) § 41 lgle 2 tuginedes sissenõudjalt sisse nõuda täiemenetluse alustamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust. Nii täiteasjas nr 084/2013/3645 kui ka täiteasjas nr 084/2013/3646 oli täitemenetluse alustamise tasu (sh
Kohtutäitur on juba varasema otsusega kohtutäituri tasu võlgnikult välja mõistnud. Seega nõuab kohtutäitur praegusel juhul tasu topelt. Kohtutäitur ei selgitanud ega põhjendanud, miks ta otsustas nõuda tasu sissenõudjalt. Samuti ei selgitanud kohtutäitur, mida ta on täitemenetluses nõude sissenõudmiseks teinud. Siiani ei ole kohtutäitur teinud otsust täitemenetluse lõpetamise kohta. Kuniks kohtutäitur ei ole menetlust lõpetanud, ei ole selge, mis alusel kohtutäitur menetluse lõpetab ning kes peab täitekulud tasuma.
pealkirjast tulenevalt on kohtutäituril õigus tasule menetluse lõpetamise korral, mitte aga varem. Kohtutäitur on sissenõudja esitatud avaldusi valesti tõlgendanud, sest sissenõudja soovis eelkõige teavitada kohtutäiturit võlgnevuse tasumisest. Isegi kui sissenõudja oleks esialgses avalduses palunud lõpetada täitemenetluse, on ta oma esialgsest tahteavaldusest õiguspäraselt loobunud, sest kohtutäitur ei ole teinud otsust menetluse lõpetamise kohta. Avaldaja oli seisukohal, et
lg 2 on põhiseadusega vastuolus, ja palus seetõttu algatada kohtul põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning jätta säte kohaldamata.
lg 2 võimaldab kohelda sissenõudjaid erinevalt sõltuvalt sellest, kas sissenõudja esitab taotluse täitemenetluse lõpetamiseks või esitab vaid informatsiooni võla laekumise kohta ilma täitemenetluse lõpetamise taotluseta.
Kohtutäituril on õigus tasule, kuivõrd seadusest tulenevalt on kohtutäituri ametitegevus tasuline. Kohtutäitur on ametitoiminguid teinud ning täitemenetluste raames kasutanud kõiki mõistlikult võimalikke ja seadusega lubatud abinõusid täitedokumentide täitmiseks.
). Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on teinud täiteasjades täitetoiminguid. Maakohus nõustus avaldajaga, et vaieldav on aga täitetoimingute hulk, kuna kohtutäitur ei ole tõendanud toimingute tegemist väidetud mahus. Samas ei olnud sellel maakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tähtsust, sest kohtutäituril on õigus tasule pärast täitetoimingute tegemist (täitmisteate kättetoimetamist,
On oluline, et pärast täitmisteate kättetoimetamist on kohtutäitur teinud veel vähemalt ühe täitetoimingu - arestinud võlgniku pangakonto. Kohtutäitur on tasuotsuste tegemisel tuginenud
Selleks, et sissenõudjal tekiks kohustus tasuda menetluse algatamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) sissenõudja taotleb enne nõude täielikku sissenõudmist täitemenetluse lõpetamist ja 2) kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Praegusel juhul on mõlemad eeldused täidetud. Sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist olukorras, kus kohtutäituri vahendusel ei ole nõue sisse nõutud ning kohtutäitur on teinud toiminguid sissenõudja nõude rahuldamiseks. Avaldaja väitel, et kohtutäituri otsused tasu väljamõistmiseks sissenõudjalt on vastuolus varasema praktikaga, ei ole asjas tähendust. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et kui sissenõudja esitab kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise taotluse, peab kohtutäitur menetluse lõpetama. Selline kohustus tuleneb täitemenetluse seadustikust (TMS § 48 lg 1). Kohtutäitur peab täitemenetluse toimingute tegemisel arvestama küll sissenõudja ja võlgniku huvidega, kuid on formaliseerituse printsiibist tulenevalt seotud sissenõudja esitatud taotlustega ega saa taotlust ise sisustada. Avaldaja ise on täitemenetluse lõpetamise avalduses märkinud, et võlgnevus on tasutud otse sissenõudjale. Seega ei olnud kohtutäitur võlgnevust sisse nõudnud. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole veel teinud otsust menetluse lõpetamise kohta, ei anna alust jätta tasu maksmata. Tasu maksmise kohustuse tekkimise aluseks on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Praegusel juhul on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest üheselt tuvastatav, et kohtutäitur on teinud otsustuse menetlus lõpetada, sest võlgnevus on tasutud otse sissenõudjale. See annab kohtutäiturile aluse nõuda täitemenetluse algatamise tasu ja poolt kohtutäituri põhitasust sissenõudjalt. Kohtutäituri õigust tasu sissenõudmiseks ei muuda ka sissenõudja menetluse lõpetamise avaldusest loobumise avaldus, mis on tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest teadasaamist. Maakohus märkis, et avaldajal on kohtutäiturile makstud tasu osas võimalus esitada võlgnike vastu hagi kahju hüvitamiseks.
