Obsah (6)

§ 81§ 9§ 15§ 18§ 127§ 3

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-51-16 Otsuse kuupäev 9. august 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest

) § 3 p-s 2 sätestatud nõudeid. Võistlustööde uurimise, nendele hinnangu andmise ja võrdlemise käik on arusaadavalt, piisavalt ja arhitektuurivõistluse lähteülesandes esitatud nõudeid rikkumata kantud komisjoni

1. detsembri
2. a ja
3. jaanuari
4. a protokollidesse. Seeläbi on tagatud menetluse läbipaistvus ja kontrollitavus.
5. Tallinna Halduskohus jättis
6. märtsi
7. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) arvestades asjaolu, et
8. detsembri
9. a protokoll ning
10. detsembri
11. a korraldus nr 696 ei sisaldanud lähteülesandes püstitatud võistlustööde hindamise kriteeriumitele vastavaid põhjendusi ega kahe erineva võistlustöö konkreetset võrdlust nende kriteeriumite tähenduses, oli sisuliselt tegemist uue hindamisega; 2) hankija esitas
12. märtsil 2016 asja materjalide juurde
13. detsembri
14. a komisjoni istungi käiku kajastavad ülestähendused (tl-d 109-118) ning komisjoni esimehe vastavasisulised märkmed (tl 119). Taoline materjal on kohati loetamatu ja ebaülevaatlik, mistõttu sisulisi järeldusi neist teha ei saa. Erinevate märkmete süstematiseerimise ja kompleksse vormistamisega kaasneb paratamatult analüüs ning taolisel juhul ei saa rääkida pelgalt protokolli täiendamisest, sest sisuliselt on tegemist uue otsustusega; 3) sisuliselt oli tegemist uue hindamisega, mistõttu ei olnud anonüümsusnõue enam täidetud.
15. Pärnu linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
16. Tallinna Ringkonnakohus jättis Pärnu linna apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) õigusaktidest ei tulene konkreetseid nõudeid komisjoni koosoleku protokollimiseks. Praeguses asjas tuleb järgida riigihanke üldisi põhimõtteid; 2) VAKO jõustunud otsusega on tuvastatud, et korralduse ja selle aluseks oleva protokolli põhjendused ei vasta riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele ning hankija on nende etteheidetega nõustunud. Varasema protokolli puudusi ei ole kõrvaldatud. Algse protokolli hilisema parandamise või täiendamise võimalus ei ole välistatud, kui on tuvastatud, et kõik täiendused tehti varem olemas olnud materjali alusel. Hankija ei ole tõendanud, et halduskohtule esitatud dateerimata töödokumendid pärinevad komisjoni
17. detsembri
18. a koosolekult. Selle seab kahtluse alla asjaolu, et hankija ei esitanud nimetatud dokumente VAKO-le enne
19. jaanuari
20. a otsuse tegemist, mistõttu ei saa välistada, et töödokumendid võivad kajastada hoopis
21. jaanuari
22. a koosolekut. Seega ei ole usaldusväärselt tuvastatav, kas protokolli täiendused põhinevad varasematel märkmetel. Lisaks ei võimalda ka töödokumentide sisu ja esituslaad veenduda selles, kas täiendatud protokolli põhjendused toetuvad üksnes varem tehtud märkmetele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
23. Pärnu linn palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised: 1) võistlustöid uuriti ja hinnati piisava põhjalikkusega
24. detsembril
25. Tööde hilisem uurimine, võrdlemine või hindamine ei olnud vajalik. Halduskohtule esitati koosoleku tööprotokoll ja komisjoni liikmete ülestähendused, milles on kirjeldatud komisjoni koosolekul arutatu ulatust ja asjaolusid; 2) ringkonnakohus ei ole algse protokolli hilisema täiendamise võimalust välistanud. Ringkonnakohus ei ole asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud. Kohtud oleks pidanud ära kuulama komisjoni liikmete ütlused koosolekute kohta. Seeläbi on nad rikkunud uurimispõhimõtet ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 1 nõudeid. Kohtud ei ole protokolle igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.
26. BOA OÜ on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Tema põhjendused on järgmised: 1) komisjoni
27. detsembri
28. a protokoll oli ulatuslike põhjendamispuudustega. See muutis hindamise läbipaistmatuks; 2) uute põhjenduste tagantjärele esitamine ei ole kooskõlas kohtupraktika ega riigihanke üldpõhimõtetega. Protokollide võrdlusest nähtub, et komisjon ei täiendanud varasemat protokolli, vaid hakkas otsima uusi põhjendusi sama tulemuse kehtestamiseks; 3) tagantjärele halduskohtule esitatud märkmed ei ole asjassepuutuvad. Ei ole võimalik tõendada, et hankija tugines varem tehtud märkmetele. Märkmetel puudub kuupäev. Vaidlustaja nõustub tõenditele antud kohtute hinnanguga. Hankija taotlus kuulata tunnistajana üle komisjoni liikmed ei ole lubatav. Tunnistajad on hankija enda kontrolli all. Lisaks on taotlus esitatud hilinemisega. Hankija pole selgitanud, miks ta ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist halduskohtus või ringkonnakohtus; 4) isegi kui protokolli täiendamine oleks sellisel viisil lubatud, on uued põhjendused endiselt ebaselged. Nendest ei selgu, miks osutus kolmanda isiku töö paremaks kui vaidlustaja töö; 5) kui hankija asus pärast VAKO
29. jaanuari
30. a otsust uuesti hindama esitatud võistlustöid, eiras ta anonüümsusnõuet. Hankija algne otsus oli sellise puudusega, mis nõudis tööde uuesti hindamist, mitte vana otsuse täiendamist. Ideekonkursi olulisemaks põhimõtteks on võistlustööde anonüümsus (

