Obsah (5)

§ 3892§ 210§ 280§ 81§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-50-16 27. oktoober 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi,

) § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja Setu Põllud OÜ-le

§ 3892

lg 3 – § 25 lg 2 järgi süüdistus muu hulgas 40 000 euro suuruse sisendkäibemaksu alusetus deklareerimises Setu Põllud OÜ

1. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides.
2. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2809 tunnistati I. Voor süüdi ja teda karistati

§ 210

lg 2 ja § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi; Setu Põllud OÜ tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 210lg 3 – § 25 lg 2 ja § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi.

Muu hulgas tunnistas maakohus I. Voori ja Setu Põllud OÜ süüdi ka valeandmete esitamises Setu Põllud OÜ

1. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega muudeti selle teo kvalifikatsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 tühistati ringkonnakohtu otsus muu hulgas osas, millega I. Voor ja Setu Põllud OÜ olid süüdi tunnistatud valeandmete esitamises Setu Põllud OÜ
6. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides. Riigikohus lõpetas selle süüdistuse osas kriminaalmenetluse. (Kriminaalmenetluse ja selle lõpetamise kohta lähemalt vt otsusest asjas nr 3-1-1-54-15.) Kohtuvälise menetleja otsus
7. Maksu- ja Tolliameti
8. oktoobri
9. a otsusega karistati Ivo Voori maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja MKS § 154 lg 1 järgi samuti rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Sama otsusega karistati Setu Põllud OÜ-d MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 eurot ja MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 eurot.
10. I. Voori karistati MKS § 1531 lg 1 järgi ja Setu Põllud OÜ-d MKS § 1531 lg 2 järgi valeandmete esitamise eest Setu Põllud OÜ
11. a augustikuu käibedeklaratsioonis. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt esitas I. Voor
12. septembril 2012 Setu Põllud OÜ juhatuse liikmena raamatupidaja vahendusel osaühingu
13. a augustikuu käibedeklaratsiooni, deklareerides selles alusetult sisendkäibemaksu summas 21 667 eurot 67 senti. Selle tulemusel tekkis sama suur tagastusnõue. Maksuhaldur jättis
14. märtsi
15. a maksuotsusega selle tagastusnõude rahuldamata. Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamiseks lõi I. Voor näilike tehingute ahela. Muu hulgas koostas I. Voor tema juhendamise ja kontrolli all tegutsenud S. P. vahendusel M OÜ võltsarve Setu Põllud OÜ-le kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi müügi kohta (summas 240 000 eurot, sh käibemaks 40 000 eurot). Näitamaks raha tasumist M OÜ-le, kandis I. Voor sama summat enda ja temaga seotud äriühingute pangakontode vahel. Tegelikult M OÜ õhkküttesüsteeme ei tootnud ja tehinguid Setu Põllud OÜ-ga ei teinud. I. Voor tellis õhkküttesüsteemid L OÜ nimel Türgi äriühingult K koguhinnaga 25 160 eurot (ilma käibemaksuta). Raamatupidaja, kelle vahendusel I. Voor maksudeklaratsiooni esitas, ei olnud deklaratsiooni esitades selles sisalduvate andmete ebaõigsusest teadlik. I. Voor pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult Setu Põllud OÜ huvides.
16. I. Voori karistati MKS § 154 lg 1 (alates
17. jaanuarist 2015

§ 280

lg 1) järgi ja Setu Põllud OÜ-d MKS § 154 lg 2 (

§ 280lg 3) järgi valeandmete esitamise eest Setu Põllud OÜ 2012.

a septembrikuu käibedeklaratsioonis. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt esitas I. Voor

1. oktoobril 2012 raamatupidaja vahendusel Setu Põllud OÜ
2. a septembrikuu käibedeklaratsiooni, milles deklareeriti 20% määraga maksustatavat käivet summas 200 000 eurot, sellelt arvestatud käibemaksu 40 000 eurot ja sisendkäibemaksu 18 333 eurot. Selle tulemusena tekkis Setu Põllud OÜ-l käibemaksukohustus summas 21 667 eurot. Sisendkäibemaks summas 18 333 eurot deklareeriti alusetult, kasutades selleks M OÜ võltsarvet. Samas ei toimunud ka väidetavalt OÜ-ga Sorteer tehtud tehingut, millelt Setu Põllud OÜ deklareeris 200 000 euro suurust käivet ja 40 000 eurot käibemaksu. Setu Põllud OÜ septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti alusetult käivet selleks, et tekitada Setu Põllud OÜ-le käibemaksukohustus, millega saaks tasaarvestada
3. a augustikuu käibedeklaratsiooni alusel tekkinud sama suure tagastusnõude, mille osas oli maksuhaldur alustanud maksumenetlust. Seega oli käibe deklareerimise eesmärk saavutada Setu Põllud OÜ suhtes maksumenetluse lõpetamine. Raamatupidaja, kelle vahendusel I. Voor maksudeklaratsiooni esitas, ei olnud deklaratsiooni esitades selles sisalduvate andmete ebaõigsusest teadlik. I. Voor pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult Setu Põllud OÜ huvides. Kaebus maakohtule
4. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse I. Voori ja Setu Põllud OÜ kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumise tähtaja möödumise tõttu. Maakohtu otsus
5. Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel, samuti mõisteti riigilt VTMS § 23 alusel välja 250 eurot.
8. Maakohus märkis esmalt, et kuna puudub vaidlus, kas I. Voor ja Setu Põllud OÜ panid neile inkrimineeritavad väärteod toime, ei hakka kohus väärteoasja materjale täpsemalt analüüsima.
9. Samas asus kohus seisukohale, et I. Voori ja Setu Põllud OÜ väärteod on aegunud.

§ 81lg 3 teine lause (2012.

a kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et maksualane väärtegu on aegunud, kui toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat.

§ 81

lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

§ 81

lg 8 kohaselt ei uuene väärteo aegumine, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat.

1. Setu Põllud OÜ vaidlusalused käibedeklaratsioonid esitati
2. septembril ja
3. oktoobril
4. Kriminaalmenetlust I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes alustati
5. detsembril 2012 läbiotsimismääruse koostamisega. Kriminaalmenetlus lõppes Riigikohtu
6. juuni
7. a otsusega. Väärteomenetlust alustati
8. juunil
9. Kuna väärteomenetlust alustati alles pärast kriminaalmenetluse lõppemist, ei saa rääkida väärteomenetluse aegumise peatumisest. Peatumise eelduseks on alustatud väärteomenetlus, mille käigus ilmnevad kuriteo tunnused. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks
10. oktoobril 2015 oli väärteo kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud. Seetõttu pidanuks kohtuväline menetleja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetama. Maksu- ja Tolliameti tõlgendus, mille kohaselt mööduks menetletavate väärtegude aegumise tähtaeg alles aastal 2018, viiks isikute põhiõiguste rikkumiseni. Viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-57-08 pole asjakohane. Riigikohus on osutatud lahendis väljendatud seisukohta hiljem muutnud, märkides asjas nr 3-1-1-22-15, et

§ 81

lg 7 p 2 ja lg 8 kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.
2. Kassaator märgib, et maakohtu tõlgendus
3. aastal kehtinud

§ 81

lg 7 p-le 2 ja lg-le 8 on vastuolus asjas nr 3-1-1-57-08 tehtud Riigikohtu otsuse punktis 9 väljendatud seisukohtadega. Maakohtu viidatud otsuses asjas nr 3-1-1-22-15 ei ole Riigikohus oma varasemat seisukohta muutnud. 14. Kriminaalmenetluse alustamisel peatub aegumine

§ 81lg 7 p 2 alusel ka siis, kui enne seda ei ole väärteomenetlust alustatud.

Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta arvesse

§ 81lg-st 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja arvutamisel.

Aegumise uuenemine tähendab, et aegumise tähtaeg hakkab taas kulgema. Aegumise uuenemine on seotud aegumise peatumise aluse äralangemise hetkega – s.t kui kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks on väärteo toimepanemisest möödunud kolm aastat, ei tohi väärteomenetlust alustada ega jätkata.

§ 81

lg-s 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta aga väärteo aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse alustamine või jätkamine on aegumise peatumise aluse äralangemisel lubatav. Sellisel juhul rakendub

§ 81

lõikes 3 sätestatud tähtaeg ja aegumise peatumise aeg jäetakse

§ 81lg 7 p 1 või p 2 alusel aegumise tähtajast välja.

1. I. Voor pani väärteod toime
2. septembril ja
3. oktoobril
4. Kriminaalmenetlust alustati
5. detsembril 2012 ja see lõpetati Riigikohtu
6. juuni
7. a otsusega. Seega kestis kriminaalmenetlus kokku 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Väärteomenetlust alustati
8. juunil
9. Seega ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamise ja väärteomenetluse alustamise ajaks

§ 81

lgs 8 nimetatud kolmeaastane tähtaeg möödunud, mistõttu ei olnud ka väärteomenetluse alustamine takistatud. Seega tuleb aegumise peatumise aeg

§ 81lg 7 p 2 alusel aegumise tähtajast välja jätta.

Sellest lähtudes ei ole

§ 81lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg veel möödunud ja I.

Voori teod aeguvad väärtegudena alles

1. märtsil ja
2. aprillil
3. Kassatsioonivastus
4. Kaitsja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohus käsitleb otsuse I osas I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le etteheidetavate väärtegude aegumist nii tegude toimepanemise ajal kehtinud õiguse (A) kui ka kehtiva seaduse alusel (B). Seejärel põhjendab kolleegium väärteomenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu (II) ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III). I
6. I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le heidetakse käesolevas asjas ette kahte tegu, millest üks leidis väidetavalt aset
7. septembril 2012 (vt otsuse punkt 5) ja teine
8. oktoobril 2012 (vt otsuse punkt 6). Nendest tegudest esimese kvalifitseeris kohtuväline menetleja MKS § 1531 järgi, teise aga MKS § 154 järgi, märkides samas, et alates
9. jaanuarist 2015 on see tegu karistatav

§ 280lg-te 1 ja 3 järgi.

