RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-40-16 Määruse kuupäev 7. september 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Kohtuasi Denis Antropovi ka

) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast puuduste kõrvaldamist, seega

1. juulil
2. Kaebaja käitumisest, st sellest, et ta esmalt esitas kahju hüvitamise nõude vanglale, samuti tema viitest varasemale kohtusse pöördumisele, võib järeldada, et ta on teadlik kahjunõude kohtueelse lahendamise korrast. Kaebaja pidi seega olema teadlik vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mis viitab ka

-le. Kaebaja ootus vastustaja suhtes ega vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist, vaid pigem näitab kaebaja ebapiisavat huvi enda õiguste kaitsmise vastu. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. D. Antropov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetluse jätkamiseks. Kaebaja hinnangul nõudis ringkonnakohus alusetult kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist, kuna tema kaebus oli tähtaegne. Kaebaja viitab asjaolule, et vangla märkis vastuses kahjunõudele, et sellega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul. Seda tähtaega kaebaja järgis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

§ 18

lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 11. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 7. juuniks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 6. oktoobril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 27. oktoobril 2014. 12. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et

§ 18

lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-1816 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt

1. juulil
2. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.
3. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (

§ 18

lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud. 14. Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Nele Parrest, Viive Ligi, Jüri Põld