Obsah (4)

§ 25§ 29§ 34§ 28

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 34 ei näe kaevandamis​loa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Õigusakti ja planeeringu vastuolu korral tuleb muuta planeeringut. Kuna vaidlusaluse maaüksuse kohta oli välja antud kehtiv kaevandamisluba, on tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab määruse nr 155 § 6 p 11 järgi olla vaid mäetööstusmaa. Kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et maa sihtotstarve määratakse vastavalt kaevandamisloale.

§ 25

lg 1 sätestab, et maavara kaevandamise luba annab selle omanikule õiguse loal märgitud mäeeraldisel maavara kaevandada. Katastriüksusel teatud otstarbel tegutsemise õiguse andmine määrab ära ka katastriüksuse kasutamise otstarbe. Seetõttu tuleb Metsa katastriüksuse maa lugeda määruse nr 155 § 6 p 11 kohaseks maavara kaevandamiseks kasutatavaks maaks ka juhul, kui konkreetset luba ei ole veel realiseerima asutud. Vastasel juhul puuduks kaevandamisloal maa sihtotstarbe muutmise menetluses igasugune õiguslik tähendus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Haaslava Vallavalitsus esitas
2. veebruaril 2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks madalama astme kohtule või teha uus otsus, millega jätta Suuremäe Karjäär OÜ kaebus rahuldamata ja menetlus​kulud Suuremäe Karjäär OÜ kanda. Kohalikul omavalitsuse (KOV) üksusel peab olema õigus otsustada oma territooriumi kasutamise tingimuste üle. Katastriüksuse sihtotstarve ei ole automaatselt seotud selle kohta väljastatud loaga, vaid tegemist on KOV üksuse diskretsiooniotsusega, mille juures tuleb arvestada kohaliku elu oludega. Kohtud oleksid pidanud arvestama Haaslava Vallavolikogu
3. mai
4. a otsusega, mis on kehtiv haldusakt ega luba vaidlusalusel katastriüksusel kaevandada.
5. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Suuremäe Karjäär OÜ, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ei tähenda KOV enesekorraldusõiguse kadu selliste kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Kohtud on õigesti asunud seisukohale, et olukorras, kus Haaslava Vallavalitsus ei esitanud oma vastuväiteid kaevandamisloa menetluses temale saadetud kaevandamisloa projekti kohta, ei saa kaevandamisluba hakata varjatult vaidlustama teises menetluses. Kohtud ei ole eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kaebajale antud kaevandamisloas on seatud kaevandamise õiguse tekkimiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 alusel lisatingimus. Lisatingimuse kohaselt peab Suuremäe Karjäär OÜ kaevandamiseks korraldama selle, et karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks määratakse mäe​tööstus​maa (tl 12). Ainuüksi sellise lisatingimuse tõttu ei tekkinud kaebajal veel loa saamisel tingimusteta subjektiivset õigust ega õiguspärast ootust kaevandamiseks Paluküla II liivakarjääris. Kaevandamis​luba küll annab subjektiivse õiguse kaevandamiseks, kuid isikul tuleb kaevandamiseks järgida ka muid õigusakte, sh üldplaneeringut.
7. Haaslava Vallavalitsuse
8. a-l kehtestatud valla üldplaneeringu järgi jääb vaidlusalune Metsa katastriüksus rohelise võrgustiku alale (tl 35). Roheline võrgustik on planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17 järgi eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslike ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest (vt ka PlanS v.r § 6 lg 2 p 5). Haaslava valla üldplaneering näeb praeguse Metsa katastriüksuse piirkonnas ette metsamaa ja rohelise võrgustiku ala säilitamise. Haaslava vald leiab, et tal on seega kohustus hoida Metsa katastriüksuse sihtotstarve maatulundus​maana, sest selle määramine mäetööstusmaaks oleks vastuolus valla üldplaneeringuga.
9. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (kehtiva PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üld​planeeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva PlanS § 75 lg 4, PlanS v.r § 8 lg 31) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu ellu​viimisel lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu halduskolleegiumi
10. märtsi
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-14, p 11). Roheline võrgustik on Haaslava valla üldplaneeringu oluline osa ja seda tuleb üldplaneeringu alusel säilitada. Eelnevast tulenevalt ei välista see aga täielikult selliseid maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega.
12. Praegusel juhul on Keskkonnaamet leidnud, et karjääri rajamine Metsa katastriüksusele ei mõjutaks rohelise võrgustiku toimimist (tl 73 pöördel). Sellele tuginedes on kaevandamisloa väljastamisel jäetud keskkonnamõju hindamata olulise mõju puudumise tõttu. Metsa katastriüksusel kaevandamine ei pruugi seega mõjult olla planeeringu põhilahenduse muutmine, sest see ei mõjuta oluliselt Haaslava valla rohelise võrgustiku ja metsamaa säilitamist. Kuna Metsa katastriüksus on vaid 8,91 hektarit suur, ei oleks seal kaevandamine vaadeldav umbes 1320 hektari suuruse rohelise võrgustiku tuumikala Haaslava vallas paikneva osa säilitamise plaani olulise muutmisena ka mahult. Üldplaneeringu-järgsele roheala juhtotstarbele vastav maakasutus oleks seega valdav ka Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel mäetööstusmaaks.
13. Samas ei ole kahtlust, et kaevandamine on intensiivne maakasutus, mis ei pruugi olemuslikult sobituda üldplaneeringus määratletud kogukondlike põhimõtetega omavalitsusüksuse ruumilise arengu kohta. Riigi kaevandamisloa alusel lubatakse kaebajal kaevata kuni
14. veebruarini 2027 Paluküla II liivakarjääris Metsa katastriüksusel 776 000 m3 liiva ja 153 000 m3 kruusa (tl 11 pöördel). See on vastuolus Haaslava valla üldplaneeringus seatud tingimusega, mille järgi tuleb rohelise võrgustiku tagamiseks jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja (Haas​lava valla
15. a üldplaneeringu lk 12). Metsa katastriüksusel kaevandamine erinevalt üldplaneeringus kavandatust tähendab seega üldplaneeringu põhilahenduse olulist muutmist (vaatamata p-des 17–18 märgitule).
16. Haaslava valla üldplaneering on vallale siduv. Kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa seega kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni üldplaneeringust kõrgem õigusakt (vt ka Riigikohtu haldus​kolleegiumi
17. oktoobri
18. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 19). Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul sätestas maakasutuse otstarbe määruse nr 155 § 2 lg 2 alusel sellise õigusaktina

