Obsah (8)

§ 267§ 287§ 11§ 12§ 13§ 390§ 175§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-74-16 24. oktoober 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Menet

§ 267

lg 5 alusel rahatrahvi kohaldamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-10909 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Menetlusvälise isiku J. H. esindaja vandeadvokaat Karmen pooled Turk Asja läbivaatamise kuupäev ja
3. september 2016, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
4. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja prokuröri määruskaebus rahuldamata.
7. Mõista Eesti Vabariigilt menetlusvälise isiku J. H. kasuks välja 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot, sh käibemaks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, määruskaebemenetluses esindajale makstud tasu hüvitamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohus menetles kriminaalasja E. M-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 1 ja 5 järgi.
9. märtsi
10. a määrusega kohaldas maakohus prokuröri taotlusel menetlusvälise isiku J. H. suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 267 lg 5 alusel 150 trahviühiku (600 euro) suurust rahatrahvi. Rahatrahvi kohaldamist põhjendati järgmiselt.

1. Kriminaalasja menetlev kohtunik selgitas
2. märtsil 2016 toimunud kohtuistungi lõpus kohtusaalis viibinud ajakirjanikele, kelle hulgas oli ka J. H., et praegu on keelatud üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütluste avaldamine ning refereerimine, kuna on vaja tagada

§ 287lg 2 nõuete täitmine.

Siiski ilmus Õhtulehe paberväljaandes

1. märtsil 2016 J. H. artikkel E. M-i kriminaalasja kohta, milles tsiteeriti üksikasjalikult kannatanu kohtuistungil antud ütlusi ja refereeriti tunnistajate ütlusi. Samasisuline artikkel avaldati Õhtulehe võrguväljaandes. Artikli ajalehetoimetusele avaldamiseks esitamisega rikkus J. H. kohtu korraldust ja käitus lugupidamatult ning seadis ohtu kriminaalmenetluse igakülgsuse, täielikkuse ning objektiivsuse põhimõtte järgimise.
2. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. H. esindaja vandeadvokaat Karmen Turk, kes taotles määruse tühistamist.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määrusega tühistati maakohtu määrus, rahuldati määruskaebus ja riigilt mõisteti J. H. kasuks välja 600 eurot määruskaebemenetluses esindajale makstud tasu katteks.
6. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult, et erinevalt kaebuses märgitust pidi J. H. kohtuistungil viibides kuulma kohtu selgitusi selle kohta, et üle kuulatud isikute ütlusi ei tohi avaldada. Menetlusandmete avaldamise keeldu selgitas kohtunik hommikupoolse istungi lõppemisel enne vaheajale minekut, s.o kell 12.59, ning J. H. viibis siis kohtuistungil.
7. Samas sedastas kohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust, et kohus saaks keelata avalikul kohtuistungil menetlusandmete avaldamise.

§ 11

lg 3 järgi toimib avalikkuse põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni

§-des 12 ja 13 ette nähtud piirangutega.

§ 12

lg 4 kohaselt saab kohus menetlusandmete avaldamise lubamatuse kohta teha hoiatuse üksnes kinnisel kohtuistungil.

§ 267

on seevastu suunatud kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes meetmete kohaldamisele. J. H. kohtuistungi korda ei rikkunud ja seetõttu jäi kohtuniku antud korraldus väljapoole

§ 267lg 5 reguleerimisala.

Järelikult puudus trahvi määramiseks alus. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised. 7.1

§ 287

lg 2 sätestab, et tunnistaja kuulatakse üle veel üle kuulamata tunnistajate juuresolekuta. Igas kohtumenetluses on hulk isikuid, kelle puhul piiratakse kohtuistungi avalikkust vähemalt seni, kuni neid ei ole üle kuulatud. Seejuures ei kuulutata aga istungit kinniseks. Kirjeldatud regulatsioon kaotaks mõtte, kui üle kuulamata tunnistajad saaksid lugeda tsitaate varem üle kuulatud tunnistajate ütlustest. 7.2