§ 81lg 5, 2.

detsembri 2015. a korraldus nr 653 p 1 teine lause). Töid ei saanud seetõttu uuesti hinnata; 6) ka muud asjaolud (nt võistlustööde esitamiseks antud 13 kalendripäevane tähtaeg, komisjon ei koosne ekspertidest, kolmandale isikule antud pikem töö esitamise tähtaeg ja tema töö tuvastatavus) kinnitavad, et konkurss ei toimunud

-i üldpõhimõtteid järgides. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 13. Vaidlusaluse menetluse puhul on tegemist ideekonkursiga

§ 9

lg 1 mõttes, kuna Pärnu linna tahteks on omandada konkursi käigus žürii väljavalitud Pärnu ühistranspordi keskterminali kavand arhitektuuri valdkonnas (Pärnu Linnavalitsuse

1. detsembri
2. a korralduse nr 653 p 1). Auhinnafond koos maksudega on 1800 eurot ning võidutöö on aluseks ühistranspordi keskterminali edasisel projekteerimisel (Pärnu Linnavalitsuse
3. detsembri
4. a korralduse nr 653 p-d 5 ja 7). Pärnu Linnavalitsuse
5. detsembri
6. a korraldusest nr 653 nähtub, et vaidlusalune ideekonkurss oli korraldatud üksnes ideekavandi saamiseks, mitte võitjaga hankelepingu sõlmimiseks. Ideekonkursi korraldamise eesmärgiks oli seega leida hankijale sobiv ideelahendus edasise projekti koostamiseks ning anda seejuures osalejatele auhind (

§ 9lg 2).

1. Praeguses asjas vaieldakse žürii tehtud valiku üle. Kaebust ei ole esitatud konkursitingimuste, sh töö esitamise tähtaja ja žürii koosseisu määramise otsuste peale. Nende küsimuste üle otsustati konkursi varasematel etappidel eraldi korraldustega, mille juurde kohus hankija praeguse otsuse kontrollimisel tagasi minna ei saa (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Vaidlusaluse ideekonkursi maksumus (1800 eurot) ei küündi

§ 15lg 1 p-s 2 sätestatud riigihanke piirmäärani (s.o 40 000 euroni).