§ 25lg 1 (otsuse p 18).

Kolleegium sellega ei nõustu.

§ 25lg 1 järgi tekib õigus kaevandada kaevandamisloa alusel.

Kaevandamisloast tulenev õigus ei ole aga piiranguteta ja selle adressaat peab järgima ka teisi asjakohaseid õigusakte. 20. Ringkonnakohus, leides, et kaevandamisluba andis õiguse kaevandamisloal märgitud mäe​eraldisel kaevandamisega alustada, omistas

§ 25

lg-le 1 koostoimes määruse nr 155 § 2 lg-ga 2 sellise tähenduse, mis ei johtu selle grammatilisest, eesmärgipärasest ega süstemaatilisest tõlgendamisest. Kaevandamisluba ei reguleeri kinnisasja sihtotstarvet. Seda kinnitavad ka maa​katastriseaduse § 18 lg-d 2 ja 6, mille järgi saab katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimuda ainult KOV üksuse detail- või üldplaneeringu või viimase puudumisel eraldi KOV volikogu otsuse alusel.

1. Selleks et vaidlusalusel katastriüksusel saaks alustada kaevandamist, on eelnevast tulenevalt vajalik, et vald muudab oma kehtivat üldplaneeringut, mis keelab rohelise võrgustiku alal inten​siivse maakasutuse. Seejärel on võimalik muuta vaidlusaluse maa sihtotstarvet ja määrata selleks senise maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa (vt määruse nr 155 § 6 p-d 9 ja 11).
2. Üldplaneeringu, sh senist üldplaneeringut muutva planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 22 lg 1 p-dest 31 ja 32 ning PlanS § 77 lg-st 1 tulenevalt KOV üksuse volikogu ainupädevusse. Haaslava valla kaalutlusõigust üldplaneeringu muutmise üle otsustamisel on aga vähendanud vastuväidete esitamata jätmine kaevandamis​loa andmise menetluses. Seadusandja on kaevandamisloa menetluse näinud ette selleks, et otsustada selles etapis mh keskkonnahoidu ja KOV üksuse ruumilisse planeerimisse puutuvate küsimuste üle, tasakaalustades riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve ning erahuve. Tegemist on avatud menetlusega (

§ 29lg 1), mis võimaldab mh kohalikel elanikel seisu​kohti avaldada.

Kui KOV üksus ei nõustu kaevandamisloa andmisega, on võimalik kaevandamis​luba anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (

§ 34lg 2).

