Obsah (10)

§ 176§ 66§ 333§ 692§ 456§ 2§ 67§ 68§ 178§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-60-16 Otsuse kuupäev Tartu, 7. september 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

) § 176 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ehk enne kohtuvaidlusi.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. septembri
3. a otsusega hagi ja tunnustas hageja 1 048 493 euro 15 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 2477 euro 50 sendi suuruse menetluskulu. Maakohus jättis hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata 455 euro ulatuses, vähendades hagiavalduse koostamisele kulunud aega 2 tunni võrra ning jättes välja mõistmata õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 1,5 tunni eest. Maakohus märkis otsuses, et kostjatel tuleb menetluskuludelt tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kostjatelt mõisteti solidaarselt välja menetluskulud 2477 eurot 50 senti, ja teha uue otsuse, millega jätta enne kohtuistungit kantud hageja menetluskulud kostjatelt välja mõistmata. Kostja II oli seisukohal, et maakohus jättis ekslikult arvestamata kostja vastuväited, et hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtuistungil, vaid alles
5. septembril
6. See on vastuolus

§ 176lg-ga 1.

Kuna hageja jättis menetluskulude nimekirja ja taotluse seaduses sätestatud tähtajaks esitamata, ei saanud ta seda

§ 66kohaselt hiljem esitada.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. detsembri
3. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei anna menetluskulude nimekirja hilisem esitamine praegu alust jätta enne kohtuistungit tekkinud menetluskulusid arvestamata. Maakohus andis menetlusosalistele kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni
4. septembrini 2015 ja võimaluse esitada menetluskulude kohta seisukohti kuni
5. septembrini
6. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ehk
7. septembril
8. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud

§ 176

lg-s 1 sätestatud korda ja pidanud tähtaja määramisel silmas vaid kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude nimekirja esitamist. Kostja II ei esitanud kohtuistungil ega 8. septembril 2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis

§ 333

lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevusele, s.t ei vaidlustanud sellist tähtaja määramist. Kuigi maakohtu juhised olid vastuolus seadusega ja eksitavad, ei anna see alust jätta hagejal enne kohtuistungit tekkinud menetluskulusid arvestamata, sest hageja lähtus menetluskulude nimekirja esitamisel maakohtu juhistest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja II palub kassatsioonkaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud, ja teha uue otsuse, millega jätta enne kohtuistungit kantud hageja menetluskulud temalt välja mõistmata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et kostja II ei saa tugineda apellatsioonkaebuses maakohtu rikkumisele, kuna jättis vastuväite õigel ajal esitamata. Kostja II viitas maakohtu rikkumisele pärast maakohtu otsust esitatud esimeses menetlusdokumendis ehk apellatsioonkaebuses. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti menetlusõigust, leides, et maakohus võis määrata kõigi menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja pärast istungit. Seadus ei anna kohtule sellist võimalust ja kui kohus selliselt toimib, rikub ta seadust. Seaduses sätestatud tähtaega ei saa pikendada, vaid üksnes ennistada.

§ 176

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitada enne kohtuvaidlusi. Kohus saab määrata hilisema tähtaja üksnes nende menetluskulude nimekirja esitamiseks, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

1. Hageja ega kostja I ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni, kuid

§ 692lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. 11. Kassatsiooniastmes vaidlevad hageja ja kostja II üksnes menetluskulude kindlaksmääramise üle. Kuna menetlusosalised ei esitanud apellatsioonkaebust selle osa peale maakohtu otsusest, millega maakohus tunnustas hageja 1 048 493 euro 15 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena, siis on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel selles osas jõustunud enne käesolevat otsust.