Seetõttu ei lasunud Pärnu linnal kohustust järgida

4. ptk-s sätestatud menetluskorda (

§ 18lg 1, § 20 lg 1 p 2).

Allapoole riigihanke piirmäära (40 000 eurot -

§ 15

lg 1 p 2) jäävaid ideekonkursse, millele

1. peatükk ei laiene, ei ole kolleegiumi hinnangul õige kontrollida sama rangusastmega kui neid, mis ületavad riigihanke piirmäära. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete sisustamisel.
2. Praeguses asjas on Pärnu linn juhindunud ideekonkursi väljakuulutamisel asutusesisest hankekorrast, s.o Pärnu Linnavalitsuse
3. juuni
4. a määrusest nr
5. Määruse kohaselt hindab ideekonkursile laekunud töid žürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta, žüriiliikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud (§ 4 lg 5, § 19 lg 5). Võistlustöö hindamise kriteeriume määrus nr 6 ei sätesta, vaid need olid märgitud arhitektuurivõistluse lähteülesande punktis 1.
6. Nendeks olid: -hoone arhitektuurne lahendus; -transpordilogistika ja hoone ruumilahenduse toimimine; -majanduslik otstarbekus; -kasutajasõbralikkus, funktsionaalsus, liikumiste sujuvus ja turvalisus; -mõju linnaruumis ning side ümbritseva linnaruumiga; ümbritseva linnaruumi lahendus ja kvaliteet. Eespool nimetatud kriteeriumid ja võistluse eesmärk tuli žüriil aluseks võtta võistlustöödele hinnangu andmisel ja paremusjärjestuse moodustamisel (linnavalitsuse
7. detsembri
8. a korralduse nr 653 p 4).
9. VAKO rahuldas
10. jaanuari
11. a otsusega BOA OÜ vaidlustuse ja tunnistas Pärnu Linnavalitsuse
12. detsembri
13. a korralduse punkti 1 kehtetuks. VAKO märkis põhjendustes, et žürii tegevus võistlustööde hindamisel oli kontrollimatu. Eespool viidatud VAKO otsus jõustus. 17.1.

§ 127

lg 5 esimese lause kohaselt on hankijale täitmiseks kohustuslikud ka vaidluse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-3-14, p 19). Kolleegium ei saa seepärast hinnata ümber VAKO jõustunud

1. jaanuari
2. a otsuses kindlaks tehtud asjaolusid. Järelikult tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda sellest, et hankija
3. detsembri
4. a korraldus oli
5. detsembri
6. a protokolli puuduste tõttu õigusvastane. Seaduse ühetaolise tõlgendamise ja kohtupraktika ühtlustamise huvides märgib kolleegium

alusel toimuvate arhitektuurikonkursside kohta järgmist. 17.2. Arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest (

§ 81

lg 4), kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud n-ö ilmselguse kriteeriumiga (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24; 3-3-1-60-14, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Arhitektuurikonkursil toimub võistlus mh tööde kunstilise taseme alusel. Seepärast võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid. Hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö. Eeltoodut tuleb arvestada ka žürii otsuste põhjendamise kohustuse ulatuse määramisel. Kuna VAKO ja kohus ei kontrolli žürii arhitektuuriliste hinnangute sisu, ei pea žürii tegevuse protokoll neid veenma hinnangute põhjendatuses.

