RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-86-16 Määruse kuupäev Tartu, 19. oktoober 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik Kohtuasi 3N Re

§-d 209 ja 210 kohalduvad eelkõige hagimenetluses poole asendamisele, hagita menetluses ei ole pooli ning menetlusosaline on kohustatud menetlusse astuma puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14), mistõttu ei ole menetlusõigusjärgluse sätted hagita menetluses üks ühele kohalduvad. Vaidluse all ei ole, et aktsiaselts Restor osales menetluses ja kandis kulusid. Kohus ei saanud aktsiaseltsi Restor menetluskulude jaotust otsustada puudutatud isiku asendamisel, vaid pidi seda tegema menetlust lõpetavas lahendis, kohus ei nõudnud asendamisel menetluskulude nimekirja esitamist. Kohtud käitusid vastavalt asjas nr 3-2-1-147-14 tehtud lahendis antud juhiste kohaselt.
3. Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 tõid vastusena määruskaebusele välja,

§ 198

lg 3 ja § 6182 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb juurdepääsuasjade lahendamisel kaasata kõigi kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. See tagab, et vaidlus lahendatakse tervikuna korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. Ei ole oluline, millist juurdepääsu avaldaja eelistas ning et juurdepääsutee ei läinud üle puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kinnisasja, sest avaldaja eelistus ei olnud kohtu jaoks siduv. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud esmalt, et puudutatud isiku õiguseelnejale, aktsiaseltsile Restor mõisteti menetluskulud välja, arvestades, et ajal, mil kohus tegi põhiasjas lõpplahendi ja märkis menetluskulude jaotuse, ei olnud aktsiaselts Restor enam menetlusosaline, seega puudus tal iseseisev võimalus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses osaleda. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et õiguseelnejal, aktsiaseltsil Restor ei ole menetlusvälise isikuna õigust menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude hüvitamist nõuda. On selge, et aktsiaselts Restor osales menetluses ja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis ka kulusid. Kuivõrd Harju Maakohtu
3. mai
4. a määrusega astus aktsiaseltsi Restor õigusjärglasena menetlusse Žanna Ter-Ovanesjan, oleks pidanud kohus andma tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1 aktsiaseltsile Restor tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Asjaolu, et kohus tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ei määranud, ei võta aktsiaseltsilt Restor võimalust nõuda menetluskulude hüvitamist.
5. Avaldaja on määruskaebuses Riigikohtule vaidlustanud ka puudutatud isikutele 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 ning puudutatud isikutele 20 ja 21 välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse, leides, et kohus on välja mõistnud ebamõistlikud ja ebavajalikud kulud. Kolleegium märgib esmalt, et nõustub ringkonnakohtuga, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. On õige,

ei sätesta sellist piirangut (vrd Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14). Küll aga nõustub kolleegium avaldajaga,

§ 172

lg 1 mõte ei ole avaldajale prognoosimatute kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine. Esiteks annab hagita menetluses menetluskulude jaotuse üle otsustamisel juba TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane.

1. Kolleegium on varem leidnud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Siiski tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Kolleegium on varem leidnud veel seda, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (Riigikohtu
4. juuni
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14; vt ka
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 13;
8. mai
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 26;
10. mai
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta.
12. Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kolleegium leiab, et olukorras, mil menetlusse on kaasatud suur hulk isikuid, kes on sama külgneva kinnisasja omanikud ja kellel on seetõttu menetluses ühine huvi, ei ole enamasti põhjendatud menetluskulude hüvitamine suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. Käesolevas asjas oli avaldajal sisuline vaidlusmenetlus üksnes aktsiaseltsiga Restor ja tema õigusjärglase Žanna Ter-Ovanesjaniga. Teiste puudutatud isikutega avaldajal sisulist vaidlust ei olnud, nad esindasid menetluses ühist huvi, asi ei olnud keerukas ja esindajad ei vahetunud (vt TsMS § 175 lg 3). Seetõttu on põhjendatud teistele puudutatud isikutele, kellega avaldajal sisulist vaidlust ei olnud, hüvitada menetluskulud sellises summas, mis oleks olnud mõistlik ja vajalik ühe esindaja palkamiseks. Neile puudutatud isikutele, kellel avaldajaga sisulist vaidlust ei olnud, kuid kes esindaja palkasid, on põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu proportsionaalselt tasu suurusega. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama nende puudutatud isikute, kellega avaldajal sisulist vaidlust ei olnud, menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Varasemas praktikas on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu
13. juuni
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13;
15. veebruari
16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik