3-1-1-56-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-56-16

1. september 2016 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Väärteoasi Kaarel Kurvitsa (Kurvits) karistamises LS § 227 lg 4 järgi Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus väärteoasjas nr 415-6723 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, kassatsioon Kaarel Kurvitsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges
4. september 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsus Kaarel Kurvitsa väärteoasjas liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri
10. juuli
11. a otsusega karistati Kaarel Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta
12. juulil 2015 kell 15.38 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee
13. kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Lancer Evolution kiirusega 170 ± 5 km/h, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 75 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Sellega rikkus K. Kurvits LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas K. Kurvitsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges, kes leidis, et K. Kurvitsale etteheidetava väärteo toimepanemine ei ole tõendatud.
15. Tartu Maakohtu
16. jaanuari
17. a otsusega rahuldati K. Kurvitsa kaitsja kaebus ning kohtuvälise menetleja väärteootsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtu põhjendused olid järgmised.
18. Maakohus leidis, et väärteoasjas on tekkinud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb in dubio pro reo- põhimõttest lähtuvalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
19. Kohtuväline menetleja eksis kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostamisel, märkides fikseeritud sõidukiiruse 170 km/h puhul mõõtetulemuse laiendmääramatuseks ±5 km/h. Vabariigi Valitsuse
20. juuni
21. a määrusega nr 78 vastuvõetud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi: määrus) § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas
22. Määruse lisa 1 p 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel fikseeritud sõidukiiruse 167–199 km/h puhul laiendmääramatus ±6 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti K. Kurvitsa juhitud sõidukil
23. juulil 2015 sõidukiiruseks 170 km/h, laiendmääramatuseks märgiti aga ekslikult ±5 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks kirjutati 165 km/h. Kuna kohtuväline menetleja on rikkunud määruse lisa 1 p-s 1 sätestatud nõudeid ja kohaldanud mõõdetud sõidukiirusele mittevastavat laiendmääramatust, s.o ±5 km/h, on ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud lõplik mõõtetulemus 165 km/h ebaõige. Selles osas ei pidanud kohus nimetatud protokolli usaldusväärseks tõendiks. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist kandus viga edasi ka väärteoprotokolli, mida maakohtu hinnangul ei ole kohtul enam võimalik parandada.
24. Lisaks jäi kohtule ebaselgeks menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise koht, kuna kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud sõidukiiruse mõõtmise koht ei kattu väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise kohaga. Esimesel menetlusdokumendil on märgitud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise kohaks Tartu – Viljandi – KilingiNõmme maantee
25. km. Seevastu väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik pannud rikkumise toime Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee
26. km. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
27. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, taotledes kohtulahendi tühistamist ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse jõustamist järgmistel põhjustel.
28. Kohtuväline menetleja ei rikkunud menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmise nõudeid. Väärteomenetluse käigus koostatud väärteootsus ja -protokoll vastavad menetlusseaduses sätestatud nõuetele. Ehkki kiirusmõõturi kasutamise protokollis oli laiendmääramatuse arvväärtuseks märgitud ekslikult ±5 km/h, ei raskendanud see K. Kurvitsa olukorda, kuna ±1 km/h eksimus laiendmääramatuse osas ei muuda temale omistatava väärteo kvalifikatsiooni.
29. Maakohus eksis väärteo toimepanemise koha tuvastamisel. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli vastavates lahtrites on selgelt ja arusaadavalt märgitud, et protokolli koostamise kohaks on Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt
30. km ning mõõtmise kohaks on Tartu – Viljandi – KilingiNõmme maantee
31. km.
32. Kassatsioonivastuses leiab K. Kurvitsa kaitsja, et maakohtu otsuse lõppjäreldused on õiged ning kohtuvälise menetleja kassatsioon kohtulahendi muutmiseks alust ei anna. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Kolleegiumi hinnangul väärivad kassatsioonis esitatud väited tähelepanu ning maakohtu otsus tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.
34. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on tõepoolest kirjas ebaõige laiendmääramatus. Menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiiruseks mõõdeti 170 km/h, laiendmääramatuseks märgiti kiirusmõõturi kasutamise protokolli ±5 km/h, ehkki oleks pidanud märkima ±6 km/h, nagu on kehtestatud määruse lisa 1 p-s 1 paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadud sõidukiiruse 170 km/h puhul. Kolleegiumi hinnangul ei ole see ebatäpsus aga käsitatav veana, mis tooks automaatselt kaasa kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud lõpliku mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadav sõidukiirus 170 km/h jääb määruse lisa 1 p 1 järgi mõõtmisel saadud sõidukiiruse vahemikku 167–199 km/h. Olenemata sellest, kas sõidukiirusest 170 km/h lahutada laiendmääramatus ±6 km/h või ekslikult ±5 km/h, tuleb menetlusalusele isikule süüksarvatav väärtegu ikkagi kvalifitseerida LS § 227 lg 4 järgi, mida on kohtuväline menetleja praegusel juhul ka teinud.