lg 2 ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Asjaolu, et seadusega on avaldajale erijuhul pandud kohustus tasuda osaliselt täitekulud (
Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, mille kohaselt oleks kohtutäituril praegusel juhul võimalik menetluse algatamise tasu ja osa põhitasust nõuda kahekordselt, nii võlgnikult kui ka sissenõudjalt. Kohtutäitur peab ametiülesannete täitmisel olema erapooletu ning usaldusväärne (
Kuna menetluse algatamise tasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, peab kohtutäitur tegema ka tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse alustamisel. Üldjuhul tasubki võlgnik ka täitekulud, kuid erandlikes olukordades võib tasu maksma kohustatud isik täitemenetluse kestel muutuda. Sellisel juhul tuleb kohtutäituril teha uus otsus, millega mõistetakse tasu välja tasu tegelikult maksma kohustatud isikult. See ei tähenda, et kohtutäituril on võimalik nõuda tasu kahekordselt.
lg 2 vastavuse kontrollimiseks põhiseadusele ning jätta
lg 2 asja lahendamisel kohaldamata, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
lg 2 kohaldamata ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kohtutäituri kanda. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja
lg 2 alusel nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Sissenõudja esitas kohtutäituri tasu otsuste peale kohtutäiturile 10. detsembril 2014 kaebuse. Kaebuses loobus sissenõudja ka oma taotlusest täitemenetlus lõpetada. Täitemenetlus on täiteasjades siiani lõpetamata. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel ning TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. TMS § 48 lg 1 p-s 2 nimetatud kirjaliku dokumendi võib kohtutäiturile esitada nii võlgnik kui ka sissenõudja. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist (seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kas sissenõudja nõue on rahuldatud või mitte) ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, on sissenõudja kohustatud tasuma menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt (
Kui sissenõudja üksnes teatab kirjalikult, et võlgnik on nõude rahuldanud, kannab täitemenetluse kulud TMS § 38 lg 1 alusel võlgnik. Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (TMS § 38 lg 2). Praeguses asjas asus kohtutäitur seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, mis toob kaasa sissenõudja kohustuse kanda täitemenetluse kulud
Ringkonnakohus nõustus kohtutäituriga, et sissenõudja
Praegusel juhul on kohtutäitur oma selgituskohustust rikkunud ning see on toonud kaasa kohtutäituri ebaseadusliku tasuotsuse. Selgitamiskohustuse täitmise raames oleks kohtutäitur saanud välja selgitada, kas sissenõudja tegelik tahe oli tõepoolest täitemenetlus lõpetada või soovis sissenõudja kohtutäiturit informeerida, et võlgnikud on võla tasunud, ja anda kohtutäiturile võimalus jätkata täitemenetlust võlgnike vastu kohtutäituri tasu ja kulude sissenõudmiseks. Sissenõudja sai vastava kohtutäituri selgituse alles
Kuna sissenõudja on nüüdseks oma täitemenetluse lõpetamise taotlusest loobunud, saab kohtutäitur menetlust jätkates nõuda tasu sisse võlgnikelt. Ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur tegi otsuse sissenõudja suhtes tasu väljamõistmiseks, ei saa piirata sissenõudja õigusi menetluse lõpetamise osas ümber mõelda. Kuna praeguseks on sissenõudja kehtivalt taganenud oma taotlusest täitemenetlus sissenõudja algatusel lõpetada, puudub kohtutäituril alus menetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ja sellest tulenevalt ka õigus nõuda täitemenetluse kulusid
Sissenõudja avalduses esitatud asjaolud annavad kohtutäiturile õiguse lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 2 alusel.
lg 2 ei ole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv õigusnorm, mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust põhiseadusele. Samal põhjusel tuleb jätta tähelepanuta ka määruskaebuses esitatud väited, mis puudutasid
lg-s 2 sätestatud teise eelduse (kas kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid) täitmist. Kohtutäituri tasu väljamõistmist saab vaidlustada täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seetõttu peab kaebuse tasu otsuse peale läbi vaatama kõigepealt kohtutäitur ise. Sellest tulenevalt vaatab kohus praeguses menetluses läbi kaebust kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse tasuotsuste peale, ning kohus ei vaata läbi kaebust tasuotsuste enda peale. Seetõttu puudub kohtul õigus rahuldada sissenõudja kaebust 3. detsembri 2014. a tasuotsuste peale ja neid tühistada. Nimetatud tasuotsused peab läbi vaatama ja tühistama kohtutäitur ise. Käesolevas menetluses ei ole kohtul õigust otsustada kohtutäituri tasu väljamõistmise üle võlgnikult.
lg 1 järgi toimub kohtutäituri tasu sissenõudmine kohtutäituri enda tehtud kohtutäituri tasu otsuse alusel. Kohtutäitur saab tasu sissenõudmise küsimuse lahendada edasises täitemenetluses. Kaebus tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kohtutäituri asendaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses palub kohtutäituri asendaja tühistada ringkonnakohtu määruse ulatuses, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Kohtutäituri asendaja taotleb uue lahendi tegemist, millega jätta avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata. Ringkonnakohus on
lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud.
