Obsah (14)

§ 667§ 390§ 682§ 695§ 696§ 377§ 392§ 363§ 3401§ 137§ 688§ 136§ 149§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-50-16 Määruse kuupäev Tartu, 15. juuni 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Kohtuasi Meelis Neelov

) § 390 lg 1 teise lause ja

§ 667lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses paluvad kostjad kohtute määrused tühistada, otsustada kustutada kinnistusraamatusse hagejate kasuks seatud keelumärge, äriregistrisse hagejate kasuks kostjale I kuuluva kostja II osa käsutamiseks seatud keelumärge ning vabastada kostjale I kuuluv kostja II osa aresti alt. Kostjad paluvad edastada kohtumääruse täitmiseks kinnistusregistrile ja äriregistrile vara käsutamise keelumärgete kustutamiseks. Kostjate arvates on hagejad määranud hagihinna (3500 eurot) valesti. Hagiavaldus on suunatud korteriomandi omandi saamisele (omanikukande muutmisele) ning seetõttu tuleb hagihinna määramisel lähtuda korteriomandi väärtusest. Ekspert on
2. aprillil 2013 hinnanud korteriomandi väärtuseks 71 500 eurot. Arvestades kinnisvara hindade tõusu viimase kolme aasta jooksul, on korteriomandi väärtus praegu eelduslikult veelgi kõrgem, kuid kindlasti mitte madalam. Seega, jättes kõrval teised hagiavalduses esitatud nõuded, tuleneb juba korteriomandi omandi saamisele suunatud nõudest, et tegelik hagihind peab olema kõrgem kui 63 900 eurot. Tulenevalt sellest ei kohaldu praegusel juhul

§ 390lg 1 teises lauses toodud edasikaebamise piirang.

Ringkonnakohus on valesti lahendanud määruskaebuse põhjendava osata. Korteriomandil olev keelumärge tuleb kustutada, kuna sellega on tagatud perspektiivitu nõue. Hagejatel ei saa olla korteriomandi omandamise nõuet lihtkirjaliku kokkuleppe alusel. Korteriomandi omanikuks on kostja II ning lihtkirjaliku kokkuleppega ei saanud korteriomandit seltsingu varasse omandada (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05). Lisaks ei olnud kostja II lihtkirjaliku kokkuleppe pooleks ega kokkuleppe poole õigusjärglaseks. Mis kostja II osa arestimist puudutab, siis lisaks sellele, et tagamisabinõu on kohaldatud perspektiivitu nõude tagamiseks (korteriomandi omandi nõudmine lihtkirjaliku kokkuleppe alusel ei ole võimalik), ei saa kostja II osa arestimine tagada korteriomandi omandi üleandmise nõuet. Korteriomandi käsutamist ei mõjuta asjaolu, kes on kostja II osa omanik. Kostja II osa võõrandamise takistamine ei saa takistada korteriomandi võõrandamist. Seega ei ole kostja II osa arestimine korteriomandi puutumatuse tagamiseks vajalik.
3. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 682

lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 682

lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.

§ 695järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11).
3. Kostjad on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus hagi tagamise taotluse osalise rahuldamise kohta.

§ 696

lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 390

lg 1 kohaselt võib pool maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Praeguses tsiviilasjas on hagejad pidanud hagi hinnaks 3500 eurot ning maakohus on hagi tagamisel sellest lähtunud, hagi hinda küll selgelt kindlaks määramata. Ka ringkonnakohus on oma määruse sissejuhatuses sellise hagi hinnaga nõustunud. Seega jääb tagatava hagi hind alla

§ 390

lg-s 1 sätestatud määra (63 900 eurot), mil ringkonnakohtu määruse peale oleks võimalik Riigikohtusse edasi kaevata. Nii on Riigikohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 10. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et

§ 390

lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt on Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale seatud sõltuvusse tagatava hagi hinnast. Seega tuleb maakohtul hagi tagamise taotlust ja ringkonnakohtul maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades määrata kindlaks tagatava hagi hind. Hagi hind määratakse kindlaks

17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest.

§ 377

lg 1 esimese lause järgi võib kohus hagi hageja taotlusel tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellest sättest tuleneb, et hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb hinnata seda, milliste nõuete täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Teisisõnu, hagi tagamise üle otsustamisel peab kohtu jaoks olema selge, milliste nõuete täitmise küsimus võib kerkida. Seega tuleb hagi tagamise eeldusena kindlaks teha, millised nõuded on hageja esitanud ja milliste nõuete tagamist ta taotleb, määrates kindlaks ka tagatava hagi hinna.

§ 392

lg 1 p 1 kohaselt on maakohtu üheks ülesandeks eelmenetluses selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 16;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 17).

§ 363

lg 1 p 1 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peavad kõik nõuded olema selgelt väljendatud, sh raha saamiseks esitatud nõue peab üldjuhul olema summaliselt kindlaks määratud. Tagatava hagi hinna määramisel tuleb arvestada kõiki tagatavaid nõudeid.

§ 3401

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg-s 2 sätestatakse, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kolleegium kordab oma seisukohta, et maakohtul tuleb enne hagi tagamist mh välja selgitada hageja nõuded ja tagatava hagi hind, andes vajadusel hagejale

§ 3401lg 1 alusel tähtaja nõuete täpsustamiseks.

11. Arvestades kostjate määruskaebuses esitatud väiteid, selgitab kolleegium, et

§ 137

lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Siiski ei saa Riigikohus asja hinna muutmise eesmärgil täita maakohtu asemel eelmenetluse ülesandeid, sh selgitada välja hageja nõudeid, samuti hinnata sel eesmärgil tõendeid (

§ 688lg 5).

Samas saab maakohus asja edasisel menetlemisel kontrollida ka määratud tsiviilasja hinna õigsust ning vajadusel saab kohus

§ 136lg 4 järgi tsiviilasja hinda muuta.

12. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik