RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-63-16 3. oktoober 2016 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Pee

§ 385

p 5 kohaselt ei saa menetlustoiminguks loa andmise (või sellest keeldumise) määruse peale määruskaebust esitada (välja arvatud samas sättes toodud erandid). Maakohtu määruses sisalduv märge edasikaebevõimaluse kohta ei tulene seadusest ja on eksitav. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Määruskaebuse esitaja märgib,

§ 385

p 5 kohaselt ei saa määruskaebust esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse menetlustoimingu loast keeldumisega. peale, Seadus praegusel ei välista juhul on aga tegemist määruskaebuse esitamist menetlustoiminguks loa andmisest keeldumise määruse peale. Seda kinnitab ka asjaolu,

§ 385

p-s 5 nimetatud erandite hulgas ei ole välja toodud arestimisest keeldumise määrust. Ometigi on prokuratuuril praktikas võimalik arestimisest keeldumise peale määruskaebe korras edasi kaevata.

1. Läbiotsimine võib olla tõendite kogumise seisukohalt äärmiselt oluline ja asendamatu uurimistoiming. Seetõttu – ja arvestades asjaolu, et
2. septembrist 2016 on läbiotsimiseks loa andmine üldjuhul kohtu pädevuses – oleks õigustatud, kui maakohtu määrust läbiotsimiseks loa andmisest keeldumise kohta saaks määruskaebe korras vaidlustada. Samas tuleks kaaluda, kas praegused määruskaebuse esitamise tähtajad on läbiotsimise puhul sobivad, sest läbiotsimine on kiireloomuline menetlustoiming.
3. Riigikohtu praktika kohaselt võib põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust piirata (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 27 ja asjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Samas on Riigikohus toonud välja, et eelkõige on edasikaebeõigust piiratud korralduslike määruste puhul. Menetlustoimingust keeldumise määrus ei ole tüüpiline korralduslik määrus. Selliste määruste puhul ei ole abiks ka KrMS § 383 lg-s 2 ette nähtud võimalus. Tõendite kogumise võimaluste ammendumine viib kriminaalmenetluse lõpetamiseni.
4. Kui Riigikohus peaks siiski leidma, et läbiotsimisest keeldumise määruse peale ei ole võimalik määruskaebust esitada, siis võiks kohus väljendada seisukohta, kas uute asjaolude ilmnemisel võib prokuratuur esitada maakohtule korduvtaotluse läbiotsimise lubamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus, kas KrMS § 91 lg-s 2 ette nähtud korras tehtud maakohtu (eeluurimiskohtuniku) määruse peale, millega jäetakse prokuratuuri läbiotsimistaotlus rahuldamata, saab esitada määruskaebuse. Maakohtu ja prokuratuuri arvates on vastus sellele küsimusele jaatav, ringkonnakohus leidis aga, et maakohtu kõnealune määrus määruskaebe korras vaidlustatav ei ole.
6. KrMS § 383 lg 1 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud sama seadustiku § 385 kohaselt. KrMS § 385 p 5 järgi ei saa määruskaebust esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus.
7. Kolleegium leiab, et menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5 mõttes on käsitatav määrus, millega kohus (eeluurimiskohtunik) lahendab menetlustoiminguks loa andmise küsimuse ehk vaatab läbi kohtueelse menetleja taotluse menetlustoimingu määramiseks, mh nt KrMS § 91 lg-s 2 nimetatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse. KrMS § 385 p-s 5 ette nähtud üldreegel välistab määruskaebuse esitamise nii menetlustoimingut lubava kui ka sellest keelduva kohtumääruse peale. Sellist järeldust kinnitab kõigepealt KrMS § 385 p 5 sõnastus. Osutatud säte, keelates üldreeglina määruskaebuse esitamise menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, näeb ette loetelu eranditest, mil määruskaebuse esitamine on siiski lubatud. Kõik selles erandite loetelus nimetatud määrused on käsitatavad menetlustoiminguks loa andmise määrustena KrMS § 385 p 5 mõttes, millele osutab üheselt loetelule eelnev formulatsioon "menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud...". Kõnealuses erandite kataloogis nimetatakse menetlustoiminguks loa andmise määrusena vahistamismääruse kõrval otsesõnu ka vahistamisest keeldumise määrust ja vahistamistähtaja pikendamise määruse kõrval vahistamistähtaja pikendamisest keeldumise määrust. Järelikult ei ole seadusandja käsitanud KrMS § 385 p-s 5 menetlustoiminguks loa andmise määrustena mitte üksnes määrusi, millega kohus annab menetlustoiminguks (nt läbiotsimiseks) loa, vaid ka määrusi, millega loa andmisest keeldutakse.
