← Eesti

3-3-1-12-16

Obsah (8)§ 121§ 6§ 2§ 37§ 44§ 45§ 177§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-12-16 8. j

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. Kaebuse materjalide kohaselt esitas kaebaja Harku Vallavalitsusele kooskõlastamiseks kahe​korruselise üksikelamu (ehitusaluse pinnaga 289,8 m2) eskiisprojekti. Sellise hoone ehitamise õiguse saab anda üksnes ehitusluba (kaebuse esitamise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 2 ja § 23; kehtiva ehitusseadustiku § 38 lg 2 ja selle lisa 1).

  1. märtsi
  2. a otsus on menetlus​toiming ehitusloa andmise menetluse raames. Selline haldusmenetlus saab päädida ehitusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega.
  3. märtsi
  4. a kirjaga ei ole otsustatud kaebajale ehitusloa andmise üle, vaid on antud üksnes juhised eskiisprojekti muutmiseks. Arvestades, et kaebaja esitas vaide haldusmenetluse toimingu peale, ei oleks vald pidanud vaiet sisuliselt läbi vaatama. Kaevatava toimingu tegemise ning ka kaebuse esitamise ajal kehtinud Harku valla ehitus​määruse § 39 lg 2 järgi vormistatakse ehitusloa väljastamisest keeldumine Harku vallas valla​valitsuse korraldusega. Sellist korraldust Harku Vallavalitsus andnud ei ole. Kohtupraktika kohaselt saab haldusmenetluse toimingut üldjuhul vaidlustada koos haldusmenetluses antava lõpliku haldus​aktiga. Haldusmenetluse toimingute vaidlustamine on erandina lubatud olukorras, kus toiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et planeerimis- ja ehituskomisjon on otsustanud üksnes esialgse eskiisi kooskõlastamise üle. Ükski kaebuse esitamise ajal kehtinud õigusakt ei pannud kaebajale kohustust esitada esialgne eskiisprojekt kooskõlastuse saamiseks selle menetlejale ega vallale nõuet otsustada eskiisprojekti kooskõlastamise üle. Praegusel juhul saab kooskõlastuse andmata jätmist käsitada haldusesisese toiminguna, mis ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi, vaid on suunatud lõpliku otsustuse tegijatele. Kuna soovitud kooskõlastuse andmine esialgsele eskiisile ei ole õigus​aktidega reguleeritud, ei saa see olla ka lõplikule otsustajale siduv. Seega ei saa kaevatav haldus​menetluse toiming rikkuda kaebaja õigusi lõpptulemusest sõltumata. Kaebaja ei väida, et
  5. mai
  6. a vaideotsus rikuks tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Samuti ei saa kaebajal olla kaebeõigust kohustamis- ja hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kahju hüvitamist saaks kaebaja nõuda üksnes juhul, kui ehitusloa väljastamisest sõnaselgelt keeldutakse või viivitatakse ehitusloa väljastamisega õigusvastaselt. Kuna
  7. märtsi
  8. a otsus ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi, ei ole õigust nõuda, et vald otsustaks kooskõlastuse andmise uuesti.
  9. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  10. oktoobri
  11. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  12. septembri
  13. a määruse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. Kaebaja arvab ekslikult, et Harku Vallavalitsuse
  14. märtsi
  15. a seisukoht on eelhaldusakt või menetlustoiming, mis vältimatult tingib tema õigusi rikkuva haldusakti andmise. Harku vald on kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud ehitusloa taotlust eskiisprojekti kohase elamu ehitamiseks. Kaebaja on vallale esitanud üksnes eskiisprojekti. Halduskohus on õigesti märkinud, et ühestki kaebuse esitamise hetkel kehtinud õigusaktist ei tulenenud kohustust esitada vallale või linnale kooskõlastamiseks ehitise eskiisprojekt. Kuni