35. Arutatavas väärteoasjas ei ole maakohus seadnud otsesõnu kahtluse alla, et K. Kurvitsa juhitava sõiduki kiiruseks mõõdeti asjakohast mõõtemetoodikat järgides 170 km/h. Juhul kui kohus tuvastab, et kiirusmõõturi näit oli süüteo toimepanemise ajal nõuetekohaselt fikseeritud, ei muuda pelgalt kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud ebaõige laiendmääramatus seda protokolli ebausaldusväärseks. Kolleegium selgitab, et mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus on määruse lisas 1 kehtestatud arvväärtus, mis sõltub igal üksikjuhul kiirusmõõturiga mõõtmisel saadavast sõidukiirusest, tähistades mõõtetulemuse usaldatavuse vahemikku. Ebaõige laiendmääramatus kiirusmõõturi kasutamise protokollis ei sea seega mingilgi moel kahtluse alla kiirusmõõturi näidul fikseeritud mõõtetulemust ega ka mitte määruse lisas 1 kindlaksmääratud usaldatavuse vahemikku. Seepärast ei ole põhjust pidada ebaõiget laiendmääramatust kiirusmõõturi kasutamise protokollis eksimuseks, mis mõjutaks protokolli tõendusväärtust ja tekitaks kõrvaldamata kahtlusi mõõtetulemuse õigsuses, seda enam, kui vale laiendmääramatuse märkimisest ei sõltu menetlusalusele isikule omistatava väärteo kvalifikatsioon.
36. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 78 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12).
37. Maakohtu hinnangul muudavad kiirusmõõturi kasutamise protokollis olevad vead omakorda ebaõigeks väärteoprotokollis sisalduvad andmed mõõtetulemuse (170 km/h ± 5 km/h) ja lubatud sõidukiiruse ületamise määra (vähemalt 75 km/h) kohta ning seega on väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus vale. Ehkki kohus ei saa väärteoasja arutamisel irduda väärteoprotokolli kantud teokirjeldusest, leiab kolleegium eelmistes punktides märgitut arvestades, et praeguses väärteoasjas oli vale laiendmääramatuse märkimine väärteoprotokolli pelgalt ebatäpsus, mis ei mõjutanud teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, sh kiirusmõõturiga fikseeritud mõõtetulemust 170 km/h, ega ka mitte K. Kurvitsale süüksarvatava väärteo kvalifikatsiooni. Muu hulgas arvestab kolleegium sedagi, et ebaõige laiendmääramatuse korrektuuri oleks kohus teinud menetlusalusele isikule soodsamas suunas. Eelnevast tulenevalt ei saa laiendmääramatuse korrigeerimist käsitada iseenesest väärteoasja arutamise piiridest väljumisena.
38. Maakohus on asunud ka ekslikule seisukohale, justkui jääks käesolevas väärteoasjas kogutud tõendite põhjal ebaselgeks väärteo toimepanemise koht, kuna kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitu ei kattu väärteoprotokollis kirjas oleva väärteo toimepanemise kohaga. Kolleegium juhib tähelepanu, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märgitud protokolli koostamise kohaks Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt
39. km ja kiiruse mõõtmise kohaks Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt
40. km. Samad andmed on hõlpsasti väljaloetavad ka väärteoprotokollist. Kasseeritud kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus pidanud aga kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostamise kohaks ekslikult väärteo toimepanemise kohta. Sellega jättis kohus tähelepanuta, et politseiametnikud ei pidanud K. Kurvitsa juhitud mootorsõiduki kinni mitte kiiruse mõõtmise kohas, s.o Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt
41. km-l, vaid mõni kilomeeter eemal, s.o Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt
42. km-l, kus koostati ühtlasi kiirusmõõturi kasutamise protokoll.
43. Kokkuvõttes on maakohus käsitlenud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ühekülgselt ja meelevaldselt ning tuginenud kohtuotsuse tegemisel ekslikele seisukohtadele. Neid vigu käsitab kolleegium väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ning väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.
44. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
45. jaanuari
46. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)