§ 81

lg 6 loetleb ideekonkursi eripära arvestades, mida protokoll peab kajastama, kuid selles loetelus ei ole nimetatud žürii kaalutlusi. Nii haldusakti põhjendustele üldiselt kui ka tavapärases hankemenetluses esitatavad nõuded ning põhjenduste täiendamise tavapärased piirangud (vt kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-28-12, p 19; 3-3-1-29-12, p 20) oleks ideekonkursi olemust ja eesmärki ning kohtuliku kontrolli piiratust arvestades liiga ranged. Žüriiliikmete märkuste all ei peeta

§ 81

lg 6 esimeses lauses silmas üksikasjalikke põhjendusi kõigi esitatud tööde kohta kõigi kutses sätestatud kriteeriumite kaupa. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte (

§ 3

lg 2) järgimiseks piisab arhitektuurikonkursil sellest, et žürii näitab protokollis ära üldise kaalutluse, miks konkursi võitja töö oli žürii enamuse hinnangul parim. Vajaduse korral saab hankija nii kohtumenetluses kui ka žürii hiljem hankemenetluses põhjendusi täiendavalt avada. 17.3. Allapoole riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi puhul otsustab menetluse üksikasjad hankija. Seadus ega riigihanke üldpõhimõtted ei nõua neil juhtudel žürii nimetamist ega tema tegevuse protokollimist. Kuna sellise konkursi puhul puuduvad formaalsed nõuded, piisab

§ 3

lg 2 järgmiseks ka sellest, et hankija esitab vajaduse korral üldise põhjenduse võidutöö väljavalimise kohta tagantjärele (vt käesoleva otsuse punkti 15). Kuna praegusel juhul nägi hankija määruse nr 6 § 19 lg-s 5 ette žürii moodustamise ja tema tegevuse protokollimise kohustuse, tuleb sellest kohustusest juhinduda ka selle vaidluse lahendamisel. II

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust sellel, kas komisjon on tõendanud, et
2. detsembri
3. a protokolli täiendamisel võeti aluseks
4. detsembri
5. a komisjoni istungil tehtud märkmed. Arvestades eespool p-s 17 toodut, ei pea hankija vaidlustus- ja kohtumenetluses tõendama, et žürii juhindus täiendavalt lahti kirjutatud kaalutlustest juba oma otsuse tegemisel.
6. VAKO ei teinud
7. jaanuari
8. a otsuses Pärnu linnale ettekirjutusi puuduste kõrvaldamise viisi kohta. Sisuliselt tegi VAKO Pärnu linnale etteheite, et protokollis polnud otsust piisavalt põhjendatud. Seetõttu mõistab kolleegium VAKO
9. jaanuari
10. a otsuses kindlaks tehtud eksimust vormilisena. Selles valguses ei kohustanud ei VAKO otsus ega ükski kehtiva õiguse norm hankijat kordama tühistatud otsusele eelnenud menetlustoiminguid, sh ei pidanud žürii võistlustöid uuesti hindama. VAKO
11. jaanuari
12. a otsuse järel kujunenud olukord oli sarnane haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 4 reguleeritule. Selle sätte järgi ei korrata haldusmenetluse uuendamisel toiminguid, mida uuendamise põhjused ei puuduta. Oma vormilise eksimuse soovis Pärnu linn kõrvaldada sellega, et protokolli põhjendused kirjutati lahti mahukamalt, kui seda tehti
13. detsembri
14. a protokollis. Täiendatud protokollile tuginedes andis Pärnu linn uue korralduse, mille õiguspärasust praeguses asjas hinnatakse.
15. Kolleegiumi hinnangul kajastab
16. jaanuari
17. a protokollis märgitu üldjoontes kõiki neid samu kriteeriume ja seisukohti, mida kajastati juba
18. detsembri
19. a protokollis, kuid seda on tehtud mahukamalt. Üksnes põhjenduste mahukam avamine ei kujuta endast uut hindamist. Kolleegium märgib samas, et anonüümsusnõue (

§ 81lg 5) ei kehti pärast žürii otsuse tegemist.

