← Eesti

3-2-1-94-16

Obsah (10)§ 445§ 691§ 45§ 7§ 656§ 371§ 162§ 173§ 177§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-94-16 Otsuse kuupäev Tartu, 12. oktoober 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

) § 45 lg 2 alusel kõrvaldama. Maakohus selgitas hagejate esindajatele enne hagi menetlusse võtmist korduvalt vajadust määrata hagis kindlaks kaasomandi eseme jaotus ja mõtteliste osade suurus. Lisaks selgitas kohus nõuete korrigeerimise vajadust eelistungil. Sellele vaatamata jätsid esindajad õiguslikult korrektse nõude esitamata. Sellises olukorras oli maakohtul kohustus asjatundmatu või hooletu esindaja menetlusest kõrvaldada, et kaitsta kohtumenetluse poolt asjatundmatu esindamise eest. Kuigi kohtul on esindaja kõrvaldamise õigus, mitte kohustus, lasub kohtul esindaja kõrvaldamise kohustus, kui esindaja kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud selgesti esinevad. Üldjuhul peaks menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses kandma esindaja valikust tulenevat riski ise ning vastutama selle eest, kui esindaja jätab mõne menetlustoimingu (õigel ajal) tegemata või ei osuta õigusabi käibes vajaliku hoolega või nõutaval kutseoskuste tasemel. Kuid juhul, kui esindaja ebakompetentsus, asjatundmatus ja vastutustundetus tulevad selgesti esile, tuleb menetlusosalisi esindaja eest kaitsta. Seda ka siis, kui menetlusosalised on esindaja valinud ise. Hagejad ei saanud osaleda menetluses ja nende õigused ei olnud kaitstud viisil, nagu see peab olema menetlusosalistele tagatud. Maakohus on käitunud ebaselgelt ja vastuoluliselt. Maakohtu korduvalt viidatud puudusi hagejate esindajad ei kõrvaldanudki, kuid sellele vaatamata võttis maakohus hagi menetlusse. Hagejatel võis tekkida mõistlikult arusaam, et hagis selle rahuldamist välistavaid puudusi enam ei ole. Kostja I vastuhagi rahuldamise osas on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole hagejate esile toodud asjaolusid kaalunud. Maakohtul tuleb poolte huve kaaludes ning õiglusest lähtudes otsustada kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise viisi üle, lähtudes hagejate apellatsioonkaebuses formuleeritud nõudest. Sealjuures tuleb arvestada, et hagejatel ei ole kogu kinnisasja omandamise soovi. Ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kostja I väited ei anna alust maakohtu otsust vaidlustatud osas tühistada. Juhul, kui kõik kaasomanikud kokkuleppel otsustaksid müümise kaasomanikevahelisel enampakkumisel, võiksid nad otsustada ka seda, kuidas nad enampakkumise korraldavad, kes kannavad sellega seotud kulud jms. Praegu sellist kokkulepet ei ole. Juhul kui kohus otsustab müüa asja kaasomanikevahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ning asja müüb kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja I palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja I apellatsioonkaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus poolte võistlevuse põhimõtet, tühistades kohtuotsuse hagejate esindajate tegevuse tõttu. Poolte esindajad on võrdsed ja ühe poole esindaja vigade alusel ei saa kohtuotsust tühistada. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus andis hagejatele piisavalt aega ja võimalusi esitada oma väited, tõendid ja vastuväited. Kohtu selgituste tõttu olid kaashagejad teadlikud, et hagi rahuldamiseks on vaja täiendada hagiavalduse nõudeid. Maakohus täitis nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaasomanikevaheline enampakkumine oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui enda omandisse sooviksid kaasomandit mitu kaasomanikku. Kortermaja on amortiseerunud ja ei ole elamiskõlblik. Selles olukorras ei ole kaasomanike huvides jagada hoone reaalosadeks. Mõistlik on müüa kaasomand tervikuna. Selline kaasomandi lõpetamise viis on kaasomanike huvides. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et enampakkumise korraldajaks saab kostja I määrata ainult tingimusel, et on olemas vastav kaasomanikevaheline kokkulepe. AÕS § 77 lg-st 2 ja

§ 445

lgst 1 tulenevalt on kohtul õigus kindlaks määrata enampakkumise korraldaja ning määrata, et kaasomanikud kannavad enampakkumise kulud.

