RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (s.o 280 eurot) selle eest, et ta toimetas väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist Eestisse keelatud kaupa. Kohtuvälise menetleja tuvastatud asjaolude kohaselt tellis F.T

1. augustil 2015 interneti teel Iisraeli Riigist viis karpi huuletubakat ja, kasutades ära AS-i Eesti Post, toimetas tubaka
2. augustil 2015 posti teel Tallinnas Pallasti 28 asuvasse AS-i Eesti Post tolliterminali. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 3 lg-te 1 ja 4 kohaselt on huuletubakas suitsuvaba tubakatoode ning tulenevalt TubS § 24 lg-st 4 on suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti teel keelatud.
3. Kohtuvälise menetleja väärteootsuse peale esitas kaebuse F.T kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist. 2.
4. F.T-le etteheidetav tegu jäi katsestaadiumisse.

§ 74

lg 1 näeb karistatava teona ette keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise. Kuna praegusel juhul avastati huuletubakas tollikontrolli käigus ja seda ei lastud vabasse ringlusesse, pole keelatud kaup Eesti tollipiiri ületanud. Järelikult pole keelatud kaup Eestisse jõudnud ega

§ 74lg-s 1 sätestatud väärtegu lõpule viidud.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsusest asjas nr 3-1-1-45-13 nähtub, et kui keelatud kaup avastatakse tollikontrolli käigus, on tegemist katsega.

§ 74lg 1 katse ei ole karistatav.

2.

1. Huuletubaka tellimine F.T poolt ei ole tõendatud. Huuletubakas telliti küll menetlusaluse isiku nimele ja selle eest tasuti tema krediitkaardiga, kuid menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema huuletubakat ei tellinud. Kuna täpsustavate ütluste andmine võib süüstada menetlusaluse isiku lähedasi, ei pea F.T nimetama isikut, kes tema krediitkaardi andmeid võis kasutada. 2.
2. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kuidas F.T AS-i Eesti Post valitses ja mil viisil saab huuletubaka Eestisse toimetamist F.T-le omistada. Samuti pole tõendatud, et postipaki toimetas Eestisse AS Eesti Post. 2.
3. Väärteoprotokollist ei selgu üheselt menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise aeg ja koht. Ühelt poolt heidetakse F.T-le ette keelatud kauba üle riigipiiri toimetamist, kuid teisalt märgitakse teo toimepanemise kohaks AS-i Eesti Post tolliterminal. Samuti märgiti teo toimepanemise ajaks
4. august 2015 kell 9.10, kuigi sel ajal deklareeris AS Eesti Post huuletubakat sisaldava postipaki tollikäitlusviisile. 2.
5. AS Eesti Post deklareeris huuletubakat sisaldava postipaki ajutise ladustamise tolliprotseduurile ja märkis ennast deklarandiks. Deklareerides keelatud kauba tollikäitlusviisile, täitis AS Eesti Post

§ 74lg 1 teise koosseisualternatiivi.

1. Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.
4. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti kohaselt avastati
5. augustil 2015 AS-i Eesti Post tolliterminalis postisaadetisest nr LM000300775EE viis karpi huuletubakat. Saadetis pärines Iisraeli Riigist ja oli adresseeritud F.T nimele. Saaja aadressiks oli märgitud Xxxxxxx XX-X, Tallinn. Nähtuvalt AS-i SEB Pank vastuskirjast, vastuskirja vaatluse protokollist ja F.T arvelduskonto väljavõttest tasuti huuletubaka eest F.T arvelduskontolt. Samuti on arvelduskonto väljavõtte ja rahvastikuregistri väljavõtte järgi F.T elukohaks Xxxxxxx XX-X, Tallinn. Eelnevast tulenevalt tellis F.T Iisraelist Eestisse huuletubakat ja tasus selle eest oma arvelduskontolt. Kuna huuletubakas toimetati posti teel AS-i Eesti Post tolliterminali, on

§ 74lg 1 koosseis täidetud.

3.

1. Menetlusaluse isiku ütlused, et keegi teine võis huuletubaka eest tasumiseks tema krediitkaardi andmeid kasutada, ei tekita tema süüdiolekus kahtlusi. Kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi peab menetlusalune isik end aktiivselt kaitsma asudes esitama oma väidete õigsuse kinnitamiseks tõendid või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Praegusel juhul pole F.T esitanud enda väidete kinnitamiseks ühtki tõendit ega nimetanud isikut, kes võis tema krediitkaardi andmeid kasutada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsuse peale esitas kassatsiooni F.T kaitsja K. Siivelt, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palub kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Valdavalt korratakse kassatsioonis maakohtule esitatud kaebuse väiteid, lisades varasematele argumentidele kokkuvõtlikult järgmist. 4.
5. Maakohus jättis analüüsimata väärteomenetluses kogutud tõendid ja vastamata kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse argumentidele. Maakohtu otsuses on üksnes tõendeid loetletud ja seejärel tõdetud, et need tõendavad menetlusaluse isiku süüd. Selliselt toimides eiras maakohus VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud väärteoasja täies ulatuses arutamise kohustust ja rikkus sellega oluliselt väärteomenetlusõigust. 4.
6. Muu hulgas jättis maakohus tähelepanuta, et väärteoprotokollis heidetakse F.T-le ette

§ 74

lg 1 vahendlikku täideviimist, ja on tuvastamata, kes huuletubakat sisaldava postipaki üle piiri toimetas. Tõenäoliselt polnud see AS Eesti Post, vaid mõni muu rahvusvaheliste postisaadetiste edastamisega tegelev ettevõte. Samuti pole väärteoprotokollis ega maakohtu otsuses ära näidatud, mil viisil (kas ülekaaluka teadmisega, ülekaaluka tahte või võimuaparaadiga) F.T huuletubaka vahetut Eestisse toimetajat valitses. Nende puuduste tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada. 4.

1. Maakohus märkis ekslikult, et F.T oleks pidanud nimetama isiku, kes võis huuletubaka tellida ja tema krediitkaardi andmeid kasutada. Menetlusalusel isikul on õigus keelduda ütluste andmisest, kui see võib süüstada tema lähedasi, ja selle õiguse kasutamist ei tohi tõlgendada menetlusaluse isiku kahjuks.
2. Kassatsioonile esitas Maksu- ja Tolliameti esindajana vastuse juriidilise osakonna jurist Mari-Liis Reidi, kes märgib kokkuvõtlikult järgmist. 5.
3. Kaitsja etteheited VTMS § 123 lg 2 rikkumise osas on põhjendatud. Maakohus jättis analüüsimata vääteomenetluses kogutud tõendid ja vastamata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses tõstatatud küsimustele

§ 74

lg-s 1 sätestatud väärteo lõpuleviimise, vahendliku täideviimise ning F.T-le etteheidetava teo toimepanemise aja ja koha kohta. 5.2. Vaatamata eeltoodule on F.T karistamine seaduslik.

§ 74

lg 1 sätestab karistatava teona muu hulgas keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise ja see koosseisualternatiiv on täidetud hetkel, mil kaup toimetatakse üle riigipiiri. Kuna praegusel juhul saabus huuletubakas AS-i Eesti Post tolliterminali, oli kaup Eesti Vabariigi territooriumil ja järelikult Eestisse toimetatud. 5.

1. F.T kasutas väärteo toimepanemise vahendina AS-i Eesti Post. Nimelt ladustas AS Eesti Post tolliterminalis ajutiselt keelatud kaupa ja keelatud kaup avastati AS-i Eesti Post valdusest. Väärteomenetluses on tõendatud, et menetlusalune isik tellis Iisraelist suitsuvabade tubakatoodetega kauplevalt juriidiliselt isikult huuletubakat ja tasus selle eest oma krediitkaardikontolt. Seejärel pidi F.T valima, mil viisil tellitud kaup Eestisse toimetatakse, ja andis selliselt AS-ile Eesti Post õiguse ennast Eestis esindada. F.T valitses AS-i Eesti Post Iisraelis asuvale juriidilisele isikule esitatud tellimuse kaudu. AS-i Eesti Post tegevus oli otseselt seotud sellega, et menetlusalune isik tellis endale välisriigist huuletubakat ja et tubakas saabus postiasutusse. 5.
2. Väärteo toimepanemise koht on märgitud viisil, mis võimaldab menetlusalusel isikul aru saada, millist tegu talle ette heidetakse. Märkides teo toimepanemise kohaks AS-i Eesti Post tolliterminali asukoha, lähtus kohtuväline menetleja sellest, AS-i Eesti Post tolliterminalis avastati keelatud kaup. 5.
3. Maakohus leidis õigesti, et F.T oleks pidanud end aktiivselt kaitsma asudes esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma menetlejale võimaluse oma väiteid kontrollida. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugused kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-15, p 19). Kuna praegusel juhul ei kinnita ükski tõend F.T versiooni, et keegi teine kasutas huuletubaka ostmiseks tema krediitkaardi andmeid, pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleks menetlusaluse isiku kasuks tõlgendada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheited VTMS § 123 lg 2 rikkumise osas põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus lahendama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eelöeldu tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § -s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millistele tõenditele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused peavad olema seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul VTMS § 133 p 4 järgi muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab otsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 8). See, et maakohus peab tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, ei tähenda aga, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse väited võib jätta tähelepanuta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus lisaks kaebuse etteheidetele kontrollima ka teisi kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Praeguses asjas tehtud maakohtu otsus eelkirjeldatud nõuetele ei vasta. Maakohus pole käsitlenud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses tõstatatud küsimusi

