) § 352 lg 1 tähenduses. Määruse kohaselt ei olnud hageja seadusliku esindaja viibimine välisriigis ootamatu ega vahetult enne kohtuistungit ilmnenud takistus. Hageja seaduslikku esindajat oli teavitatud istungile ilmumata jätmise tagajärgedest, sh õigusest trahvida menetluse tahtliku takistamise eest. Taotluses ei ole kinnitust, et hageja lepinguline esindaja edastas selle
§-s 337 ette nähtud korras kostja esindajale. Määruse kohaselt planeerib kohus selgitada istungil välja, kas hageja lepinguline esindaja saatis taotluse ka kostja esindajale, et kujundada seisukoht, kas on alust hageja esindajat trahvida, kuna sarnast rikkumist on vaidluses ka varem olnud ja maakohus on hageja esindajat hoiatanud.
§-s 377 sätestatud kohustuse rikkumise eest, sest lepinguline esindaja ei edastanud kohtuistungi edasilükkamise taotlust kostja esindajale. Kohus oli hageja lepingulist esindajat korduvalt hoiatanud, et
§-s 337 märgitud kohustuse rikkumise korral võib kohus esindajat trahvida. Vaatamata kohtu hoiatustele, ei täitnud hageja lepinguline esindaja oma kohustusi. Hageja seaduslikule esindajale tuleb määrata trahv kohtuistungile ilmumata jätmisest tingitud menetluse viibimise eest. Kohus oli kohustanud hageja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult
Hageja lepinguline esindaja on esitanud määruskaebuse hageja nimel, kellele maakohus trahvi ei määranud.
lg 2 p 2 koostoimes
lg-ga 1 ja
§-ga 659 kohaselt võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest määruskaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kuna määrus puudutas hageja seadusliku esindaja õigusi ja huve, oli määruskaebuse esitamise õigus temal. Juriidilist isikut ei saa samastada juhatuse liikmega. Kuivõrd hageja ei saa puudust kõrvaldada, ei ole talle vaja anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles trahviti hageja lepingulist esindajat, kes rikkus
§-s 337 sätestatud kohustust saata menetlusdokument kostja esindajale.
§-s 337 ettenähtud kohustuse edastada dokumendid ja lisad teistele menetlusosalistele ja teavitada sellest kohut eesmärgiks on tagada asja kiire, tõhus, efektiivne ja võimalikult väikeste kuludega menetlemine (
). Seadusandja on pidanud
§-s 337 sätestatud kohustust sedavõrd oluliseks, et nägi selle kohustuse täitmise tagamiseks ette rahatrahvi. Trahvi määramise eesmärk on üldpreventiivne, s.o tagada, et advokaat hoiduks edaspidi dokumentide edastamise kohustuse rikkumisest. Trahvi määramise eelduseks on kohustuse rikkumine, s.o menetlusdokumendi teise poole advokaadile edastamata ja kohtu teavitamata jätmine. Seadus ei näe ette, et kohustuse rikkumisega peavad kaasnema rasked tagajärjed või esinema muud raskendavad asjaolud. Mh ei eelda trahvi määramine, et menetlus ka tegelikult veniks ja oleks takistatud.
kohaldamisel ei ole oluline, kas pooled sõlmisid hiljem kompromissi või vastaspoole esindaja sai taotluse kätte hiljem e-toimiku kaudu. Samuti ei eelda see säte korduvat rikkumist. Kuna hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on professionaalne õigusteenuse osutaja kohtumenetluses, ei saa
§-s 337 sätestatud kohustus tulla talle üllatusena või olla liiga koormav. Kuna
on üldpreventiivse eesmärgiga, ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui määras hageja lepingulisele esindajale trahvi maksimumsuuruses. Määratud trahv peab olema vandeadvokaadist advokaadibüroo pidajale sellises suuruses, mis tagaks eesmärgi saavutamise, st vandeadvokaat ei rikuks enam oma kohustust. Hageja lepinguline esindaja ei ole esitanud enda varalise seisundi kohta asjaolusid ega muid asjaolusid
järgi, millest saaks järeldada, et väiksem rahatrahv oleks piisav, et muuta tema käitumist, või et trahvi suurus on ebaproportsionaalne.
ei keela määrata
Hageja lepingulise esindaja trahvimisel ei ole oluline, et trahv määrati ka hageja seaduslikule esindajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 3 teise lause järgi tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Mõlemad määruskaebused tuleb rahuldada.
Hageja lepinguline esindaja esitas
lg 2 p 2 koostoimes
lgga 1 ja §-ga 659 annab kohtule õiguse jätta määruskaebus läbi vaatamata, kui kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui kaebusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samas on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et ta ei pidanud määruskaebuse esitajale andma tähtaega puuduse kõrvaldamiseks (
Arvestades
§-s 48 sätestatut ja hageja nimel esitatud määruskaebuse sisu, pidi ringkonnakohtul tekkima kahtlus, et kaebus võib olla esitatud hageja nimel ekslikult. Kolleegium leiab, et sellises olukorras pidanuks ringkonnakohus kooskõlas
lg-s 1 sätestatuga juhtima määruskaebuse allkirjastanud hageja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et määruskaebuse esitajaks on kaebuses märgitud hageja, ning paluma selgitada, kelle nimel on hageja lepinguline esindaja esitanud kaebuse, milles vaidlustatakse hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahv. Alles siis, kui hageja lepinguline esindaja ei oleks puudust kõrvaldanud, oleks ringkonnakohtul olnud õigus jätta see määruskaebus läbi vaatamata (
12. Kuivõrd ringkonnakohus jättis hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahvi määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, ei kontrollinud ringkonnakohus, kas maakohtu määrus on hageja seadusliku esindaja trahvimise osas seaduslik. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kohtuistungile ilmumata jätnud menetlusosalisele või tema seaduslikule esindajale trahvi määramist.
lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise esindajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti. Menetlusosalise ja tema seadusliku esindaja isiklikku kohalolekut kohtuistungil ning neile kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvi määramist reguleerib
. Kohus võib
lg 1 esimese lause järgi kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kui menetlusosaline ei ilmu kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile, võib kohus teda kooskõlas
lg-s 4 sätestatuga trahvida nagu mõjuva põhjuseta istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat (
lg 1) või kohaldada sundtoomist.
lg 5 esimese lause järgi ei kohaldata sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatut, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul õigust trahvida kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalist, keda oli kohustatud isiklikult kohtusse ilmuma, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes saab selgitada asjaolusid ja teha avaldusi. Kolleegium rõhutab, et
lg-d 4 ja 5 kohalduvad ka olukorras, kus kohtuistungile jätab ilmumata menetlusosalise seaduslik esindaja, keda on kohustatud
Kolleegium järeldab
lg 4, § 266 lg 1 ning § 346 lg-te 4 ja 5 koostoime järgi, et menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat, kes ei ilmu mõjuva põhjuseta isiklikult kohtuistungile vaatamata sellele, et kohus on teda selleks kohustanud, võib trahvida, kui see toob kaasa asja menetlemise venimise. Kohtul ei ole alust menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat trahvida, kui on täidetud
Kui ringkonnakohus leiab asja uuel lahendamisel, et tal on võimalik hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahvi kohta esitatud määruskaebus läbi vaadata, peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas maakohtul oli alust hageja seaduslikku esindajat trahvida. Seejuures peab ringkonnakohus arvestama mh asjaoluga, et maakohtu määruse järgi kohustati hageja seaduslikku esindajat ilmuma kohtuistungile isiklikult, et arutada pooltega kompromissi sõlmimist. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ilmunud hageja seaduslik esindaja kohtuistungile, kuid sellel istungil osales hageja lepinguline esindaja, kes palus hageja nimel kinnitada kostjaga sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Toimikust (sh kohtuistungi protokollist) ei nähtu, et hageja lepinguline esindaja ei olnud kohtu arvates võimeline selgitama asjaolusid ega olnud volitatud tegema avaldusi, sh sõlmima kompromissi. Kuna maakohus kinnitas poolte kompromissi 9. septembri 2015. a määrusega, on maakohus ilmselt leidnud, et hageja lepinguline esindaja vastas
Seega ei saanud hageja seadusliku esindaja kohtuistungile ilmumata jätmine asja lahendamist takistada. Kui ringkonnakohus jõuab asja uuel lahendamisel järeldusele, et maakohtul oli õigus hageja seaduslikku esindajat trahvida, peab ringkonnakohus kontrollima ka seda, kas maakohus määras trahvi suuruse kooskõlas
13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et
, mis sätestab menetlusosalist esindava advokaadi kohustuse edastada menetlusdokumendid teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teatada sellest kohtule ning kohtu õiguse seda kohustust rikkunud advokaati trahvida, on preventiivse eesmärgiga. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kohus võib selle sätte alusel määrata advokaadile rahatrahvi sõltumata sellest, kas dokumentide edastamata jätmise või kohtu teavitamata jätmise tõttu menetlus viibis või oli muul viisil takistatud.