8. Kooskõlas eelmärgituga on ka kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 19.03.2015, 1) eelnõu (770 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas väljendatud seisukohta, et "[l]äbiotsimise määrus (loa andmine või sellest keeldumine) ei ole määruskaebuse korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 5)."
9. Prokuratuuri tõlgendus, nagu välistaks KrMS § 385 p 5 määruskaebuse esitamise üksnes menetlustoimingu (sh läbiotsimise) lubamise, mitte aga sellest keeldumise peale, ei arvesta ka järgnevaga. Nõue, mille kohaselt saab teatud kohtueelse menetluse toiminguid teha üksnes kohtu (eeluurimiskohtuniku) loal, teenib eesmärki tagada menetlustoimingule allutatud isiku põhiõiguste kaitse. Ühtlasi on menetlustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive intensiivsus peamine põhjus, miks mõne menetlustoiminguks loa andmise määruse puhul on erandina ette nähtud võimalus eeluurimiskohtuniku määruse peale edasi kaevata. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a määrus asjas nr 3-1-1-117-09, p 10.1.) Osa menetlustoiminguks loa andmise määruste puhul on edasikaebevõimalus ette nähtud ka ülekaaluka avaliku huvi kaitseks (nt vahistamisest keeldumise määrus) või kannatanu õiguste kaitseks (nt ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest keeldumise määrus, mis on vaidlustatav KrMS § 1411 lg 5 kohaselt). See ei muuda aga asjaolu, et menetlustoimingut lubava määrusega kaasneb menetlustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive, loa andmisest keelduva määrusega mitte. Seetõttu peab KrMS § 385 p-s 5 menetlusökonoomilistel kaalutlustel sätestatud keeld vaidlustada menetlustoiminguks loa andmise määruseid olema kaalukamalt põhistatud ja erandlikum just siis, kui määrusega lubatakse teha põhiõigusi riivav menetlustoiming. Prokuratuuri tõlgendus KrMS § 385 p-le 5 viiks aga vastupidise tulemuseni, kus põhiõigusi riivava menetlustoimingu lubamise korral oleks edasikaebevõimalus küll piiratud, kuid põhiõiguste piiramisest keeldumise korral saaks kohtumääruse alati vaidlustada.
12. Kohatu on määruskaebuse esitaja püüdlus põhjendada prokuratuuri õigust vaidlustada läbiotsimiseks loa andmisest keeldumise määrust PS § 24 lg-st 5 lähtuvalt. Osutatud sättes ette nähtud edasikaebeõigus on põhiõigus. Riik ega ükski riigiasutus, sh prokuratuur, ei ole põhiõiguste kandja ega saa seetõttu põhiõigustele tugineda.
13. Seetõttu leiab kolleegium,

§ 91

lg-s 2 sätestatud korras tehtud määrus, millega kohus (eeluurimiskohtunik) jätab kohtueelses menetluses esitatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse rahuldamata, on käsitatav menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5 mõttes ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Järelikult leidis ringkonnakohus õigesti, et prokuratuuril ei olnud õigust Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a määruse peale määruskaebust esitada, ja jättis kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 2 p 3 kohaselt põhjendatult läbi vaatamata.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
6. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium, et eeluurimiskohtuniku poolt läbiotsimistaotluse rahuldamata jätmine ei piira prokuratuuri õigust esitada kohtule uute asjaolude ilmnemisel uut taotlust sama koha läbiotsimiseks samal eesmärgil. Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)