← Eesti

3-3-1-59-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-59-16

  1. oktoober 2016 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu jalutusbokside libedusest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus haldusasjas nr 3-15-1002 Aleksei Pokrase kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Aleksei Pokrase kassatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsus haldusasjas nr 3-15-
  9. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
  10. Jätta rahuldamata Aleksei Pokrase taotlus tõlkida Viru Vangla
  11. oktoobri
  12. a vastus kassatsioonkaebusele ja saada Aleksei Pokrase
  13. oktoobril 2016 Riigikohtusse saabunud pöördumisest koopia. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Aleksei Pokras esitas
  15. jaanuaril 2015 Viru Vanglale kahjunõude vangla tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 euro suuruse hüvitise saamiseks. Kaebaja heidab vanglale ette, et jalutusboksid on jääs, mistõttu ta ei ole saanud värskes õhus füüsilisi harjutusi teha ning on kukkunud ja saanud vigastuse. Kaebajale ei ole väljastatud talvejalatseid ja villaseid sokke, mistõttu ta pidi seisma mõne korra kuni poolteist tundi botastega –13ºC külmaga jääl. Jääl olnud vee tõttu on ta jalad saanud märjaks ja külmunud.
  16. Viru Vangla jättis
  17. märtsi
  18. a otsusega kahjunõude rahuldamata.
  19. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohus jättis kaebuse
  20. juuli
  21. a otsusega rahuldamata.
  22. Kaebaja apellatsioonkaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus
  23. juuni
  24. a otsusega rahuldamata. Ühtlasi jättis ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, menetlusdokumendi tõlkimiseks ja kaebaja enda esitatud menetlusdokumendist koopia saamiseks. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes jäeti Eesti Vabariigi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  25. Kassatsioonkaebuses vaidlustab kaebaja Tartu Ringkonnakohtu
  26. juuni
  27. a otsuse tervikuna ning taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist täies ulatuses.
  28. Tartu Vangla palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
  29. Riigikohtusse saabus
  30. oktoobril 2016 kaebaja taotlus tõlkida Viru Vangla vastus kassatsioon​kaebusele. Ühtlasi palus kaebaja koopiat oma pöördumisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Tartu Ringkonnakohus märkis
  32. mai
  33. a määruse resolutsiooni punktis 4, et ringkonna​kohus teeb asjas otsuse koosseisus M. Lokk, E. Vene ja T. Saar.
  34. juuni
  35. a otsuse on teinud ja otsusele on alla kirjutanud ringkonnakohus koosseisus M. Lokk, T. Pappel ja T. Saar. Seega on kohtukoosseis apellatsiooni​menetluse kestel muutunud. Toimik ei sisalda menetlus​dokumente, millest nähtuks kohtukoosseisu muutmise õiguslik alus, aeg, põhjus ja menetlusosaliste sellest teavitamine.
  36. Halduskolleegium on korduvalt selgitanud (viimati nt haldusasjas nr 3-3-1-14-14), et menetlus​osalisi tuleb teavitada kohtukoosseisu muutumisest. Koosseisu muutumisest teavitamata jätmine (sh kirjalikus menetluses) on oluline menetlusnormide rikkumine, mis tingib kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata kohtu​otsuse tühistamise ning asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Sama põhimõte kehtib ka tsiviilkohtu​menetluses (vt nt tsiviilasi nr 3-2-1-177-12, p 9) ja kriminaalmenetluses (vt nt kriminaalasi nr 3-1-124-15).
  37. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg-st 2 koosmõjus HKMS § 199 lg 1 p-ga 1, tuleb Tartu Ringkonnakohtu
  38. juuni
  39. a otsus haldusasjas nr 3-15-1002 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest kaebaja soovis asjas sisulise lõpliku otsuse tegemist, kuid kolleegium saadab asja uueks läbi​vaatamiseks ringkonnakohtule.
  40. Lisaks eeltoodule peab halduskolleegium oluliseks juhtida tähelepanu kaebuses sisalduvale väitele, et talvejalatsite andmata jätmisega on vangla tekitanud kaebajale kahju. Kohtud ei ole kujundanud seisukohta, kas kaebaja on pärast vangla keeldumist väljastada talve​saapad kasutanud kõiki esmaseid õiguskaitsevahendeid, sh vaidlustades vangla keeldumise kohtus. Halduskohus piirdus tõdemusega, et õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust jalatseid väljastada. Kolleegium nõustub, et vangistust reguleerivad õigusaktid nimetavad sõnaselgelt üksnes riietust (vangistus​seaduse (VangS) § 46). Seejuures ei ole justiitsminister senini täitnud kohustust anda VangS § 46 lõike 3 volitusnormi (kehtestada vangla riietuse kirjeldus ja kandmise kord) täitmiseks rakendusmäärust. Viru Vangla kodukorra p-st 8.3.1.3 võib siiski järeldada, et riietuse all peab vangla silmas ka jalanõusid. Euroopa vanglareeglistik (kinnitatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr Rec

(2006)2) ja uuendatud ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard- miinimum​reeglid (Nelson Mandela reeglid, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr A/RES/70/175) käsitlevad samuti üksnes riietuse (ingl.k. clothing) tagamist. Arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise kaitsele (põhiseaduse § 28) ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise (VangS § 41), tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad.
  1. Arvestades eeltoodud põhjusi Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsuse tühistamiseks ning silmas pidades kaebaja õiguskaitsevajadust, jääb rahuldamata kaebaja taotlus tõlkida (sh anda selleks kaebajale menetlusabi) Viru Vangla vastus kassatsioonkaebusele (HKMS § 82 lg-d 1 ja 3 koostoimes HKMS § 110 lg 1 p-ga 1 ja § 111 lg-tega 1 ja 2).
  4. Halduskolleegium on varem korduvalt asunud seisukohale, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on enamasti enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakiri. Tuginedes HKMS § 28 lg 2 ja § 88 koostoimele, jääb kaebaja taotlus koopia saamiseks rahuldamata.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.