← Eesti

3-3-1-24-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-24-16 Otsuse kuupäev

  1. september 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest Kohtuasi AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. septembri
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/025213-7 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad AS Würth ja Alpi Eesti OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-14-52634 Menetluse alus Riigikohtus AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kassatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a otsus haldusasjas nr 3-14-52634 muutmata.
  9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas
  11. septembri
  12. a maksuotsusega nr 12.2-3/025213-7 AS Würth (isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati) ja Alpi Eesti OÜ-d (deklarant) solidaarselt tasuma dumpinguvastast tollimaksu 27 749 eurot 93 senti ning käibemaksu 5549 eurot 99 senti. Maksuotsuse kohaselt deklareeriti valesti
  13. septembri
  14. a tollideklaratsiooni 11EE1210EE92078018 alusel imporditud kaup (tsingiga kaetud seibid ning peadega poldid). Kaup ei olnud pärit mitte Taiwanist, vaid Hiina Rahvavabariigist (mis ei ole sooduspäritolu piirkond), mistõttu tuli tasuda täiendav dumpinguvastane tollimaks.
  15. AS Würth ja Alpi Eesti OÜ esitasid halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus maksuhaldur selgituskohustust, uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust. Tõendatud ei ole, et deklareeritud kaup pärineb Hiinast. Kaebajatel ei ole vastavalt kauba tarnetingimustele kohustust tollimaksu tasuda, selle eest vastutab kauba saatja. Kaebajad ei ole tehingut tehes ja deklareerides käitunud hooletult. Kaebajad lähtusid Taiwani võimude väljastatud ametlikest päritolusertifikaatidest. Maksuotsuses toodud viide Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) raportile ei ole asjakohane, kuna see on üldsõnaline ning selle alusel ei saa teha järeldusi konkreetse kauba päritolu kohta. Taiwani uurimisosakonna
  16. juuli
  17. a vastus on paljasõnaline ega sisalda maksu määramiseks vajalikke tõendeid.
  18. Tallinna Halduskohus jättis
  19. mai
  20. a otsusega (täiendatud
  21. mail 2015) kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et väited maksumenetluse nõuete rikkumise kohta on alusetud. Maksuhaldur ei ole jätnud esitatud tõenditele sisulist hinnangut andmata ning on selgitanud, miks kauba päritolusertifikaat ei ole piisavaks tõendiks võrreldes teise tõendiga. Ebaõige on kaebajate väide, et kaupade Hiina päritolu on tõendamata. Väär on ka kaebajate seisukoht, et tollimaksu tasumise kohustus on kauba tarnijal.
  22. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  23. novembri
  24. a otsusega AS Würth ja Alpi Eesti OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab väidetavat maksuhalduripoolset menetlusnormide rikkumist, ning kauba päritolu puudutavas osas. Ringkonnakohtu hinnangul on OLAF-i aruanne küll üldise iseloomuga ning seal ei käsitleta vaidlusalust kaupa, kuid Taiwani uurimisosakonna
  25. juuli
  26. a vastus on piisavalt konkreetne. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebajatega, et seda dokumenti saaks arvestada vaid juhul, kui oleks teada, mis toiminguid Taiwani ametivõimud dokumendis kajastatud teabe saamiseks tegid ning milliseid tõendeid kogusid. Lahknevused kauba konteinerite arvus ei muuda tuvastatud asjaolu, et kaup tarniti Hiina Rahvavabariigist. Eeltoodut ei lükka ümber ka päritolusertifikaadi olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustunud maksuhalduri ja halduskohtuga selles, et kaebajad rikkusid hoolsuskohustust. Kuna maksukohustus määrati 3-aastase aegumistähtaja jooksul, ei pidanud ringkonnakohus kaebajate heausksust praegusel juhul määravaks. Ringkonnakohus nõustus maksuhalduriga, et tulenevalt ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2 p-st b ei tehta järelarvestuskannet üksnes juhul, kui muu hulgas esineb ka tolliviga. Tollivea kohta praegusel juhul andmed puuduvad. Toll ei saanud deklaratsioone aktsepteerides kuidagi teada, et kaup on algselt pärit Hiina Rahvavabariigist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  27. AS Würth ja Alpi Eesti OÜ esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud põhjendamatult leidnud, et vaidlusalune kaup pärineb Hiinast. Asjas puuduvad kontrollitavad tõendid, et kaubad on pärit Hiina Rahvavabariigist. Kohtud ei ole selgitanud, miks nad eelistasid ühtesid tõendeid teistele ning jätsid kauba päritolusertifikaadi tähelepanuta. Kohtud ei ole piisavalt analüüsinud kassaatorite väiteid, et nad käitusid vaidlusaluse kauba ostmisel piisava hoolsusega ja heas usus ning et neil ei olnud põhjust kahelda selles, et kaup oli pärit Taiwanist. Viimast kinnitab ka päritolusertifikaat.
