3-3-1-36-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-36-16

1. juuni 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrus haldus​asjas nr 3-15-3145 Igor Abdulajevi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Igor Abdulajevi määruskaebus.
5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
6. veebruari
7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a määrused haldusasjas nr 3-15-3145 osas, millega jäeti kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus osaliselt rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Igor Abdulajevi menetlusabi taotlus ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses.
10. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. I. Abdulajev (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla kartseri mitte​kohastest tingimustest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja palus kohtul määrata hüvitise suurus omal äranägemisel. Ühes kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi taotluse.
12. Tallinna Halduskohus rahuldas
13. veebruari
14. a määrusega menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 237 euro ulatuses ning määras tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 13 eurot. Selles asjas ei kohaldu riigilõivus seaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus, kuna tervisekahju tekkimist asjas ei nähtu. Kinnipeetava sissetuleku arvutamisel on põhjendatud kulutustena maha arvatavad asjakohasel ajavahemikul vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel fondides hoiustatud summad ning isiku kulutused elektrienergiale. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13 eurot 9 senti. Kohtu hinnangul võimaldab kaebaja majanduslik seisund tasuda riigilõivu 13 eurot.
15. Tallinna Ringkonnakohus jättis
16. märtsi
17. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. Riigikohtule esitatud määruskaebuses rõhutab kaebaja, et teistes kohtumenetlustes on kohtud sarnased menetlusabi taotlused rahuldanud. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal selles asjas kohtu määratud riigilõivu tasuda. Kohtute määrused tuleks seetõttu tühistada ja vabastada kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest täies ulatuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) ei pea selles asjas riigilõivu kontekstis vajalikuks võimalikku tervisekahju inimväärikuse alandamisega väidetavalt tekitatud kahjust eristada (vrd RKHKm 3-3-1-1210, p-d 9 ja 10). Kuna vähemalt osa võimalikust kahjust seondub inimväärikuse alandamisega, siis ei saa selles asjas kogu kahjunõue olla RLS § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba. Menetlusabi taotluse lahendamisel pidid kohtud hindama HKMS §-des 111 ja 112 sätestatud tingimuste täitmist.
20. Riigikohtu üldkogu (RKÜK) tegi
21. aprillil 2016 asjas nr 3-3-1-35-15 otsuse, millega tunnistas HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja alates otsuse jõustumisest kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Selles osas ei saa määruskaebuse lahendamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldada.
22. Üldkogu hinnangul võib eeldada, et lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistele on kinni peetavatel isikutel igakuistest kulutustest 20 eurot eelduslikult vältimatud ning nende vajalikkust ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (vt RKÜKo 3-3-1-35-15, p 51, ja RKHKm 3-3-1-3416).
23. Halduskohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja asjakohasel ajavahemikul kandnud ka selliseid lisakulusid, mida haldus- ega ringkonnakohus ei ole isiku majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtnud, kuid mis on eelnimetatud määraga kooskõlas. Nende kulutuste arvestamisel ei ületa kaebaja sissetulekud tema kulusid. Seega ei ole kaebaja majanduslik seisund ka 13 euro suuruse riigilõivu tasumiseks piisav ning ta tuleb kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastada.
24. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada. Kohtute määrused tuleb tühistada osas, millega jäeti menetlusabi taotlus osaliselt rahuldamata ja nõuti 13 euro suuruse riigilõivu tasumist. Kaebaja oli kautsjoni tasumise kohustusest kohtu määrusega vabastatud.
25. Kolleegium peab kohtupraktika suunamise eesmärgil vajalikuks selgitada järgmist. Üldkogu lahendist tulenevalt ei ole kohtul tarvis HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetamata lisakulutuste vajalikkust detailselt analüüsida. See aga ei tähenda, et isiku sissetulekust tuleks nelja kuu eest 80 (s.o 4 x 20) eurot maha arvata igal juhul. Kui asja materjalidest nähtub, et menetlusabi taotleja ei ole asjakohasel ajavahemikul reaalselt lisakulutusi kandnud, siis ei pea kohus üldkogu lahendis märgitud määras mahaarvamisi tegema. Kohtul ei ole aga kohustust kulude reaalset kandmist uurida, kui ta peab otstarbekaks tugineda üldkogu otsuses kajastatud eeldusele. Ka ei ole oluline igakuiselt täpselt nimetatud määras kulude tegemine – nelja kuu pikkusel perioodil tehtud lisakulutused võib summeerida. Üldkogu lahendis märgitud summad on kohtutele orientiiriks, mis ei välista selliste kulutuste põhjendatust ka mõnevõrra väiksemas või suuremas määras, mistõttu ei oma näiteks töötasu alammäära suuruse mõningane muutumine kulutuste hindamisel määravat tähtsust (vt ka RKÜKo 3-3-1-35-15, p 49). Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld