3-1-1-71-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-71-16

1. oktoober 2016 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Saale Laos ja Peeter Roosma Kohtuasi Kriminaalasi Alvin Pihti (Piht) süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-8551 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gardi Anderson, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Alvin Pihti kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. september 2016, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määrus ja saata kriminaalasi Alvin Pihti süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Prokuröri määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. oktoobril 2015 saatis Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gardi Anderson Pärnu Maakohtule üldmenetluses lahendamiseks kriminaalasja Alvin Pihti süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi.
11. Pärnu Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega anti Alvin Piht kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi, määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg ja istungile kutsutavad isikud ning võeti menetlusse kannatanu tsiviilhagi. Süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
15. jaanuaril 2016 esitas A. Pihti kaitsja kohtule kaitseakti, milles leidis, et süüdistatavale ette heidetav kuritegu on tõendatud, kuid see tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Lisatõendeid kaitsja esitada ei soovinud.
17. veebruaril 2016 kell 9.50 algas Pärnu Maakohtus eelistung A. Pihti kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks. Eelistungist võtsid osa prokurör, kaitsja ja kannatanu. Maakohus andis süüdistatava protokollilise määrusega uuesti kohtu alla ja otsustas eelistungit jätkata kohtuliku arutamisega samal päeval kell
19. Pärnu Maakohtu
20. veebruari
21. a otsusega tunnistati A. Piht süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 4 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega. Süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi mõisteti A. Piht õigeks. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
22. juuni
23. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati ja süüdistatavalt mõisteti K. V-i kasuks välja 14 eurot 56 senti varalise ning 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
24. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör G. Anderson ja A. Pihti kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist, A. Pihti süüditunnistamist KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist 6 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega. Kaitsja taotles süüdistatavale kergema karistuse mõistmist.
25. Tallinna Ringkonnakohtu
26. aprilli
27. a määrusega maakohtu otsus tühistati ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 226 ette nähtud kriminaalasja materjal saadeti samale maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus alates kohtu alla andmise staadiumist. Ülejäänud osas tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile. Süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata, samuti jäeti apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 7.1 Maakohus andis süüdistatava kohtu alla eelistungit korraldamata ja ajal, mil kaitseakt ei olnud veel kohtusse jõudnud. Seega ei teadnud maakohus, missugused on kaitsja seisukohad süüdistusakti nõuetele vastavuse, tsiviilhagi menetlusse võtmise ja tõkendi osas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. novembri
29. a määruses asjas nr 3-1-1-86-15 ja
30. detsembri
31. a määruses asjas nr 3-1-1-69-08 väljendatud seisukohtade järgi on süüdistatava eelistungita kohtu alla andmine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Eelistungi hilisem korraldamine ei muuda tuvastatud menetlusõiguse rikkumist olematuks ja seda viga ei saa ringkonnakohus ise kõrvaldada. 7.2 Eelistungil viibisid prokurör, kaitsja ja kannatanu, kuid süüdistatav oli kutsutud alles vahetult järgnenud kohtuistungile. Kirjalikku kohtu alla andmise määrust eelistungil ei tehtud. See takistab aga kriminaalasja kohtulikku uurimist, kuna ei taga selle igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust. Samuti takistab kirjaliku kohtu alla andmise määruse puudumine seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, kuivõrd toiminguid kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks KrMS § 263 järgi ei ole tehtud seaduslikult. KrMS § 262 lg 1, § 263 ja § 279 lg 2 kohaselt ei saanud maakohus teha protokollilist kohtu alla andmise määrust, jätta kohtu alla andmise määruse koostamata ning määruse koopia süüdistatavale kätte andmata. Arvestades, et süüdistatav ei viibinud eelistungil, ei saanud ta ühtlasi KrMS § 2651 lg 1 järgi anda nõusolekut eelistungilt põhiistungile üleminekuks. Nendel põhjustel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
32. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör G. Anderson, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised. 8.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuid ei selgitanud, kuidas ta sellise järelduseni jõudis. Menetlusõiguse rikkumise ja ebaseadusliku kohtuotsuse vahel peab olema põhjuslik seos. Ei saa aga väita, et tuvastatud rikkumiste puudumise korral olnuks kohtulahend teistsugune. 8.2 Määruses põhjenduste esitamise asemel osutas ringkonnakohus Riigikohtu lahenditele, mille tehiolud ei vasta praeguse kriminaalasja tehioludele. Seetõttu ei saa nendes lahendites esitatud seisukohti kohaldada. A. Pihti kriminaalasjas viibisid prokurör, kaitsja ja kannatanu eelistungil, kuulsid tehtud menetlusotsustusi ega esitanud neile vastuväiteid. Kohtumenetluse pooled olid varem kokku leppinud, et kriminaalasja arutatakse vahetult pärast eelistungit, ja sellega nõustus ka maakohus. Samaks päevaks kutsuti kohtusse süüdistatav ja tunnistajad. A. Pihtile saadetud kohtukutses teavitati teda sellest, et eelistung jätkub KrMS § 2651 kohaselt kohtuliku arutamisega. Seda selgitas maakohus ka kohtuistungi avamisel. A. Piht ei avaldanud, et ta ei pea menetluse jätkamist võimalikuks, ega esitanud ka taotlusi. 8.3 Eelistungil anti süüdistatav protokollilise määrusega kohtu alla. Kuigi KrMS § 279 lg 2 järgi peab kohtuistungi rakendamise hetkeks olema süüdistataval käes kohtu alla andmise määruse koopia, ei saa kohtu alla andmise määruse eraldi dokumendina vormistamata jätmist käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. A. Pihtile oli kohtu alla andmise kohta tehtud otsustus teada ja ta nõustus sellega konkludentselt. Protokollilise kohtu alla andmise määruse tegemisega ei rikutud ka mõne kohtumenetluse poole õigusi või huve. Kohtulikul arutamisel ega hiljem ei teinud süüdistatav etteheiteid selle kohta, et tema eelistungile kutsumata jätmine ja kohtuliku arutamise alustamine vahetult pärast eelistungit oleks rikkunud tema menetlusõigusi. Ühtlasi ei avaldanud ta, et oleks soovinud esitada lisatõendeid või vajanud aega kohtuliku arutamise ettevalmistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Tühistades maakohtu otsuse ja saates kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule, tugines ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas väljendatud seisukohale, mille järgi ei tohtinud kohtu alla andmine ja eelistung olla üksteisest ajaliselt lahutatud ning eelmenetlust toimetav kohtunik pidi seetõttu kohtu alla andmise määruse tegemisel lahendama kõik KrMS § 263 p-des 1–8 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. novembri
35. a määrus asjas nr 3-1-1-86-15, p 14 ja
36. detsembri
37. a määrus asjas nr 3-1-1-69-08, p 12).