  16. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduses ega alates
  17. juulist 2015 kehtivas ehitusseadustikus ei ole kasutatud mõistet "eskiis". Kuni
  18. juunini 2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  19. septembri
  20. a määruse nr 67 "Nõuded ehitus​projektile" § 8 kohaselt võis enne ehitusprojekti koostamist koostada ehitise eskiisi, mis on kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärgiks on anda tellijale planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus. Eskiis ei ole ehitusprojekt, kuid võib olla lähtedokumendiks ehitusprojekti koostamisel. Eskiisi koostamine ega selle ehitusloa andmist otsustavale haldusorganile esitamine ei ole kohustuslik. Kui isik siiski esitab haldusorganile tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks eskiisi, siis on tegemist pigem mitteformaalse suhtlusega, mille käigus on eskiisi esitajal võimalik saada juba enne ehitusloa esitamist teavet selle kohta, millise hoone ehitamine oleks võimalik ehk milline ehitus​projekt koostada ja ehitusloa taotlusega haldusorganile esitada. Sellise suhtluse käigus haldus​organi poolt antud seisukohti ei saa käsitada ehitusloa menetluses siduvatena. Kuna kaebaja ei ole Harku vallale esitanud ehitusloa taotlust, ei saa
  21. märtsi
  22. a kirjas avaldatud seisukoha puhul olla tegemist (eel)haldusakti ega ka menetlustoiminguga, mis vältimatult tingiks kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise, kuna ehitusloa andmise menetlus ei ole veel formaalselt alanudki.
  23. märtsi
  24. a kiri ei riku kaebaja õigusi, mh ei piirata sellega kaebaja õigust esitada ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga, milles on aluseks võetud olemasolev eskiis. Asjaolu, et pärast ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa taotluse esitamist võib Harku vald ehitusloa andmisest keelduda motiividel, mille ta esitas juba eskiisi läbivaatamisel, ei anna kaebajale kaebeõigust enne ehitusloa taotluse esitamist. Kaebaja peamiseks eesmärgiks on Harku Vallavalitsusele esitatud Kodu põik 1 üksikelamu eskiis​projekti kooskõlastamine, s.o saada kinnitus, et eskiisprojektile vastava ehitise ehitamine on võimalik. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebaja ei saa nõuda Harku valla kohustamist kooskõlastama tema eskiisprojekti, kuna ehitusõigust reguleerivad õigusaktid ei näe ette sellise kooskõlastuse andmist ega selle andmise kaalumist. Seega ei ole esitatud kaebusega kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine võimalik. Kui kaebaja ei ole nõus tegema eskiisi
  25. märtsi
  26. a kirjas märgitud muudatusi, saab ta esitada ehitusloa taotluse koos olemasolevast eskiisist lähtuva ehitusprojektiga. Kui Harku vald keeldub ehitusloa andmisest
  27. märtsi
  28. a kirjas toodud motiividel, saab kaebaja seda otsust vaidlustada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  29. Andy Noormets esitas määruskaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada ning saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Otstarbekaks ei saa pidada olukorda, kus isik peab asuma koostama ehitusprojekti ja kandma sellega kaasnevaid suuri kulutusi enne, kui on selgunud, kas taotleja poolt soovitu realiseerimine on üldse võimalik või mitte. Seega tuleks võimaldada juba eskiisprojekti kooskõlastamata jätmist kohtus vaidlustada.
  30. märtsi
