) § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele, mille järgi on töövõtja põhikohustuseks töö tegemine ja tellija põhikohustuseks töö eest tasumine. Hageja nõuab kostjalt töö eest tasumist. Selleks peab hageja nõue olema muutunud sissenõutavaks (
Samuti tuleb selgitada, kas kostja on esitanud nõudele selliseid vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks alust vähemalt ajutiselt täitmisest keelduda. Pooled leppisid lepingus kokku nii tehtavad tööd kui ka nende vastuvõtmise korra. Lepingu p 10.1 järgi tuli tööd üle andma pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist. Vaegtööd tuli fikseerida ülevaatuskomisjoni aktis. Tööde ja materjalide eest tuli lepingu p 6.3 järgi tasuda vastavalt lepingu lisas nr 2 kokkulepitud maksegraafikule. Lisatööde eest tasumine tuli lepingu p 6.4 järgi eraldi kirjalikult kokku leppida. Lepingu esemeks olevate tööde maksumus on arve nr 2118 järgi 146 055 eurot 60 senti, lisatööde maksumus arve nr 21163 järgi 1718 eurot 40 senti. Lepingujärgse maksegraafiku järgi tuli makseid teha pärast tööde tegemist seitsme osamaksena. Pooled vormistasid ehitustööde kohta kokku seitse akti, millele on kostja alla kirjutanud. Seega on hageja tõendanud, et ta on tööd üle andnud ja kostja on need vastu võtnud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks (
Kuna kostja on tööd vastu võtnud, tuleb eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (
Ilmnenud puudustest peab tellija teatama
lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et kostja teatas hagejale
Kostja vastuhaginõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kostja on esitanud hulga tõendeid tekkinud kahju tõendamiseks, kuid nendega ei ole tõendatud, et hageja süül tekkis kostjal otsene varaline kahju ja jäi tulu saamata. Kostja ei ole tõendanud, et esinesid veekahjustused ja et need olid tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest. Arved ja arve-saatelehed tõendavad, et ostetud on aegrelee, elektrimootor ja erinevaid lüliteid, automaatlüliteid ja rikkevoolu releesid, aga ei tõenda seda, et neid oli vaja osta veekahjustuse tõttu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit veekahjustuse kohta. Kostja esitas küll fotod, millelt nähtub, et ühenduspellide vahelt on sisse tuisanud lund, aga ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sellest tekkisid veekahjustused. Ka hagejale meili teel saadetud kiri ei tõenda usaldusväärselt kahju tekkimist veekahjustuste tõttu. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et seemnete puhastamist segasid vihm ja lumi ning et seetõttu tekkis tal kahju, ega seda, et hageja tegevus või tegevusetus tekitas vajaduse pesta kogu hoonet survepesuriga ning pumbata elevaatorist välja vihmavett. Tõendatud ei ole ka kahju tekitamine tõstuki rentimise tõttu. Ainuüksi arved ei tõenda, et tõstuki rentimine tekitas kostjale kahju hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samuti ei ole tõendatud see, et kostja pidi hageja süül võtma pangalaenu. Laenuleping ei tõenda, et laenu võtmise vajadus oli põhjuslikus seoses hageja tegevuse või tegevusetusega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka saamata jäänud tulu tekkimine, sh ei saa tellija
lg 3 järgi nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Seega ei ole asjas tõendatud, et kostjal tekkis kahju hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu, ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest olukorras, kus kostjal on õiguskaitsevahendina õigus nõuda töö parandamist ja hageja ei ole seda teinud, ei ole põhjendatud temalt viivist välja mõista. Välja tuleb mõista viivis 0,05% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Põhjendatud on mõista kostjalt välja menetluskulude katteks 3331 eurot 25 senti.