§ 74

lg-s 1 sätestatud väärteo lõpuleviimise, vahendliku täideviimise ega väärteoprotokolli teokirjelduse puuduste kohta. Samuti pole maakohtu otsuses põhjendatud järeldust, et F.T tegevus täidab ka

§ 74lg-s 1 ettenähtud väärteo subjektiivse koosseisu.

Need vead on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-14, p-d 6 ja 7) ning maakohtu otsus tuleb tühistada. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkuse kontrollimise kohustus lasub maakohtul, tuleb väärteoasi eelkirjeldatud vigade kõrvaldamiseks maakohtule tagastada.
3. Täiendavalt selgitab kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks järgmist.

§ 74

lg 1 sätestab karistatava teona muu hulgas keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise. Otsustamaks, kas selle koosseisualternatiivi täitmiseks peab kaup olema liikunud üle tollipiiri või piisab väärteo lõpuleviimiseks kauba toimetamisest üle riigipiiri, tuleb silmas pidada, et keelatud kauba riiki toimetamise piirangute eesmärk (kaitstav õigushüve) pole riigi maksulaekumiste kaitse, vaid Eesti Vabariigis keelatud kauba käitlemise välistamine. Kuna selle eesmärgi seisukohalt on oluline välistada (juba) keelatud kauba jõudmine Eesti Vabariigi territooriumile, tuleb Eestisse toimetamisena

§ 74lg 1 mõttes mõista kauba toimetamist üle riigipiiri. 9. Nähtuvalt Kar

S § 21 lg-st 1 on vahendlik täideviija isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime teist isikut vahendina ära kasutades. Vahendlik täideviimine juriidilise konstruktsioonina võimaldab omistada ühe isiku poolt (ärakasutatav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule (ärakasutaja). TubS § 24 lg 4 kohaselt on suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti teel keelatud ja seda keeldu saab rikkuda vaid postiteenust kasutades. Eelnevast nähtuvalt rikub isik, kelle teo tõttu saabub suitsuvaba tubakatoode posti teel Eestisse, vahetult TubS § 24 lg-s 4 sätestatud keeldu ja paneb seega toime

§ 74lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Järelikult pole kõnealusel juhul alust rääkida vahendlikust täideviimisest ega postiteenuse osutaja vahendina kasutamisest.

1. Nõustudes maakohtuga, selgitab kolleegium viimaks, et VTMS § 2 ja KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus keelduda ütluste andmisest, sõltumata sellest, kas tema ütlused võivad väärteo toimepanemises süüstada tema lähedasi. Samuti ei pea menetlusalune isik tõendama oma süü puudumist. Kuid juhul, kui menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev menetlusalune isik jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1,
4. oktoobri
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3 ja
6. detsembri
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99, p 2).
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
9. märtsi
10. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Väärteoasja uuel arutamisel peab maakohus vastama ka kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse väidetele. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
11. F.T kaitsja K. Siivelt esitas Riigikohtule taotluse hüvitada F.T-le seoses väärteoasja menetlusega valitud kaitsjale makstud tasu kogusummas 2379 eurot ja 35 senti (sh käibemaks 396 eurot ja 56 senti). Taotlus hõlmab nii kohtuvälises menetluses, maakohtus kui ka Riigikohtu menetluses kaitsjale makstud tasu ning sellele lisatud dokumentide kohaselt on kaitsja tasu kassatsioonimenetluses 684 eurot (sh käibemaks 114 eurot). Kaitsja kulutas maakohtu otsuse ja kohtupraktika analüüsimiseks 30 minutit, kassatsiooni koostamiseks 3 tundi ja 45 minutit ning menetlusaluse isikuga konsulteerimiseks, kassatsiooni ülevaatamiseks ja Riigikohtule saatmiseks 30 minutit. Kokku osutas kaitsja F.T-le kassatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ja 45 minuti vältel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud F.T kaitsmiseks kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks, tuleb nimetatud menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel F.T-le hüvitada. Kohtuvälises menetluses ja maakohtus tekkinud kulude hüvitamist peab kaitsja taotlema maakohtult väärteoasja uue arutamise käigus. (allkirjastatud digitaalselt)