§ 267

lg-s 5 nähakse ette võimalus kohaldada rahatrahvi või aresti mitte üksnes siis, kui rikutakse kohtuistungi korda, vaid ka siis, kui kohtuniku korraldus jäetakse täitmata. J. H. trahvimist saab põhjendada eeskätt sellega, et ta avaldas tsitaatidena tunnistajate ütlusi, kuigi kohtunik oli varem ajakirjanikele selgitanud, et kohtuistungil kuuldu avaldamine on lubatud alles pärast kõigi tunnistajate ülekuulamist. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on

§ 12

kohaselt erandlik ja seda saab õigustada üksnes mõne põhiseaduses nimetatud väärtuse kaitsega. Vastupidisel juhul jääb kriminaalmenetluse seadustiku sätete põhjal ebaselgeks, kuidas saab tagada isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse. 8. J. H. esindaja vandeadvokaat K. Turk leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Erinevalt prokuröri seisukohast saab kohus teabe avaldamise keelata kohtuistungi kinniseks kuulutamisel. Ringkonnakohtuga saab nõustuda selles, et menetlusvälise isiku trahvimine

§ 267lg 5 alusel ei olnud põhjendatud.

Selle sätte järgi saab trahvi kohaldada siis, kui korraldus kohtuistungi korda rikkuva tegevuse lõpetamiseks antakse kohtuistungi toimumise ajal. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kriminaalasja materjali kohaselt keelas kohus E. M-i kriminaalasja menetluse käigus kohtusaalis viibinud ajakirjanikel avaldada kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et J. H. viibis märgitud ajal kohtusaalis ja pidi vastavasisulist selgitust kuulma, kuid vaatamata sellele avaldas ta kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Eeltoodust lähtudes peab Riigikohus hindama, kas maakohus sai keelata menetlusandmete avaldamise olukorras, kus ta ei olnud kohtuistungit kinniseks kuulutanud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.
2. Menetlusvälisele isikule trahvi kohaldamisel tugineti

§ 267lg-le 5.

Ringkonnakohus leidis, et

§ 267

(Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed) eesmärk on tagada kohtuistungi korrakohane läbiviimine, mille tõttu saab vaadeldavas sättes kirjeldatud meetmeid rakendada siis, kui isik rikub kohtuistungi korda ega allu kohtu korraldusele või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu. Arvestades, et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei saa kohus keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist, ei kuulu maakohtu praeguses asjas antud korraldus

§ 267reguleerimisalasse.

Kõnealuse järeldusega nõustudes märgib kriminaalkolleegium veel järgmist. 11. Kohtuistungi avalikkuse ja selle piiramisega seonduvat reguleerivad eeskätt

§-d 11 ning 12.

§ 11

lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt on igal isikul võimalik jälgida ja talletada kohtuistungit

§-s 13 sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt toimib avalikkuse põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni

§-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega. Öeldust järeldub, et kohtuistungi avalikkust saab kohus piirata üksnes menetlusseaduses ette nähtud alustel, s.o

§-des 11 ja 12 sätestatud tingimusi järgides. 12. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on võimalik vaid ühel juhul, s.t

§ 12

lg 4 alusel, hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada. Kõnealuse keelu rikkumise järelmid on ette nähtud sama paragrahvi

1. lõikes, mille kohaselt võib kohus kinnise kohtuistungi menetluse andmete avaldamise keeldu rikkunud kohtumenetluse poolt ja istungisaalis viibijat kohtumääruse alusel trahvida. Erandlikult ei saa osutatud keelu rikkumise eest trahvida süüdistatavat.
2. Kolleegium märgib seejuures, et võrreldes teiste kohtumenetluse liikidega on kriminaalasja arutava kohtu volitused menetlusandmete avaldamise keelamise osas piiratumad. Tsiviilkohtumenetluses võib kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 41 lg 3). Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 järgi juhindutakse kohtumenetluse avalikkuse ja tagamise osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kriminaalmenetluse seadustik sarnast võimalust aga ette ei näe.
3. Kokkuvõtlikult saab asuda seisukohale, et kuivõrd E. M-i kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil ja kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist, puudus J. H. suhtes rahatrahvi kohaldamiseks seadusest tulenev alus.
4. Prokuröri hinnangul ei saa ringkonnakohtu määruse põhjenduste valguses tagada veel üle kuulamata tunnistajate ütluste usaldusväärsust, sest kuigi

§ 12

lg 1 p 4 kohaselt saab kohus õigusemõistmise huvides kuulutada kohtuistungi osaliselt või täielikult kinniseks, võib selliselt toimida vaid erandjuhtudel. 16. Kriminaalkolleegium tõdeb, et ehkki

§ 12

lg 1 p 4 jätab kohtule kohtuistungi kinniseks kuulutamisel esmapilgul ulatusliku otsustusruumi, peavad kohtuistungi kinniseks kuulutamise tinginud põhjused olema kaalukad. Seda järeldust kinnitab samas sättes esitatud näitlik loetelu, mille kohaselt võib kohtuistungi kinniseks kuulutada siis, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut. Seega märgib prokurör põhjendatult, et õigusemõistmise huvides võib

§ 12

lg 1 p 4 alusel kohtuistungi kinniseks kuulutada vaid nendel juhtudel, kui ilmnevad erandlikud asjaolud (nt julgeoleku tagamise vajadus). Seisukoht, mille järgi võiks üle kuulamata tunnistajate mõjutamise vältimiseks kohtuistungi

§ 12

lg 1 p 4 alusel osaliselt või täielikult kinniseks kuulutada, tähendaks ühtlasi, et suuremat avalikku huvi tekitavate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate kriminaalasjade arutamine hakkaks valdavalt toimuma kinnistel kohtuistungitel. Kirjeldatud käsitlus satuks aga vastuollu

§-s 11 ette nähtud põhimõttega, mille järgi on avalikkuse esindajatel üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ja talletada. 17.

§ 287

lg 1 ja § 288 kohaselt kuulatakse tunnistaja kohtuistungil üle ristküsitluse vormis. Ristküsitluse kasutamine peab aitama muu hulgas selgitada, kas tunnistaja ütlusi saab pidada usaldusväärseks, sh kindlaks teha, kas ütluste sisu on mõjutanud näiteks ka menetletava kriminaalasja kohta ajakirjanduses avaldatud teave. Üheks tunnusmärgiks sellise mõju kohta saab pidada ka varem antud ütluste muutmist. Kuivõrd ristküsitluse käigus on lubatud seaduses sätestatud tingimuste esinemise korral avaldada isiku varem antud ütlusi, peavad eeskätt ristküsitluse korda käsitlevad normid aitama tasakaalustada mõju, mille võib tingida kriminaalasja kohta avalikkuses levitatud teave. 18. Tähelepanu väärib teisalt seegi, et

§-s 13 tehtud muudatuse kohaselt ei ole enam alates 1. septembrist 2011 lubatud kohtuistungi helisalvestamine kohtu loata. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseis, eelnõu nr 599 SE) seletuskirja järgi peab

§ 13

lg-s 1 tehtud muudatus koostoimes

§ 287

lg-ga 2 aitama vältida kohtulikul uurimisel ilmnevate asjaolude teatavaks saamist veel üle kuulamata tunnistajaile. Arvestades, et istungisaalis viibivad isikud võivad kohtu loata teha vaid kirjalikke märkmeid, on see meede seadusandja hinnangul üldjuhul ka piisav, vältimaks ütlusi andnud isikute räägitu detailselt taasesitamist.

1. Kolleegium möönab, et kasvõi juba käesoleva kohtuasja näitel ei saa iseenesest välistada olukordi, kus mõni saalis viibiv isik suudab isikulistest tõendiallikatest pärineva teabe talletada maksimaalse täpsusega ka kirjalike märkmete kujul. Ometi ei luba kehtiv kriminaalmenetluse seadustik selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata. Vastavasisulise keelu sätestamiseks peaks seadusandja kaaluma menetlusseadustiku muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku eeskuju aluseks võttes, mida aga praegu ei ole tehtud.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata.
3. J. H. esindaja vandeadvokaat K. Turk on esitanud taotluse menetlusvälisele isikule määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 432 euro suuruses summas, sh käibemaks 72 eurot. Taotluse kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabi seisneb määruskaebusega tutvumises, kaebuse analüüsimises ja Riigikohtule seisukoha koostamises, milleks on kulunud 3 tundi. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on esindajale makstud mõistliku suurusega tasuga

§ 175

lg 1 p 1 mõttes, mis tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 187lg 2 alusel J.

H. kasuks välja mõista riigilt. (allkirjastatud digitaalselt)