Riigikohtunik Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-16 Ma ei nõustu koosseisu enamuse seisukohaga, nagu oleksid kohtud jätnud õigesti täitedokumendi selgitamiseks esitatud hagi menetlusse võtmata. Leian, et hagiavaldus oleks tulnud võtta menetlusse ja lahendada.
- TsMS § 368 lg 2 teise lause järgi võib täitedokumendi selgitamiseks esitada tuvastushagi, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-10 selgitanud, et sellise hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks piisab sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma (p 20). Praeguses asjas on täitemenetlus täitedokumendi (lapse isale Suurbritanniasse tagastamiseks üleandmise määrus) täitmiseks algatatud, hagiavalduses on hageja ka põhistanud, et täitedokumendi täitmise üle on asjaosaliste vahel vaidlus. Muu hulgas on hageja selle põhistamiseks esile toonud, et täitemenetluse käigus on ta juba kord lapse isale üle andnud, isa on aga lapse hagejale tagastanud ning täitedokumenti ei ole loetud täidetuks. Seega on täitedokumendi selgitamiseks esitatava hagi eeldused täidetud ja juba sellest tulenevalt ei ole õige järeldus, nagu ei oleks hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või ei oleks hagi õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2 p 2).
- Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-10 selgitanud ka, et lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, ning et sellist hagi ei peaks kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlema. Kohtud ei ole jätnud hagi menetlusse võtmata lubamatuse põhjendusel. Samas on maakohus märkinud, nagu ei oleks hageja täitmise viisi välja pakkunud. Sellega ei saa nõustuda: hageja on palunud kindlaks määrata lapse tagastamise detailne kord ja mõistlik tähtaeg ning esitanud ka omapoolse nägemuse sellest, kuidas tuleks lapse üleandmist isale ette valmistada. Kohtumäärustest ei nähtu, miks ei saa lapse üleandmisele eelnevaid toiminguid pidada osaks täitedokumendi täitmise viisist, arvestades mh ka TMS § 179 lg-s 1 sätestatut (millele ka ringkonnakohus oma lahendis on viidanud), mille kohaselt tuleb lapse üleandmisel teha koostööd kohaliku omavalitsuse esindajaga, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Just sellise esindaja kaasamist ja sellega seotud tingimuste täpsustamist on hageja hagis mh taotlenud. Et täitedokumendist nähtuv tähtaeg on ammu möödunud, oleks ka uue tähtaja määramine põhjendatud. Pealegi oleks juhul, kui kohus pidas hageja pakutud viise ebapiisavaks, olnud eelistungil menetlusosalistega vahetult suheldes võimalik selgitada, millised on hagiavalduse puudused ning milles võiks täitedokumendi täitmise viis seisneda, sh millal saaks lugeda täitedokumendi täidetuks.
- Haagi Konverents on Haagi lapseröövi konventsiooni kohaldamise kohta avaldanud nn hea tava praktika juhise, mille p 4 alapunktidest tulenevalt peab lapse tagastamise määrus olema nii detailne kui võimalik ning sisaldama kõiki lapse tagastamise praktilisi küsimusi ja vajadusel ka sunnivahendeid. Vajadusel peavad lahendis olema hierarhiliselt märgitud viisid, kuidas lahendit tuleb täita. Sellele on osutanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-146-
- Vaidlusalune täitedokument lapse üleandmise praktilisi küsimusi ei sisalda ja selles märgitud tähtaeg on ammu möödunud. Asja materjalidest nähtub, et hageja on lapse kostjale kord juba üle andnud, kuid täitedokumenti ei ole siiski loetud täidetuks (vt eriarvamuse p 1). Sellestki järeldub, et lapse üleandmist puudutavaid praktilisi küsimusi lahendamata on täitedokumendi täitmine takistatud. Õige on ringkonnakohtu määruses märgitu, mille kohaselt TMS §-s 179 sisalduvad reeglid selle kohta, kuidas kohtutäitur peaks lapse üleandmiseks kohustavat täitedokumenti täitma. Siiski ei asenda need lapse üleandmise kohta detailset korda sisaldavat täitedokumenti. Sama nähtub asjaolust, et vaatamata TMS §-s 179 sätestatule ei ole kohtutäitur suutnud rohkem kui kolme aasta jooksul täitedokumenti täita.
- Nõustun ka määruskaebuses sisalduva väitega selle kohta, et eitanud hagi läbivaatamise vajadust, asus ringkonnakohus määruse põhjenduses siiski selgitama seda, kus ja milliseid tingimusi järgides peaks lapse üleandmine isale toimuma. Selliselt on määrus vastuoluline. Malle Seppik