kohaldamise eelduseks on asjaolu, et menetlusosalist esindav advokaat on rikkunud dokumentide edastamise või kohtu teavitamise kohustust. Hageja lepinguline esindaja ei ole väitnud, et ta ei rikkunud
§-s 337 ettenähtud kohustusi. Määruskaebuse kohaselt ei edastanud ta kostja advokaadile kohtuistungi edasilükkamise
ei vabasta advokaati dokumentide edastamise kohustusest ega näe ette advokaadi õigust edastada vastaspoole advokaadile taotlus pärast seda, kui kohus on selle lahendanud. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb kohtule esitatavad taotlused ja muud dokumendid edastada vastaspoole advokaadile ja sellest kohut teavitada dokumendi kohtule esitamisega samal ajal või viivitamatult pärast seda. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et maakohtul oli õigus hageja lepingulist esindajat trahvida sõltumata sellest, et istung toimus tema osavõtul ja kohus kinnitas poolte kompromissi ning kostja advokaat sai kohtuistungi edasilükkamise taotluse kätte hiljem e-toimiku kaudu. 14. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on
lg-t 1 õigesti kohaldanud ega ole hageja lepingulisele esindajale rahatrahvi määrates diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui kohtul on
-s sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 euro ulatuses, kui
-s ei ole ette nähtud teisiti. Selle normi kohaselt on trahvi määramise eelduseks
sättes sisalduv kohtule antud õigus isikut trahvida (Riigikohtu
lg 1 teise lause järgi arvestab kohus trahvi suurust määrates isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Eelnevast tuleneb, et olukorras, kus kohtul on õigus isikut
kohaselt trahvida, peab kohus trahvi suurust määrates arvestama trahvitava isiku varalise seisundi ja muude asjaoludega. Seadusest ei tulene, et juhul, kui kohtul on õigus trahvida menetlusosalise esindajat (nt
või § 346 lg 4 järgi), ei peab kohus
Maakohtu määruse kohaselt on põhjendatud määrata hageja lepingulisele esindajale rahatrahv
lg 1 esimeses lauses sätestatud maksimummääras ainuüksi seetõttu, et ta venitab ja takistab menetlust oma käitumisega (
§-s 337 ettenähtud kohustuste rikkumisega). Maakohus ei ole trahvi suuruse määramisel hageja lepingulise esindaja varalise seisundi ja muude asjaoludega arvestanud. Ka ringkonnakohus ei ole hageja lepingulisele esindajale määratud rahatrahvi suurust kaalunud kooskõlas
Asjaolud, et lepinguline esindaja ei ole esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta ega näidanud, et trahvi preventiivne eesmärk oleks saavutatav väiksema trahviga, ei anna kohtule õigust jätta määratud trahvi suuruse põhjendamisel
Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus
lg 1 teises lauses ettenähtud asjaolusid arvestades kaaluma, kas hageja lepingulist esindajat on põhjendatud trahvida
15. Hageja esindajad on palunud määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud, sh hageja seadusliku esindaja õigusabikulu ja määruskaebustelt tasutud kautsjon. Kolleegium selgitab, et
lg 1 ning § 174 lg-te 2 ja 4 järgi märgitakse poolte menetluskulude jaotus ja määratakse menetluskulude suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast nende lahendite jõustumist tehtavas määruses.
ei näe ette menetluskulude jaotamist ja kindlaksmääramist trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise korral. Kuna hageja esindajate trahvimise ja selle peale esitatud kaebuste lahendamine ei puuduta kostjat, ei saa hageja seadusliku esindaja võimalikke õigusabikulusid jätta tema kanda. Samuti puudub alus nõuda nende hüvitamist riigilt, mistõttu jäävad need kulud hageja seadusliku esindaja enda kanda (Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p 14). Määruskaebuste rahuldamise tõttu tuleb mõlemalt kaebuselt tasutud kautsjon
lg 4 esimese lause alusel tagastada.
lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Kuna määruskaebustes ei ole märgitud, kellele ja millisele kontole kautsjon tagastada, peavad kaebuste esitajad Riigikohtule teatama, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.