  28. MTA leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks. Maksukohustus on määratud 3-aastase aegumistähtaja jooksul, mistõttu ei ole väited hoolsuskohustuse täitmise kohta asjakohased. Importija heausksus ei vabasta teda tollivõla tasumisest. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud tollivea puudumise. Kohtud on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et vaidlusalune kaup pärineb Hiinast.
  29. Kassaatorid esitasid
  30. jaanuaril ja
  31. märtsil 2016 täiendavad seisukohad. 7.
  32. Esimeses täiendavas seisukohas viitasid kassaatorid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikogu
  33. jaanuari
  34. a raportile nr WT/DS397/AB/RW, mille järgi ei olnud Euroopa Liidul õigust kehtestada vaidlusalusele kaubale dumpinguvastaseid tollimakse. 7.
  35. Teises täiendavas seisukohas juhtisid kassaatorid tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon tunnistas vaidlusaluse kauba suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud
  36. veebruari
  37. a rakendusmäärusega (EL) nr 2016/278 kehtetuks. Seega ei ole maksuhalduril täna kehtiva õiguse alusel enam õigust tollimaksu nõuda. Kuivõrd Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumise hetkeks ei ole kassaatorite suhtes tollimaksu määramine jõustunud, tuleb kohaldada rakendusmäärust ning seega on tollimaks kehtetu ja maksuhalduri nõue alusetu.
  38. MTA leiab vastuses kassaatorite täiendavatele seisukohtadele, et Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest ei tulene, et kassaatoritele määratud tollimaks on tagasiulatuvalt kehtetu. Enne määruse jõustumist määratud maksud ja MTA nõue on kehtivad. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  39. Vaidlustatud maksuotsusega nõutakse kassaatoritelt Euroopa nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 924/2012 ja mis jäeti kehtima rakendusmäärusega (EL) nr 2015/519, kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu ning dumpinguvastaselt tollimaksult arvestatud täiendava käibemaksu tasumist.
  40. Vaidlust pole selle üle, et maksuotsusega dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud kaubad deklareeriti koodidega 7318220098 ja 7318159098 (I kd, tl 22). Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses lugenud deklareeritud kaubakoodid õigeks (maksuotsuse p 3.2.3, I kd, tl 11 pöördel). Nimetatud koodide alla kuuluvatele Hiina Rahavabariigist pärinevatele kaupadele kehtestati määrusega (EÜ) nr 91/2009 lõplik dumpinguvastane tollimaks.
  41. Kolleegiumi hinnangul ei anna kassatsioonkaebuste väited alust MTA
  42. septembri
  43. a maksuotsuse tühistamiseks. Kolleegium järgib ringkonnakohtu otsuse vastavaid põhjendusi ning ei pea vajalikuks otsust selles osas põhjendada (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 231 lg 6).
  44. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ta ei nõustu kassaatoritega, et kohtud on kauba päritolu kohta esitatud tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 järgi peab kohus hindama kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohtud on uurinud asjas esitatud tõendeid kauba päritolu kohta kogumis ja teinud nendest tõenditest järeldused. Sealjuures on halduskohus käsitanud ka kauba päritolusertifikaadi tähendust (halduskohtu otsuse põhjendava osa p 7). Ringkonnakohus nõustus kauba päritolu puudutavate tõendite hindamisel tehtud halduskohtu järeldustega. Asjaolu, et kohtud ei ole omistanud kauba päritolusertifikaadile võrreldes teiste tõenditega suuremat kaalu, ei tähenda, et nad oleksid tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. Euroopa Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustik ei omistanud kauba päritolusertifikaadile teiste tõenditega võrreldes suuremat kaalu. Kassaatorid ei ole näidanud, milliseid tõendeid oleks pidanud asjas veel uurima või koguma. Alusetud on ka kassatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on kohtud jätnud analüüsimata väited, et vaidlusaluse kauba ostja on käitunud piisava hoolsusega ja heas usus ning et tal ei olnud põhjust kahelda selles, et kaup oli pärit Taiwanist. Ringkonnakohus on kauba ostja hoolsuskohustuse täitmise ja selle tähenduse kohta tollimaksuga maksustamisel võtnud seisukoha otsuse põhjendava osa p-des 9 ja
  46. Euroopa Komisjon tunnistas
  47. veebruari
  48. a rakendusmäärusega (EL) nr 2016/278 kehtetuks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kaubale, mille eest vaidlustatud maksuotsusega dumpinguvastase tollimaksu ja käibemaksu tasumist nõuti. Pooled on erineval seisukohal, kas sellest tulenevalt on välistatud maksuotsusega määratud dumpinguvastase tollimaksu (ja käibemaksu) tasumise kohustuse jõussejäämine.
  49. Kaup, mille eest dumpinguvastase tollimaksu ja käibemaksu tasumist nõuti, deklareeriti
  50. septembril
  51. Vaidlustatud maksuotsus, millega nõuti dumpinguvastase tollimaksu ja käibemaksu tasumist, tehti
  52. septembril
  53. Nii deklareerimise kui ka maksuotsuse tegemise ajal kehtis deklareeritud kaubale määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks.
  54. Rakendusmääruse nr 2016/278 art 2 sätestab, et dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamine jõustub määruse jõustumise kuupäeval vastavalt art-s 3 sätestatule ning selle alusel ei saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse. Sama kordab rakendusmääruse preambuli lõige
  55. Rakendusmääruse art-st 3 tulenevalt jõustus rakendusmäärus järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Rakendusmäärus avaldati Euroopa Liidu Teatajas
  56. veebruaril 2016 ja jõustus seega
  57. veebruaril
  58. Kuna rakendusmääruse art-st 2 nähtub, et selle alusel ei saa hüvitada enne määruse jõustumist sisse nõutud tollimakse, siis tunnistati dumpinguvastane tollimaks kehtetuks üksnes edasiulatuvalt alates
  59. veebruarist
  61. Eeltoodust tuleneb, et MTA
  62. septembri
  63. a maksuotsus nr 12.2-3/025213-7 tugines määratud maksude osas kehtivale õigusele ja puudub alus maksuotsuse tühistamiseks põhjusel, et määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tunnistati hiljem edasiulatuvalt kehtetuks.
  64. Alust maksuotsuse tühistamiseks ei anna ka WTO vaidluste lahendamise organi poolt
  65. veebruaril 2016 heaks kiidetud hindamiskogu
  66. augusti
  67. a aruanne ja apellatsioonikogu
  68. jaanuari
  69. a aruanne. Aruannetes jõuti järeldusele, et Euroopa Liit ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga ning soovitati WTO dumpinguvastase lepinguga vastuolus olevad meetmed viia kooskõlla lepinguga võetud kohustustega. Esiteks, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/476 preambuli lõike 7 ja art 3 järgi kohaldatakse selle määruse kohaselt võetud meetmeid alates nende jõustumise kuupäevast ning nende alusel ei saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse, kui ei ole sätestatud teisiti (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-351/04: Ikea Wholesale Ltd, p-d 31-35). Sellest tulenevalt ei ole WTO vaidluste lahendamise organi aruandel tagasiulatuvat mõju ning see ei saa olla iseenesest aluseks kehtivat liidu õigust rakendanud maksuotsuse tühistamiseks. Teiseks, Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nende olemust ja ülesehitust arvestades ei ole WTO kokkulepped põhimõtteliselt sellised normid, mille alusel saab kontrollida liidu institutsioonide aktide õiguspärasust. Euroopa Kohus on siiski möönnud, et erandina on liidu kohtul võimalik kontrollida liidu akti ja selle akti rakendamiseks võetud aktide õiguspärasust WTO lepingute alusel. Seda esiteks juhul, kui liit on soovinud rakendada nende lepingute kontekstis võetud konkreetset kohustust, ja teiseks olukorras, kus asjaomane liidu õigusakt viitab sõnaselgelt selliste lepingute konkreetsetele tingimustele (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14: C & J Clark International Ltd, Puma SE, p-d 85 ja 87 ning seal toodud viited). Need tingimused ei ole praegusel juhul täidetud. Seega ei loo WTO dumpinguvastane leping kassaatoritele subjektiivseid õigusi.
  70. Vastuseks kassatsioonkaebusele lisab kolleegium, et maksuotsus kui haldusakt jõustub ja on täitmiseks kohustuslik teatavakstegemisest, mitte maksuotsuse kehtivust kinnitava kohtulahendi jõustumisest. Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 91/2009 kehtetuks tunnistamise ajal oli käimas kohtuvaidlus kassaatoritele määratud konkreetsete maksude õiguspärasuse üle, ei tähenda, et maks oli sel ajal veel sisse nõudmata rakendusmääruse 2016/278 art 2 mõttes.
  71. Eeltoodu tõttu jäävad AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kassatsioonkaebused rahuldamata.
  72. Kuna kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad kassaatorite menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Indrek Koolmeister, Nele Parrest, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.