lg 2 on erinormiks
Ringkonnakohtu seisukoht, et
lg 2 ei kohaldu juhul, kui sissenõudja üksnes teatab kohtutäiturile kirjalikult, et võlgnik on nõude rahuldanud, kuid ei esita seejuures kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks või taganeb varem täitemenetluse lõpetamiseks esitatud avaldusest, on vastuolus Riigikohtu 16. detsembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 tehtud määruse p-s 13 esitatud seisukohaga (
lg 2 kohaldub eelkõige juhtudel, mil nõue rahuldatakse sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale). Seega piisab
Täitemenetluse lõpetamise avaldus on tahteavaldus, mille saab tagasi võtta üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 72 sätestatud korras. Kohtutäitur on teinud sissenõudja nõude sissenõudmiseks oluliselt rohkem kui ühe täitetoimingu, arestides võlgnike pangakontod, kontrollides X-tee kaudu iga kuu võlgnik Einar Asso tööhõivet ja varalise seisu andmeid ning arestides võlgnik Astrid Asso töötasu.
lg 2 eesmärk ja sisu, millistel juhtudel tuleb nimetatud sätet kohaldada ning kes on selle sätte kohaselt kohustatud isik. Riigikohus on sama õiguslikku küsimust lahendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16 (vt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16). Kolleegium jääb viidatud lahendis väljendatud seisukohtade juurde. 12.
lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kolleegium leiab, et
lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla otse sissenõudjale tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda. Kohtud on tsiviilasjas tuvastanud, et võlgnikud on tasunud võlgnevuse otse sissenõudjale, nõuet ei ole rahuldatud nt enampakkumisel vara müümise teel või pangakonto arestimise abil. 13. Kolleegiumi hinnangul kohaldatakse
lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja 1) sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (sh võrdsustatakse võla maksmisega ka laenu refinantseerimine; vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13) (tasu suurust olukorras, mil võlg on makstud enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja algust või selle tähtaja jooksul, on reguleeritud
lg 4 esimeses lauses ja § 41 lg-s 1); 2) sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine (TMS § 48 lg 1 p 1). 14. Riigikohus on varem leidnud, et kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole
lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (vt Riigikohtu
15. Kolleegium märgib, et
lg 2 sõnastuse kohaselt on viidatud normi eelduste täidetuse (vt praeguse määruse p 13) korral kohtutäituri tasu maksmise kohustatud subjekt sissenõudja. Kuigi sissenõudjale sellise kohustuse panek ei ole vähemalt üldjuhul täitemenetluse ning kohtutäituri tasu maksmise üldise loogikaga kooskõlas, peab kolleegium erandina seda võimalikuks.
lg 2 tähenduses kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjekt ka juhul, mil tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse (TMS § 48 lg 1 p 1), (vt lähemalt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 16-18). 17. Jättes kõrvale eespool kirjeldatud erandid, mil kohustatud subjektiks on lõplikult sissenõudja, tuleb
TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Nagu praeguse määruse p-s 14 on märgitud, ei ole sellel alusel täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja avaldust vaja ja piisab teatest võla tasumise kohta. Täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada aga enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue (vt Riigikohtu
Sissenõudja tahet välja selgitamata ei ole kohtutäitur õigustatud tegema tasuotsust sissenõudjalt täituri tasu väljamõistmiseks
Praegusel juhul ei ole kohtud tuvastanud, et võlgnik oleks kohtutäituri põhitasu vähendatud ulatuses maksnud. Sissenõudja ei ole täituritasu maksmisega nõustunud. Seega ei olnud kohtutäituril alust teha tasuotsust sissenõudja vastu. Täitemenetlus vähendatud põhitasu sissenõudmiseks võib jätkuda võlgniku vastu. 19. Kolleegium märgib, et
lg 2 võib kohustatud isikule (üldjuhul võlgnik, erandjuhul sissenõudja) mõnel juhul kaasa tuua suure kohtutäituri tasu maksmise kohustuse ka siis, kui kohtutäitur on teinud nt vaid kaks täitetoimingut enne, kui võlgnik tasub võla otse sissenõudjale. Sel juhul tuleb
Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue (tasuti otse sissenõudjale), võib ka pool kohtutäituri põhitasust (vt eelkõige
Riigikohus on varem asunud seisukohale, et kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
Praeguses asjas on kohtutäituri tasuna siiski välja mõistetud väiksemad summad: nii täiteasjas nr 084/2013/3645 kui ka täiteasjas nr 084/2013/3646 täitemenetluse alustamise tasuna (sh
lg-t 2 on võimalik sisustada põhiseaduspäraselt, tõlgendades seda praeguses määruses esitatud viisil. Seega puudub vajadus algatada sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.