) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast taotluse esitamist, seega 14. oktoobril 2014.
kahjunõude esitamise sätted on eriregulatsioon HKMS suhtes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaeg ennistada. Vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.
lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 12. Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 15. septembriks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 23. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 22. oktoobril 2014 ning see jõudis halduskohtusse 23. oktoobril 2014. 13. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et
lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-1816 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt
lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja kahjunõudele vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud. 15. Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Nele Parrest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.