  31. a otsus on eelhaldusakt, millega tehakse lõplikult kindlaks, kas eskiisprojekt vastab ehitusloa saamiseks esitatavatele nõuetele või mitte. Ka juhul, kui käsitada
  32. märtsi
  33. a otsust menetlustoiminguna, võimaldab otsuse vaidlustamist oluline menetlusviga, s.o vallavalitsuse arhitekti väär hinnang, mis on viinud ebaõige otsuseni, et eskiisprojekt ei vasta detailplaneeringule. Asjaolu, et vastustajale ei tulene õigus​aktidest nõuet eskiisprojekti kooskõlastada, ei tähenda, et kaebajal puuduks õigus koos​kõlastuse andmisest keeldumist vaidlustada. Kooskõlastamisest keeldumine rikub kaebaja õigust taotleda ehitusluba just nimelt senisele eskiisprojektile. Eskiisprojekti kooskõlastamisest keeldumine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata ja on seetõttu kohtus vaidlustatav (vt
  34. veebruari
  35. a otsust asjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20–21), kuna sellega sunnitakse kaebajat tegema eskiisprojekti ja hiljem ehitusprojekti vastustaja soovitud muudatused, mis on põhjendamatud.
  36. mai
  37. a korraldusega on vallavalitsus kinnitanud oma otsustust selle kohta, et eskiisprojekti kohast ehitusluba kaebajale ei väljastata.
  38. Harku vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud. Enne ehitusloa taotlemist haldusmenetluse väliselt tehtavatel toimingutel ei ole regulatiivset toimet, vaid need toimivad mitteformaalselt poolte ühistes huvides. Olukorras, kus eskiisi kooskõlastamata jätmine ei välista ehitusloa taotluse esitamist, puudub vajadus näha ette võimalust vastustaja seisukohtade õigsuse kohtulikuks kontrolliks. Vastustajale esitatud eskiis​lahendus ei ole sisult võrdväärne ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojektiga, mis peab olema vähemalt eelprojekti staadiumis. Seega suureneb vastustaja poolt kontrollitavate ja hinnatavate asjaolude hulk koos ehitusloa taotlusega lõpliku ehitusprojekti esitamisel. Vastustaja
  39. märtsi
  40. a kirjas ja
  41. mai
  42. a korralduses võetud seisukohad ei ole vastustaja jaoks siduvad ega kaebaja jaoks kohustuslikud ning ei takista ehitusloa taotluse esitamist. Majandus- ja taristuministri
  43. juuli
  44. a määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" § 13 lõike 1 kohaselt esitab ehitusloa taotlemisel taotleja ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Seega ei pea vastustajale esitatav ehitusprojekt olema põhiprojekti staadiumis, vaid piisab eelprojekti staadiumist. Eelprojekt on põhiprojektist vähem üksikasjalik, mistõttu on vähem kulukam ka selle korrigeerimine. Samuti ei saa kaebaja eeldada, et eskiisile vastustajalt heakskiidu saamisele järgneb ehitusloa taotluse rahuldamine, sest ehitusloa andmisel on kontrollitavate ja hinnatavate asjaolude hulk ehitusprojekti läbivaatamisel oluliselt suurem. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Halduskohus tagastas selles asjas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel põhjendusega, et Harku valla poolt eskiisprojektile kooskõlastuse andmata jätmine ei too kaebajale kaasa õiguslikke taga​järgi, kooskõlastuse üle otsustamise kohustust ei tulenenud ühestki õigusaktist ning kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kaebeõiguse puudumine selles asjas ei ole ilmselge ning seetõttu tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada, kohtute määrused tühistada ning saata asi haldus​kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 8. Kolleegium on varem selgitanud (vt 25. novembri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), et