lg 1 ja § 637), sest kostja ei täitnud lepingust tulenevat põhikohustust, kui jättis kahe viimase arve alusel tasumata tehtud lisatööde ja lepingust tulenevate tööde eest. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid
lg 1 tähenduses ning et lepingu täitmise käigus koostasid ja allkirjastasid nad seitse tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja on aktides nr 1-5 märgitud summad pärast aktide allkirjastamist ülekandega tasunud. Tulenevalt lepingust muutus akti nr 6 tasu sissenõutavaks akti allakirjutamisega. Lepingu p 6.3 kohaselt pidi tellija (kostja) töö ja materjalide eest tasuma vastavalt maksegraafikule, mis on fikseeritud lepingu lisas
lg 4 teise lausega, mille kohaselt, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Arvestades lepingu lisas 3 märgitut, on hageja nõue akti nr 6 alusel muutunud sissenõutavaks
Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaselge osas, milles maakohus ei selgita, millise ulatuse ja mõjuga on hageja töödes esinenud puudused. Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene, et tellijal ei ole õigust puudustega töö vastu võtta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud, sh viivitas ta tööde lõpetamisega. Arvestades lepingu hinda (146 055 eurot 60 senti) ja tehtud tööde mahtu, ei ole hageja jätnud lepingut täitmata, kuid ta ei ole täitnud lepingut kohaselt. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja töö on
lg 2 p 2 tähenduses eesmärgipäraselt kasutatav ja see on vähemalt keskmise kvaliteediga (
Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja nõudis hagejalt pärast 2012. aasta garantiitöid ja enne hagi esitamist kindlate tööde tegemist või puuduste kõrvaldamist. Kostja tegutses oma majandustegevuses. Kostjal oli kohustus töö üle vaadata ja ilmnenud puudustest koos puuduse kirjeldusega õigel ajal hagejale teada anda (
lg-d 1 ja 2).
lg 6 kohaselt peab tellija esitama täitmisnõude koos teatega töö lepingutingimustele mittevastavusest või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kui tellija ei teavita koos puudustest teavitamisega, et ta nõuab töövõtjalt kohustuse täitmist, kaotab ta õiguse nõude esitamiseks ka hiljem. Kostja väitis maakohtus, et hageja ei ole teinud garantiitöid, mis fikseeriti protokollis nr 7, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja teavitas pärast garantiitööde tegemist hagejat puudustest, mida hageja ei kõrvaldanud. Kostja esitas
§-s 650 ei ole sätestatud, millal tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Puuduste kõrvaldamise korral töövõtulepingu regulatsiooni järgi kehtib erinorm
lg 1, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda töö parandamist või uue tegemist, kui töö ei vasta nõuetele. Kui töövõtja mõistliku aja jooksul ei kõrvalda puudusi, siis võib tellija (kostja) ise parandada või lasta seda kellegi teisel teha ja nõuda mõistlike kahjude hüvitamist. Hageja pakkus garantiikorras puuduste kõrvaldamist. Kuna mõlemad pooled on kohtuvaidluse ajaks sisuliselt vastastikuste nõuete esitamise peatanud ja hageja tunnistas maakohtus puuduste kõrvaldamise kohustust, siis ei ole kostja oma nõuet kaotanud ka
lg-s 6 sätestatud erandi alusel, kuna töövõtja käitumine läheks vastuollu hea usu põhimõttega. Samas ei ole kostjal tekkinud õigust nõuda puuduste kõrvaldamise asemel kohe kahju hüvitamist. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis vääralt kostja kahjunõude osana käsitlemata hinnapakkumise (14 302 eurot 32 senti). Vastuhagis märkis kostja, et kui hageja kompromissiga ei nõustu, siis ta kaalub 14 302 euro 32 sendi nõudmist hagejalt. Kostja ei ole maakohtule sellist nõuet esitanud. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Pooled valivad ise, milliseid õiguskaitsevahendeid nad kasutada soovivad. Hageja esitas omapoolse puuduste kõrvaldamise variandi, milles nõustus osaliselt asjatundjate juhises esile toodud puudused kõrvaldama, eelkõige ehitustööde, s.o põhikohustuse osas, kompromissina oli ta nõus osaliselt kõrvaldama ka lisakohustustena käsitatavad dokumentatsiooniga seotud puudused. Maakohtus esindasid pooli õigusteadmistega esindajad, menetlus kestis mitu aastat. Kuna asjas ei ole esitatud puuduste kõrvaldamise nõude kohta hagi ega vastuhagi, pooled ei soovinud uusi tõendeid ega asjaolusid esitada, siis ei pidanud ka ringkonnakohus omal algatusel täiendavalt pooltega õiguslikku olukorda rohkem arutama ja sisuliselt täiendavat eelmenetlust korraldama. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja on aktide nr 6 ja 7 alusel tööd vastu võtnud ja neist tulenev hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Lisaks esitas hageja hagi ka lisatööde eest 1717 euro 40 sendi saamiseks. Selle nõude aluseks on arve nr 21163 ja lepinguväliste lisatööde nimekiri. Kostja ei ole nimetatud nõude kohta vastuväiteid esitanud, mistõttu on põhjendatud lugeda, et ka tasunõue lisatööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja väitel ei selgu maakohtu otsusest, millistel põhjustel luges maakohus asjatundjate arvamused ebausaldusväärseteks. Maakohus ei lugenud arvamusi ebausaldusväärseteks, vaid leidis, et need ei tõenda asjaolu, et hageja on rikkunud oluliselt töövõtulepingut. Maakohus on nii V. Rausi kui ka T. Rattasepa ja M. Pajuse arvamused asja juurde võtnud. Seetõttu pidi maakohus neid kui dokumentaalseid tõendeid kas hindama või põhjendama, miks need ei ole asjakohased. Õige on maakohtu järeldus, et nimetatud arvamused ei tõenda asjas tähtsaid asjaolusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingu alusel tehtud tööd vastu võtnud ning, kas hageja tasu on muutunud sissenõutavaks. Asjatundjate arvamused käsitlevad ehitustööde puudusi, sh V. Rausi märgitud puudusi, mis olid enne menetluse algust kõrvaldatud. Omanikujärelevalvet teinud V. Raus koostas arvamuse 13. aprillil 2012. Pärast seda koostasid pooled 9. juulil 2012 protokolli nr 7, kus loetleti garantiitööd, mis tuleb protokolli nr 6 kohaselt teha, ja 28. juulil 2012 koostati garantiitööde akt, milles V. Raus kinnitas, et kõik garantiitööd on nõuetekohaselt tehtud. Seega on omanikujärelevalvet teinud V. Rausi arvamuses toodud puudused kõrvaldatud ja töö vastab nõuetele. Finantsplaneerimise OÜ ekspertide T. Rattasepa ja M. Pajuse 3. jaanuari 2013. a eksperdiarvamus ei käsitle tööde vastuvõtmist. Arvamuses märgitakse nii ehituse kui ka projekti puudused. Kuna selle arvamuse tellis kostja, kes formuleeris ka küsimused, siis vastab arvamus üksnes kostja esitatud küsimustele ning ei arvesta poolte kokkuleppeid. Kostja arvates ei saa hageja enda tehtud hinnapakkumine olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes ning maakohus on eksinud hageja esitatud dokumendi ja OÜ Rümena Katus hinnapakkumise sisu hindamisel. Hagimenetluses saavad ka pooled esitada hinnapakkumisi ning neid ei muuda lubamatuks ega asjakohatuks üksnes see, et tegemist on poole pakkumisega. See on dokumentaalne tõend, mitte poole seletus. Poole enda koostatud tõendit tuleb aga hinnata, arvestades selle koostamise asjaolusid. Arvestades vaidluse eesmärki, ei ole siiski oluline tuvastada, milline on puuduste kõrvaldamise hind. Hageja on nõustunud puudused kõrvaldama ning kui ta seda nõuetekohaselt teeb, siis jääb kulu tema kanda. Puuduste kõrvaldamise hind muutub oluliseks siis, kui hageja puuduseid ei kõrvalda ja kostjal tekib kahju hüvitamise nõue
lg 5 alusel, kuid sellega seotud nõudeid, ka alternatiivsete nõuetena ja seotuna vastastikuste kohustuste täitmisega, ei ole pooled esitanud. Kohus ei pidanud selgitama, milliseid nõudeid kostjal oleks võimalik esitada, et oma õigusi paremini kaitsta. Kostja väitel ei võtnud ta ehitustöid vastu, kuna hoone ei ole nõuetekohaselt ehitatud. Kostja viitas oma väite tõendamiseks Saarepeedi Vallavalitsuse
, ja seejärel on maakohus selgitanud