38. Pärast vaidlustatud ringkonnakohtu määruse tegemist on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asjas nr 3-1-1-22-16 eelmises punktis osutatud lahendites väljendatud seisukohta muutnud ja leidnud, et kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on täidetud ka kõik süüdistatava kohtu alla andmise eeldused. Muid KrMS
39. peatüki
40. jaos nimetatud küsimusi võib kohus lahendada pärast kohtu alla andmise määruse koostamist. Kui süüdistatava kohtu alla andmisel võetakse seisukoht vaid kohtu alla andmise eelduste täidetust puudutavates küsimustes, peab maakohus edasi korraldama eelistungi(d), et lahendada kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimine ja muud KrMS § 258 lg-s 1 ning §-s 263 loetletud küsimused. Seega ei pea kohtu eelmenetluses tehtud otsustused olema vormistatud ühe menetlusdokumendina (määrusena), vaid võimalik on kohtu alla andmise määrusena pealkirjastatud dokumentide paljusus. Kokkuvõtlikult öelduna ei tähista süüdistatava kohtu alla andmine alates
41. septembrist 2011 enam kohtuliku eelmenetluse lõppu, vaid eelmenetluslike küsimuste lahendamine võib jätkuda pärast süüdistatava kohtu alla andmise määruse koostamist. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
42. mai
43. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p-d 24–30 ja 32–37). Sama seisukohta on kolleegium korranud
44. juuni
45. a määruses asjas nr 3-1-1-38-16 (p 47) ja
46. septembri
47. a määruses asjas nr 3-11-57-16 (p 12).
48. Arvestades eelmises punktis märgitut, leidis ringkonnakohus ekslikult, et A. Pihti kohtu alla andmisel on rikutud kriminaalmenetlusõigust. Maakohus ei ole süüdistatava kohtu alla andmise otsustamisel tuvastanud ebaõiget kohtualluvust, süüdistusakti mittevastavust KrMS § 154 nõuetele ega ka ühtegi KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 nimetatud kriminaalmenetlust välistavat asjaolu. Kohtu alla andmist välistavate asjaolude esinemisele ei osutanud menetlusosalised ka hiljem ja samuti ei tuvastanud seda ringkonnakohus. Järelikult olid täidetud kõik süüdistatava kohtu alla andmiseks vajalikud eeldused ja maakohus võis kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ning muude KrMS § 258 lg-s 1 ja §-s 263 loetletud küsimuste lahendamiseks korraldada eelistungi hiljem.
49. Kriminaalkolleegium nõustub samas prokuröri seisukohaga, et ka edasise kohtuliku eelmenetluse käigu puhul ei ole menetlusõiguse rikkumine tuvastatav.
50. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
51. aprillil 2016 asjas nr 3-1-1-30-16 tehtud määruse järgi võib maakohus mõnel erandlikul juhul süüdistatava kohtu alla andmise lahendada ka protokollilise määrusega. Kirjeldatud erandjuhuna käsitas kolleegium kõnealuse kohtuasja kontekstis KrMS §-s 2651 toodud menetlussituatsiooni, mil eelistung jätkub kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekul kohtuliku arutamisega ja kohtumenetluse pooled on sõnaselgelt või ka konkludentselt avaldanud, et nad ei soovi kirjaliku kohtu alla andmise määruse koostamist ning kirjaliku määruse koostamata jätmisega ei rikuta ühegi kohtumenetluse poole õigusi (p 9). Seega ei tähenda protokollilise kohtu alla andmise määruse koostamine veel iseenesest, et kohus oleks rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
52. Erinevalt eelmises punktis osutatud kohtuasja tehioludest oli maakohus praegusel juhul eelistungi toimumise ajaks süüdistatava kohtu alla andnud ja seetõttu teadis süüdistatav ka seda, millised otsustused kohtu alla andmise raames tehti. Eelistungi protokollist nähtuvalt ei lahendatud sellel ühtegi kohtu alla andmise määrusega hõlmamata küsimust. Samuti ei ole sedastatav KrMS § 259 nõuete rikkumine, kuna eelistungist võtsid osa nii prokurör, kaitsja kui ka kannatanu. Kuna A. Pihti oli talle saadetud kohtukutses informeeritud asjaolust, et kohtuistung toimub eelistungi jätkuna, talle olid teada kohtu alla andmise käigus tehtud otsustused ja ta pole väitnud, et tema menetlusõigusi oleks kohtu alla andmise või kohtuliku arutamise planeerimise käigus rikutud, puudub alus kõneleda menetlusseaduse nõuete eiramisest. Maakohtu otsuse tühistamine ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmine tugineb seega ebaõigetele kaalutlustele ja on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
53. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
54. aprilli
55. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)