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (vt

  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Kui kaebe​õiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.
  3. Kolleegium leiab, et
  4. märtsi
  5. a kirjaga kooskõlastuse andmisest keeldumise ja eskiis​projekti muudatuste tegemiseks juhiste andmise puhul on tegemist halduse toiminguga (haldus​menetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1,

§ 6lg 2).

Nii nagu eskiisi kooskõlastamine ei garanteeri ehitusloa saamist, ei tingi sellest keeldumine vältimatult ehitusloa andmata jätmist. Eeltoodust tulenevalt puudub vaidlustatud kirjal iseseisev reguleeriv toime (vt

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 13). HMS § 35 lg 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Ehitusloa menetlus algab ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamisega (kaebuse esitamise ajal kehtinud EhS § 18 ja §-d 22–26). Praegusel juhul ei olnud taotlust ehitusloa väljastamiseks esitatud. Seega ei olnud kooskõlastuse andmisest keeldumine ei ehitusloa menetluse toiming ega selle raames antav haldusakt. Sisuliselt on tegemist haldusorgani loamenetlusele eelneva hinnanguga ehitusloa taotluse eduväljavaadete kohta.
  3. Kuna isikul puudub subjektiivne õigus nõuda eskiisprojekti kooskõlastamist, ei pea sellest keeldumiseks olema HMS § 107 lg-le 1 vastavat seaduslikku alust. Küll aga saab puudutatud isik haldusorganilt nõuda haldustoimingutele üldiselt esitatavatest nõuetest kinnipidamist (HMS §-d 3, 4 ja 107). Ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Seega sõltub riive lõplik tuvastamine halduse teabetoimingute puhul sageli sisulisest hinnangust asutuse faktiväidetele ja hinnangutele (vt
  4. novembri
  5. a otsust asjas nr 3-3-1-22-15, p 14).
  6. Arvestada tuleb, et ehitusloa taotlemine ja selleks ehitusprojekti koostamine on seotud märkimis​väärsete rahaliste kulutustega ning seega ei saa välistada isiku põhjendatud huvi kontrollida enne ehitusloa taotlemist eskiisprojekti muutmise kohta antud soovituste õiguspärasust. Kui see õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal kas riskida ehitusloa andmisest keeldumisega või muuta enda õigusi kahjustaval viisil eskiislahendust, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetavat vajadust – osaliselt või tervikuna – tegelikult eksisteerida.
  7. Kuna
  8. märtsi
  9. a kiri ei ole haldusakt, ei ole tühistamiskaebus lubatav. Kaebuses esitatud kohustamisnõue eskiisi uueks läbivaatamiseks on lubatav, kuid kuna kehtivast õigusest ei tulene vastustaja kohustust eskiislahendust kooskõlastada, on see nõue sisulise põhjendatuse seisukohast ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks peab kolleegium ka kahju hüvitamise ja vaide​- otsuse tühistamise nõudeid. Õigusabi ja asjatundja nõuannete kasutamine haldusmenetluses on isiku vaba valik. Seega puudub väidetava kahju ja vastustaja kirja vahel piisav põhjuslik seos (vt nt
  10. jaanuari
  11. a otsus asjas 3-3-1-76-15, p-d 12–13). Kuna kohustamisnõuet pole võimalik kohtus rahuldada, ei riku kaebaja õigusi ka selle rahuldamata jätmine vaideotsusega. Seega lõpp​kokkuvõttes on nende nõuete osas kaebus õigesti tagastatud.
  12. Kuna kaebaja väidab vastustaja kirja õigusvastasust, on tema kaebusest tõlgendamise teel (

§ 2

lg 4 teine lause) välja loetav nõue kirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks (

§ 37lg 2 p 6).

Halduskohtul tuleb otsustada selle menetlusse võtmine.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, et hinnangu andmine isiku suhtes antud haldus​aktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele. Tuvastamis​kaebuse puhul on lisaks vaja arvestada ka

§ 45

lg-s 2 sätestatud piiranguga ning tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja väitis halduskohtule esitatud kaebuses, et

  1. märtsi
  2. a kirjas, millega keelduti koos​kõlastuse andmisest, on eskiisprojekti põhjendamatult ja ebaõigesti nimetatud ümbruskonda sobimatuks ja detailplaneeringule mittevastavaks. Kohtud pole asunud seisukohale, et kaebaja need väited oleks ilmselgelt põhjendamatud.
  3. Kolleegiumi arvates võib vaidlustatud kiri põhjendamatute faktiväidete või hinnangute korral kaebaja õigusi, ennekõike omandipõhiõigust riivata. Kaebaja preventiivne huvi kirja õiguspärasuse kontrollimise vastu on eespool p-s 11 toodut arvestades põhjendatud. Võimalust kaitsta oma õigusi ehitusloa andmisest keeldumise vaidlustamisel halduskohtus, ei saa praegusel juhul pidada efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks, kuna selle kasutamisega kaasnevad ülal viidatud riskid. Kolleegium rõhutab siiski, et jõustunud kohtuotsus saab olla kohustuslik üksnes menetlusosalistele (

§ 177lg 1).

15. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja selle esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4).

Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.