  1. Hagejad ja kostja II paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja I kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tervikuna

§ 691

p 5 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning maakohtu otsus kostja IV menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium peab võimalikuks jätta osaliselt jõusse maakohtu otsus, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi, ning muuta kostja IV osas maakohtu menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohtul oli alust tühistada maakohtu otsus seetõttu, et ringkonnakohtu hinnangul oleks pidanud maakohus hagejate esindajad menetlusest

§ 45lg 2 alusel kõrvaldama.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kaasomandi lõpetamisel kaasomanikevahelise enampakkumisega saab kohus määrata enampakkumise korraldajaks ühe kaasomanikest ning määrata kindlaks enampakkumise kulude jaotuse. 13. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et

§ 45

lg 2 alusel on kohtul õigus, kuid mitte kohustus esindaja menetlusest kõrvaldada.

§ 45

lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Sealjuures tuleb kohtul kaalutlusõiguse kasutamisel siiski arvestada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) ning pooled on seaduse ja kohtu ees võrdsed (

§ 7). 14.

Isegi kui ringkonnakohtu hinnangul osales menetluses asjatundmatu esindaja

§ 45

lg 2 mõttes, ei ole iseenesest tegemist ärakuulamise põhimõtte rikkumisega, mis annaks alust

§ 656

lg 1 p 1 järgi maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

§ 656

lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus

§ 656

lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31).

§ 656

lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Praegusel juhul on kohus andnud hagejatele korduvalt võimalusi oma seisukohti esitada ning hagiavaldust täiendada. Ringkonnakohus on ekslikult tuvastanud õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumise ning seetõttu maakohtu otsuse tühistanud. 15. Kolleegium märgib, et

§ 45

lg 2 alusel esindaja kõrvaldamise peamiseks tagajärjeks on kohtu õigus jätkata asja menetlemist nii, nagu menetlusosalise esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud (

§ 45lg 3).

See tähendab, et menetlusosalisel endal on jätkuvalt õigus menetluses oma seisukohti esitada. Lisaks saavad esindaja võimalikud minetused esindamisel olla eelkõige aluseks vaid menetlusosalise võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada kohtumenetluse tulemust (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 18). Seetõttu ei saa üldjuhul esindaja võimalik asjatundmatus maakohtus tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
  3. Sisuliselt on ringkonnakohus pidanud hagejate esindajaid asjatundmatuteks seetõttu, et esindajate formuleeritud nõue ei võimaldanud hagi rahuldada (ringkonnakohtu otsuse p 40). Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (

§ 371lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2).

Samas on eelviidatud sätete alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul määras kohus mitu korda hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel võttis hagi menetlusse. Ka menetluse käigus parandasid hagejad korduvalt hagi nõuet. Olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul võimalik jätta jõusse maakohtu otsus. Kuivõrd hagejate nõue ei vastanud seadusele, kuid kõikide kaasomanike huvi oli kaasomandi lõpetamine, siis rahuldas maakohus põhjendatult vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks kaasomanikevahelise enampakkumisega. 17. Enampakkumise korra määramise kohta selgitab kolleegium järgmist.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Iseenesest saab kohus

§ 445

lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini määratud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis

§ 445

lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. Samuti on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole.

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaks määramata jätmine pole siiski praeguses asjas maakohtu otsuse tühistamise aluseks. 18. Maakohtu otsus tuleb tühistada kostja IV menetluskulude jaotuse osas. Kostja IV esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, milles maakohus jättis kostja IV menetluskulud tema enda kanda, ja palus jätta enda menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule, mistõttu kostja IV apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei võtnud. Kolleegiumi hinnangul on kostja IV apellatsioonkaebus põhjendatud ning maakohtu menetluskulude jaotust tuleb vastavalt muuta. Maakohus on menetluskulusid hüpoteegipidaja kostja IV enda kanda jätmisel alusetult eeldanud, et kostja IV ei oleks andnud nõusolekut hüpoteegi kande muutmiseks. Lisaks jäi hagi kostja IV vastu ka rahuldamata. Vastavalt rahuldatud vastuhagile ei ole enampakkumise korraldamiseks kostja IV nõusolek vajalik. Eelnevast tulenevalt jäävad

§ 162lg 1, § 165 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kostja IV menetluskulud hagejate kanda.

19. Muus osas on maakohus menetluskulude jaotamisel põhjendatult kohaldanud

§ 162lg-t 4.

Kolleegium jätab sarnaselt maakohtuga

§ 173

lg 3 esimese lause ja § 162 lg 4 järgi hagejate ja kostjate I-III apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kostjad II ja III ei vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotust, siis ei muuda Riigikohus nende menetluskulude osas maakohtu otsust (vrd ülal p 18). Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole oma lahendites asja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis ei määra Riigikohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kogu asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Maakohus annab õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22). 20. Kostja I kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.