See ei keela žüriil pärast otsuse tegemist, nt hankija otsuse tühistamise tõttu, ideekonkursi töid uuesti hinnata. Niisugune keeld ei pruugiks olla proportsionaalne konkursil osalejate suhtes, sest nemad ei saa vastutada hankija tegevuse korrektsuse eest. Tööde anonüümsus pole omaette eesmärk, vaid see aitab tagada žüriiliikmete sõltumatust (

§ 81lg 2).

Anonüümsuse kadumine pärast žürii algse otsuse tegemist ei muuda žüriiliikmeid vältimatult erapoolikuks ega välista iseenesest tööde uut hindamist. VAKO-l ja kohtutel ei olnud seega takistust tugineda hankija vaidlustatud otsuse kontrollimisel vajaduse korral ka komisjoni

1. jaanuari
2. a protokollile ega vaidlustus- ja kohtumenetluses tehtud täpsustustele. Kolleegiumi hinnangul on
3. jaanuari
4. a protokoll enam kui piisav žürii hinnangu kontrollimiseks. Kokkuvõtvalt selgub protokollist, et vaidlustaja töö oli arhitektuuriliselt küll esinduslikum, kuid kolmanda isiku töö funktsionaalsed eelised olid hankija hinnangul kaalukamad.
5. Sisulisi etteheiteid ei ole VAKO ega kohtud
6. jaanuari
7. a protokollis märgitud hinnangute ja järelduste kohta teinud. Ka kolleegiumi hinnangul ei ole žürii otsused ja hinnangud ilmselgelt asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega vastuolus. Vaidlustaja väidete üksikasjalik analüüs väljuks piiratud kohtuliku kontrolli (vt käesoleva otsuse p 17.2) raamidest. VAKO asus esimeses vaidlustusmenetluses seisukohale, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kolmanda isiku töös oli kõrvalekaldeid lähteülesandest: järgitud ei ole tuleohutusnõudeid, hoone ei vasta invanõuetele ja ruumiprogrammile, varikatus on 0,3 m võrra vajalikust madalam. VAKO hinnangul ei olnud siiski tegu puudustega, mis välistaks igal juhul kolmanda isiku võitjaks tunnistamise (
8. jaanuari
9. a otsuse p 9). Hankija on
10. jaanuari
11. a protokollis ning vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et konkursi eesmärgiks ei olnud ehitusprojekti tellimine, vaid põhimõttelise arhitektuurse lahenduse leidmine. Kolmanda isiku töö ei välista kehtivate ehitusnõuete arvestamist edasise projekteerimise käigus. Ruumiprogramm oli lähteülesandes selge sõnaga kehtestatud soovituslikuna (tl 52, p 3.3).
12. Vaidlustaja väide, et Pärnu linn rikkus anonüümsusnõuet pärast esimest vaidlustusmenetlust, on alusetu. Nagu eespool märgitud, ei hinnanud žürii pärast osalejate nimede avalikustamist töid uuesti, kuigi see ei oleks olnud ka keelatud. Ühtlasi ei tuvastanud VAKO
13. veebruari
14. a otsuse p-s 11 seda, et žürii oleks oma algse otsustusprotsessi käigus teadnud, kelle töid ta hindab. Kolleegiumile on ka see VAKO jõustunud otsuse seisukoht siduv.
15. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium Pärnu linna kassatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab Pärnu linna kaebuse. Kolleegium tühistab VAKO
16. veebruari
17. a otsuse, halduskohtu
18. märtsi
19. a ja ringkonnakohtu
20. juuni
21. a otsused. Pärnu Linnavalitsuse
22. jaanuari
23. a korraldus nr 45 jääb kehtima.
24. BOA OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Pärnu linn on tasunud riigilõivu halduskohtule kaebuse esitamisel 640 eurot (tl 28) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 640 eurot (tl-d 128, 132), mis tuleb BOA OÜ-lt Pärnu linna kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Pärnu linna tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). Indrek Koolmeister, Nele Parrest , Ivo Pilving