Kostjal ei ole õigust tasu maksmisest keelduda põhjusel, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kostja pidi tasu maksmisest keeldumiseks tegema hagejale tahteavalduse. Eeldades, et see on kehtivalt tehtud, ei saanud kostja ikkagi keeldumisele tugineda, kuna see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik, eelkõige põhjusel, et hageja on olulises osas oma kohustuse täitnud. Poolte avalduste alusel võivad olla töö puudusteks need puudused, mis on nimetatud T. Rattasepa ja M. Pajuse arvamuses. Nende hulgas on ka puudusi, mida saab lugeda kõrvalkohustusteks, ja seetõttu ei ole need piisavad, et kostja saaks oma kohustuse täitmisest keelduda. Tasu maksmise kohustuse täitmist edasilükkav vastuväide saab olla kohane, kui kostja on määranud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Edasilükkav vastuväide oleks lubatav aga üksnes puudustega tööde eest tasumise osas. Samuti tuleb arvestada nõude ulatust, st tuleb arvestada, milline on puuduste kõrvaldamise hind. Praeguses asjas ei ole see selge. See, kas hagejal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, ei ole asjas esitatud nõudeid arvestades relevantne, kuna kostja ei ole hagejale täitmisnõuet piisavalt määratletud kujul esitanud. Kostjal on lepingu lisa 2 alusel täitmisnõue garantiisuhte alusel. Samuti võib tal olla alternatiivselt nõue
Kostja kahju hüvitamise nõue puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu saab tekkida üksnes
Kostja arvates leidis maakohus vääralt, et kostjal ei ole hageja vastu kahjunõuet, samuti on üllatuslik maakohtu järeldus, et kostja kahjunõue ei ole tõendatud. Kostja kahjunõue ei ole selge. Vastuhagi ja selle osaks oleva kahjunõude kohaselt on esitatud kahjunõue, mis ei hõlma täitmisnõuet ja kahju koosneb ehitustööde ajal veekahjustusi saanud seadmete kahjust, hageja viivituse tõttu kostja võetud laenudega seotud kuludest, suurkliendi kaotusest ning hilinenud müügi tõttu toodangu eest väiksema tasu saamise tõttu kasumi vähenemisest, kokku 52 256 eurot 47 senti. Kostja palus maakohtul hagejalt välja mõista 20 809 eurot 87 senti. See summa ei hõlmanud lisatööde hinnapakkumist 14 302 eurot 32 senti. Apellatsioonkaebuses jäi kostja nõude juurde 20 809 eurot 87 senti, kuid leidis, et maakohus on jätnud vääralt kostja kahjunõude osana käsitlemata hinnapakkumise 14 302 eurot 32 senti. Sisuliselt oleks tegemist kahjuga täitmise asemel. Apellatsioonkaebusest ei tulene, millisest maakohtule esitatud nõude osast kostja loobub. Kostja ei ole esitanud täitmise asemel kahjunõuet 14 302 eurot 32 senti. Seetõttu ei ole kostja ka täitmisnõuet asjatundjate 1. märtsi 2013. a arvamuses toodud puuduste kõrvaldamise osas kaotanud, kuid seda saab teha väljaspool praegust menetlust. Pooltel oli kehtiv leping ja asjas on tuvastatud, et hageja rikkus lepingut, sh ületas tähtaega. Kostja teavitas 2011 sügis-talvel hagejat õigel ajal lepingu rikkumisest, sh viivitusest ja lume kuivatisse sadamisest. Seetõttu viitas maakohus põhjendamatult
Kostja ei ole hagejat nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitanud 2013. aastal ilmnenud asjatundjate väljatoodud puudustest, kuid need ei ole kahjunõude aluseks. Maakohtus oli vaidluse all põhjuslik seos hageja lepingurikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel, samuti kahju ettenähtavus ja tõendatus. Lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab olema mõistlikult ettenähtav
lg 3 järgi ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga
Laenude võtmine ja viljahinna kõikumised võivad iseenesest olla mõistlikult ettenähtavad ja hõlmatud ka kohustuse kaitse-eesmärgiga. Praeguses asjas ei ole aga piisavalt tõendatud põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei lõpetanud töid kokkulepitud ajaks, hoone oli katuseta, mistõttu võisid kostjal sellega kaasneda kahjud. Hageja esitas maakohtus kostja kahjunõudele vastuväite, et kostjal võis tekkida kahju selle tõttu, et ta ei saanud seadmeid õigel ajal paigaldada, kuna nende tarne viibis ja paigaldamisega oli probleeme. Kostja vaidles hagejale vastu ja esitas oma väidete tõendamiseks seadmete saatedokumendid, millest nähtub, et
lg-t 4 ning asus selle alusel valesti seisukohale, et kostja on tööd vastu võtnud. Hoone üleandmine sai toimuda üksnes lepingu p-s 10.1 sätestatu kohaselt ja asjas on tuvastatud, et tööde ülevaatamist ja vastuvõtmist ei ole lepingu p 10.1 kohaselt toimunud. Hageja pidi tõendama, et töö on valmis ja kostjal on kohustus see vastu võtta (
). Ringkonnakohus ei tuvastanud tööde vastuvõtmist lepingu ega seaduse alusel, samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et kostja oleks rikkunud töö vastuvõtmise kohustust, mis andnuks hagejale õiguse lugeda töö vastuvõetuks ja nõuda selle eest tasu. Ringkonnakohtu järeldus, et protokolli nr 5 alusel saab järeldada, et kostja võttis tööd vastu oktoobris 2011, on meelevaldne. Kostja on menetluses läbivalt avaldanud seisukohta, et tööd on praeguseni lõpetamata ja ringkonnakohus on seda alusetult ignoreerinud. Ringkonnakohus hindas vääralt tõendeid. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ka hageja nõue lisatööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud vastuväited hageja nõudele ja ringkonnakohus ei ole neid analüüsinud. Ringkonnakohus ei ole arvestanud kostja õigust keelduda akti nr 6 alusel üleantud tööde eest tasumast. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et pärast oktoobrit 2011 tegi kostja garantiitöid. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et pooltel ei ole enam vaidlusi tegemata tööde üle. Ringkonnakohus ei arvestanud, et hageja töödes esinevad järjepidevalt samad puudused (hoone ei ole veekindel), mida hageja ei ole suutnud siiani kõrvaldada. Seetõttu ei ole kostja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastanud ja keeldub töid vastu võtmast. Ringkonnakohus eksis kostja tellitud eksperdi arvamuse hindamisel, kuigi sellest tuleneb, et hoone ei vasta nõuetele. Ringkonnakohtu järeldused kostja kahjunõude osas on vastuolulised, kuna ühest küljest leiab ringkonnakohus, et kostja nõue ei ole selge, teisalt märgib, et see on tõendamata. Kostja tõendas, et seadmed saabusid
Ringkonnakohus jättis põhjendamatult käsitlemata OÜ Rümena Katus hinnapakkumise ja tähelepanuta kostja tasaarvestusavalduse. Kostja palus alternatiivselt tasaarvestada hageja nõude kostja kahju hüvitamise nõudega, mis tulenes sellest, et hageja ei ole siiani puudusi kõrvaldanud (14 302 eurot 32 senti). Kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest
10. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja on nõuet tunnustanud, sest tasaarvestusavaldust ei saa teha tingimuslikult (
). Lisaks sellele on kostja aktidega nr 1‒7 tööd vastu võtnud ja aktid allkirjastanud. Ringkonnakohus ei eksinud tõendeid hinnates. Õige ei ole kostja väide, et ta on lisatööde kohta esitanud vastuväiteid. Kostja umbmäärast vastuväidet arvele nr 21163 ei saa arvesse võtta. Kuna hageja on pakkunud kostjale puuduste kõrvaldamist, kuid kostja on sellest keeldunud, et ole kostjal õigust keelduda oma kohustuse täitmisest. Õige ei ole kostja arusaam, et pärast oktoobrit 2011 tehtud tööd ei ole garantiitööd. Tööd on vastu võetud ja puudused fikseeritud. Kostja ei ole esitanud kahjunõuet puuduste kõrvaldamise asemel ega seda hageja nõudega tasaarvestanud. Kostja esitatud kahjunõue ei ole tõendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Kostja vaidleb vastu hageja akti nr 7 alusel esitatud tasunõudele 21 132 eurot. Poolte lepingu p 6.3 järgi tuli töö ja materjalide eest tasuda vastavalt maksegraafikule, mis on fikseeritud lepingu lisas nr 2. Selle kohaselt tuli kostjal tehtud tööde ja tööde tegemisel kasutatud materjalide eest tasuda hagejale seitsme osamaksena. Viimane osamakse tuli poolte lepingu lisas nr 2 kokkulepitud maksegraafiku p 7 järgi tasuda pärast hoone üleandmist. Hageja nõuab kostjalt 21 132 euro tasumist, kuna tema väitel on ta ehitustööd lõpetanud ja hoone üle andnud. Selle tõendamiseks on hageja esitanud ehitustööde akti nr 7 (ehitus- ja renoveerimistööde lõpetamine). Kostja on nimetatud aktile alla kirjutanud. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on akti allkirjastanud, kuid tema väitel ei ole hageja talle hoonet üle andnud, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuigi lepingu p-s 10.1 on pooled leppinud kokku ehitustööde üleandmise korra, on pooled leppinud lepingu p-s 5.2 kokku, et ehitustööd loetakse lõpetatuks ja ehitus üleantuks pärast seda, kuid pooled on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja käsitus, mille kohaselt ei tähendanud akti nr 7 allkirjastamine hoone üleandmist lepingu lisa nr 2 p 7 mõttes. Kohtud on tõlgendanud poolte lepingut, selle lisa nr 2 ja akti nr 7 kooskõlas
Samuti vaidleb kostja vastu 9. novembril 2011 lisatööde eest esitatud arve alusel hagejale tasu maksmisele. Poolte lepingu p 6.4 järgi pidid pooled lisatööde eest tasumise (tähtajad ja summad) kokku leppima kirjalikult. Hageja väitel on ta teinud lisatöid (katuse kokkuviimine esikuga, korstnate veetihedaks muutmine, laepaneelide vahetus, betoonpõrand jalgvärava ette) ja esitanud kostjale nende tööde eest arve. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole neid töid teinud ega talle üle andnud. Seega saab lugeda lisatööd
alusel vastuvõetuks ja tasunõude
Seda ei muuda ka kostja vastuväide, mille kohaselt ilmnes hiljem töös puudus.
lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda
lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Mh saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest
lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib
lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue
lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue
lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades
oktoobri
juuliks 2012.
Tööde vastuvõtmisel osalenud eksperdid on tööd üle vaadanud ja kinnitanud, et need on tehtud. Samas ei ole kostja pärast vaegtööde tegemist teatanud hagejale, et hoonel on endiselt kõrvaldamata puuduseid, ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, mis võiks anda alust keelduda
alusel tasu maksmisest ka pärast vaegtööde tegemist.
lg 1 järgi võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping). Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue
Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Seejuures peab tellija
lg-te 1 ja 3 järgi teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sellest teada sai või pidi teada saama, ning õigel ajal teatamata jätmise korral ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele üldjuhul tugineda, v.a siis, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Sellisel juhul saab tellija alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist, v.a saamata jäänud tulu.
lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta kolleegiumi hinnangul ka enam
Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega). Kuna kostja küll väidab, et hageja ei ole puudusi ka 28. juuliks 2012 kõrvaldanud (muutnud hoonet vee- ja lumekindlaks), kuid samas ei nõua ta kostjalt enam puuduste kõrvaldamist, ei saa kolleegiumi arvates kostja enam puudustega tööle tuginedes keelduda
17. Kostja on esitanud hageja vastu ka vastuhagi, milles nõuab hagejalt töödega viivitamisest ja puudustega tööst tingitud kahju hüvitamist. Oma kahju hüvitamise nõude on kostja ka hageja tasunõudega hiljemalt vastuhagis tasaarvestanud. Iseenesest saab kostja
lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu, kuid praeguses asjas on kohtud asjas esitatud tõendeid hinnates asunud seisukohale, et kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja rikkumiste tõttu tekkis kostjal väidetav kahju. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 689 lg 5 alusel maa- ja ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja tasaarvestusavalduse, millega kostja tasaarvestas hageja tasunõude oma kahju hüvitamise nõudega kostja vastu, mis tulenes sellest, et hageja ei kõrvaldanud puudusi. Kostja on küll esitanud kohtule tõendi selle kohta, kui palju maksab puuduste kõrvaldamine, kuid ei ole nõudnud vastuhagis kostjalt sellise kahju hüvitamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.