Kui Haaslava vald ei pidanud kaevandamist Paluküla II liivakarjääris võimalikuks keskkonnahoiu ja valla tasa​kaalustatud ruumilise arengu kaalutlustel, tuli vallal esitada sellised põhjendused selleks ettenähtud kaevandamis​loa menetluses. 23. Paluküla II liivakarjäär on kavandatud kohaliku tähtsusega maardlasse, mistõttu kuulub kaevandamisloa andmise, sh selle keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus

§ 28lg 4 järgi Keskkonnaametile.

Kuna vaidlustatud Haaslava valla otsust mõjutanud keskkonnakaitselised kaalutlused kuuluvad Keskkonnaameti pädevusse, pidi vald arvestama Keskkonnaameti seisu​kohaga, et kaevandamist võib keskkonna seisukohast lubada. Määrav on Keskkonnaameti järeldus, et karjääri rajamine Metsa katastriüksusele ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist (tl 73 pöördel). Haaslava vald pidanuks sellise järelduse eiramisel näitama ära selle olulised puudused.

1. Kaevandamisele takistuste seadmine kaevandamisloa menetluse järel riivab kaevandamisloa saanud ettevõtja ettevõtlusvabadust ja kulutab mh kohtumenetlusele ebamõistlikult riigi ja KOV üksuse ressursse. Tegemist on vastuolulise halduspraktikaga, mis planeerimismenetluses kahandab KOV üksuse kaalutlusõigust asjassepuutuva lõppotsuse tegemisel (vt ka Riigikohtu haldus​kolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 22).
4. Planeerimisseaduse (vaidlustatud
5. septembri
6. a korralduse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 2 p 2 järgi peab KOV üksus planeerimisalase tegevuse korraldamisel oma haldusterritooriumil tagama avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise. Praegusel juhul on Haaslava vald vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud ainult kohalikest huvidest. KOV üksus ei või aga planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale (Riigikohtu halduskolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03, p 41). Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete huvidega ning praegusel juhul nendega seotud erahuvidega.
9. Haaslava vald ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel eeltähendatud piiratud diskretsiooni piires kaalunud tasakaalustatult kaevandamisloa adressaadi erahuve ja nendega seotud riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve. Haaslava valla vaidlustatud otsus ja sellega seoses rohealal intensiivse maakasutuse keelu muutmata jätmine üldplaneeringus kahjustab kaebaja majandus​tegevust.
10. Tõrjumaks kaevandamisloa menetluse järel kaevandamisloa adressaadi huve ja nendega sama​suunalisi riiklikke ning regionaalseid huve kaevandamiseks, peavad kohalikust kogukonnast võrsuvad riigi maavarade kaevandamise vastased huvid olema ülekaalukad. KOV üksus peab sellisel juhul üldplaneeringu muutmisest keeldumisel näitama selgelt ära, miks kaevandamine põhjustaks väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Haaslava vald ei ole selliseid kaalutlusi esitanud.
11. Eeltoodud põhjustel on Haaslava Vallavalitsuse
12. septembri
13. a otsus mitte muuta Metsa katastriüksuse sihtotstarvet kaalutlusveaga otsus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Seetõttu tuleb jätta Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonna​kohtu
14. jaanuari
15. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52296 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Selle tulemusel tühistatakse Haaslava Vallavalitsuse
16. septembri
17. a korraldus nr 154 ja kohustatakse Haaslava Valla​valitsust tegema uue otsuse RMK
18. juuli
19. a pöördumise kohta Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks.
20. Uue otsuse tegemisel peab Haaslava vald esitama kaalukad põhjendused eeskätt juhul, kui jätab valla üldplaneeringu ja Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmata. Sellised põhjendused alluvad kohtulikule kontrollile ja nende esitamata jätmine võib kaasa tuua üldplaneeringu muutmiseks kohtuotsusega kohustamise (PlanS § 93 lg 4). Seni, kuni Haaslava vald ei ole välja toonud riigi maavarade kaevandamise väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule, ei saa Metsa katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmata jätmine olla põhjendatud.
21. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Haaslava Vallavalitsuse kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Suuremäe Karjäär OÜ on taotlenud menetlus​kulude jätmist kassaatori kanda. Suuremäe Karjäär OÜ on tasunud õigusteenuste eest kassatsiooni​astmes 780 eurot, mis tuleb Haaslava Vallavalitsuselt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1).
22. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 viimase lause alusel arvata riigituludesse.