Samuti on otsus täies ulatuses enne käesolevat otsust jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2477 euro 50 sendi suurused menetluskulud, sest kostja I ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kohus võib mõista menetlusosaliselt välja sellised menetluskulud, mille teine pool on kandnud enne kohtuistungit, kuid mille nimekirja ta esitab kohtule pärast viimast kohtuistungit, kuid kohtu määratud tähtpäevaks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt andis maakohus

1. septembri
2. a kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni
3. septembrini
4. Hageja esitaski selleks tähtpäevaks menetluskulude nimekirja, milles sisaldusid kõik menetluskulud, mida ta oli menetluse vältel kandnud. Kostja II leiab, et maakohus ei oleks tohtinud mõista temalt hageja kasuks välja neid menetluskulusid, mis olid hagejal tekkinud enne
5. septembri
6. a kohtuistungit, kuna

§ 176

lg 1 esimese lause järgi pidanuks hageja esitama enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi. 12. Esmalt märgib kolleegium, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja II ei esitanud

§ 333

lg 1 järgi õigel ajal vastuväidet kohtu tegevusele, s.t ei vaidlustanud sellist tähtaja määramist kohtuistungil ega 8. septembril 2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis.

§ 333

lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 333

lg 2 kohaselt ei saa menetlusosaline vastuväidet hiljem esitada, kui ta ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et ta teadis või pidi viga teadma. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja II juba

1. septembri
2. a menetlusdokumendis („Täiendav menetluskulude nimekiri. Seisukoht hageja menetluskulude kohta") palunud jätta välja mõistmata need hageja menetluskulud, mis on kantud enne kohtuistungit, kuna need on esitatud hilinemisega, samuti on kostja II märkinud, et

§ 66ei võimaldanud hagejal menetluskulude nimekirja hiljem esitada.

Kolleegiumi arvates on kostja II eelnimetatud dokumendis piisavalt väljendanud oma seisukohta enne istungit kantud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja kohta. Kostja II ei pidanud kohtule esitatud menetlusdokumendis lisaks märkima, et ta esitab

§ 333

lg 1 kohase vastuväite kohtu tegevusele menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja määramisel. Lisaks on kostja II ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tema arvates esitas hageja enne viimast kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja hilinemisega. 13.

§ 176

lg 1 kohaselt esitatakse juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kolleegium leiab, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise.

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kolleegium on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Ühtse kulunimekirja esitamine ei venita menetlust, sest kohus peab

§ 176

lg 1 teise lause järgi nagunii andma pooltele tähtaja viimasel kohtuistungil kantud kulude nimekirja esitamiseks.

§ 176

lg 8 kohaselt peab kohus määrama teisele poolele lisaks ka maksimaalselt seitsmepäevase tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Pigem võib menetluse venimist põhjustada mitmeastmeline kulunimekirjade esitamine, kui enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule hilinemisega ja menetlusosaline taotleb hiljem

§ 67järgi menetlustähtaja ennistamist.

Kuna sellest, et kohus enne kohtuistungit kantud, kuid pärast kohtuistungit esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid ei arvesta, saab menetlusosaline üldjuhul teada alles kohtulahendist, siis kaasneb tähtaja ennistamise taotlusega selles menetlusetapis õiguslik ebaselgus menetluskulude kindlaksmääramise kohta juba tehtud lahendi suhtes. Samuti nõuavad tähtaja ennistamise taotluse lahendamisele kuluvad toimingud (

§-d 67-68) täiendavat aega ning tähtaja ennistamata jätmise määruse peale on võimalik esitada määruskaebus (

§ 68lg 4 esimene lause), mis võib menetlust veelgi venitada.

Ka 1. jaanuarist 2015 jõustunud

§ 176

muudatust sätestanud seaduse eelnõu („Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 545 SE") seletuskirjas on märgitud, et tähtaja ennistamise menetlus on märkimisväärselt aeganõudev.

1. Kolleegium märgib, et menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega halduskohtumenetluses reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg
2. Sarnaselt

-iga näeb viidatud säte ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Samas näeb HKMS § 109 lg 1 neljas lause selgelt ette, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

ei sätesta eelviidatud tagajärge ja kolleegiumi arvates ei ole enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja seaduses sätestatuga võrreldes hilisema, kuid kohtu määratud viimaseks tähtpäevaks (

§ 176

lg 1 teine lause) esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmine põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega. Kuigi

§ 176

lg 1 esimene lause näeb ette, et enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, võib menetlusosaline esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu otsuse resolutsioon õige, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendused tuleb asendada Riigikohtu otsuse põhjendustega. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu