3-2-1-18-16

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. aasta otsuse kohta asjas nr 3-2-1-18-16 Ma ei nõustu kolleegiumi seisukohaga, et töövõtulepingust tuleneva viimase osamakse nõue muutus sissenõutavaks ehitustööde akti nr 7 allkirjastamisega ning et kostja vastuhagi on tõendamata.
3. Kohtute järeldus hoone vastuvõtmise ja selle eest tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta ei põhine asjas esitatud tõenditel. Kohus on kohustatud hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, otsustades siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väited on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Kohtud on aga tõendeid ja menetlusosaliste väiteid analüüsinud äärmiselt pinnapealselt.
4. Riigikohus ei uuri tõendeid (TsMS § 688 lg 5). Kolleegiumi tuvastatu kohaselt teavitas kostja
5. detsembril 2011 esimest korda hagejat, et katus jookseb läbi ja ei pea lund. Kuid hageja teadis seda juba varem, lubades
6. oktoobri
7. a kirjas teha katuse tuisukindlaks.
8. Ehitustöödena pidasid pooled silmas lepingu p-s 2.2 ja 2.3 kokkulepitud tegevusi. Ehitustöödena on käsitavad tööde teostamise graafiku punktides 1-8 ja 10-12 (karkassi, roovide montaaž, roovide, plekk katuse ja seinte paigaldus) nimetatud tööd. Nende tööde eest tasumine oli ette nähtud maksegraafiku p-s
9. Punkt 6 käsitles tasu tõstuste paigaldamise ja p 7 tasu (osamakset) hoone kui terviku renoveerimise eest. Maksegraafiku p-d 1-2 kajastasid aga ehitusmaterjalide tootmise ettemaksu ja p-d 4-5 ehitusmaterjalide eest (pärast nende objektile jõudmist) tasumise kohustust. Kuigi hageja on kõik 7 akti pealkirjastanud ehitustööde aktidena, on lepingu tähenduse ehitustöödena ja nende eest tasumise kohustusena käsitatavad üksnes aktis nr 3, 6 ja 7 märgitud tasud.
10. Lepingu p 10.1 järgi pidi ehitustööde üleandmine töövõtjalt tellijale toimuma pärast tööde üleandmis-vastuvõtu akti vormistamist. Töövõtja pidi ehitustööde üleandmise valmiduse saavutamisel teavitama sellest tellijat, kes pidi ehitustööde ülevaatuseks kokku kutsuma tellijapoolse komisjoni. Vaegtööde ilmnemisel tuli need fikseerida ülevaatuskomisjoni aktis koos vastavate likvideerimise tähtaegadega, mis on töövõtjale kohustuslikud. Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et ehitustööd loetakse lõpetatuks ja ehitus üleantuks, kui pooled on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Lepingu lisa nr 3 kohaselt pidi hageja andma talu ehitus- ja renoveerimistöödele kahe aastase garantii alates hoone üleandmisest. Seega tehakse lepingus selget vahet ettemaksu ja ehitusmaterjalide eest tasumisel ning ehitustööde üleandmisel etapiti ja hoone kui terviku üleandmisel (lepingu p 10.1) ja nende eest tasumisel.
11. Kuna tõstuste paigalduse üleandmine ei eeldanud lepingu p 10.1 mõttes üleandmis-vastuvõtu akti vormistamist, võib nõustuda ringkonna seisukohaga, et akti nr 6 allakirjutamisega võttis kostja selle töö vastu ning selles osas muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja aga väitis, et selle nõude osas on tal alus tugineda kohustuse täitmisest keeldumise õigusele. Kohtud jätsid kostja selle väite tähelepanuta.
12. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Töö loetakse vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638). Järelikult pidi hageja tõendama, et kostja keeldus tööd vastu võtmast alusetult ning et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka Riigikohtu
13. oktoobri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22;
15. märtsi
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19). Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele ja töövõtja vastutab puuduste eest. Hea usu põhimõttega oleks siiski vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu
17. oktoobri
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Hageja ei ole esitanud kostjale teadet ega tõendeid ehitise (töö) üleandmise valmiduse saavutamise kohta. Ehitustööde aktis nr 7 on märgitud üksnes talu renoveerimistööde lõpetamine ning M. Randmaa on andnud allkirja akti esitamise ja I. Mändmets selle vastuvõtmise kohta. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta töö nõuetekohaselt lõpetas: kuivati sademekindluse puudumine on töö oluliseks puuduseks. Kuna hoone ei ole siiani valmis ning hageja ei ole seda vastavalt lepingus kokkulepitule üleandmiseks esitanud, ei saanud kostjal tekkida selle vastuvõtmise kohustust VÕS § 638 järgi.
19. Kostja kahjunõude osas jättis kolleegium tähelepanuta , et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline: leidnud, et kostja nõue on ebaselge, jätab kohus ebaselgust kõrvaldamata selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Jaak Luik