(A)

1. Kuni
2. jaanuarini 2015, sh mõlema teo väidetava toimepanemise ajal kehtinud

§ 81

lg 3 redaktsiooni (edaspidi

§ 81

v.r) teise lause mõttes olid mõlemad menetletavad väärteod käsitatavad maksualaste väärtegudena.

§ 81

lg 3 v.r teine lause sätestas, et maksualane väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Seega hakkas kõnealuste väärtegude kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema ühel juhul 25. septembril 2012 ja teisel juhul 22. oktoobril 2012. 20. Samas nägi (ja näeb ka praegu)

§ 81

lg 7 p 2 ette, et süüteo aegumine peatub väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta

§ 81

lg-st 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja arvutamisel arvesse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-57-08, p 9.1). Käesoleva väärteomenetluse esemesse kuuluvate tegude kohta alustatigi kõigepealt kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus algas
3. detsembril 2012, seega peatus samast kuupäevast

§ 81

lg 7 p 2 alusel ka

§ 81lg-st 3 tuleneva aegumistähtaja kulg.

Väär on maakohtu seisukoht, et

§ 81

lg 7 p 2 alusel peatub aegumine üksnes juhul, kui enne kriminaalmenetluse alustamist on sama teo kohta alustatud väärteomenetlust. Maakohtu viga on ilmselt tingitud ekslikust arusaamast, nagu reguleeriks seadus "väärteomenetluse aegumist".

§ 81

käsitleb süüteo, mitte süüteomenetluse aegumist.

§ 81

lg 7 p 2 kohaldamise eeldus on üksnes see, et teo kohta alustatakse kriminaalmenetlust, kusjuures pole oluline, kas varem on sama teo osas väärteomenetlust toimetatud või mitte. 21.

§ 81

lg 7 p-s 2 ette nähtud aegumise peatumise aluse äralangemisel (kriminaalmenetluse lõpetamisel) väärteo aegumine üldjuhul uueneb. Aegumise uuenemine tähendab seda, et aegumistähtaeg hakkab taas kulgema (vt otsus asjas nr 3-1-1-57-08, p 9.2). Taas kulgeva aegumistähtaja lõpuni on isikut võimalik väärteo toimepanemise eest karistada. Väärteo aegumine ei uuene siiski mitte alati pärast teo suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist, sest

§ 81

lg 8 kehtestab kriminaalmenetluse ajaks peatunud väärteo aegumise uuenemisele ajalise piiri.

§ 81

lg 8 v.r nägi ette, et sama paragrahvi lõike 7 punktis 2 sätestatud juhul aegumine ei uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kolleegium on varem seda sätet selgitades märkinud, et kui kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks on väärteo toimepanemisest möödunud kolm aastat, ei tohi väärteomenetlust alustada ega jätkata. Samas leidis Riigikohus, et

§ 81

lg-s 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta väärteo aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse alustamine või jätkamine oli aegumise peatumise aluse äralangemisel lubatav. Sellisel juhul rakendub jätkuvalt

§ 81

lg-s 3 sätestatud tähtaeg ja aegumise peatumise aeg jäetakse

§ 81lg 7 p 1 või p 2 alusel aegumise tähtajast välja.

(Vt otsus asjas nr 3-1-1-57-08, p 9.2.)

1. Maakohtu arvates on Riigikohus eelmises punktis viidatud seisukohta hiljem muutnud, märkides
2. märtsil 2015 asjas nr 3-1-1-22-15 tehtud otsuses, et

§ 81

lg 7 p 2 ja lg 8 kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat (vt Riigikohtu viidatud otsuse punkt 14). Sama järeldust samas sõnastuses on väljendatud mitmes teiseski Riigikohtu lahendis (vt

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12.1;
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-52-12, p 18;
5. detsembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-114-12, p 11 ja
7. mai
8. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8). Kolleegium möönab, et tegemist on eksitava sõnastusega, kuid selgitab, et sellega ei ole muudetud asjas nr 3-1-1-57-08 tehtud otsuse punktis 9.2 väljendatud seisukohta. Kõigis neis kohtuasjades oli kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks väärteo aegumise uuenemine

§ 81lg 8 kohaselt välistatud ning väärtegu aegunud.

Riigikohus pidaski asjas nr 3-1-1-22-15 ja teistes viidatud asjades silmas väärteo aegumise uuenemise tähtaega, millest ka

§ 81lg 8 otsesõnu räägib.

Kolleegiumi kogu koosseis on jätkuvalt seisukohal, et

§ 81

lg-s 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta väärteo aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse alustamine või jätkamine oli aegumise peatumise aluse äralangemisel lubatav. 23. Menetletavate tegude puhul langes

§ 81lg 7 p-s 2 sätestatud aegumise peatumise alus ära 17.

juunil 2015, kui Riigikohus asjas nr 3-1-1-54-15 tehtud otsusega nende tegude osas kriminaalmenetluse lõpetas. Selleks ajaks oli Setu Põllud OÜ

1. a augustikuu käibedeklaratsiooni esitamisest möödunud 2 aastat 8 kuud 23 päeva,
2. a septembrikuu deklaratsiooni esitamisest aga 2 aastat 7 kuud 26 päeva ehk mõlemal juhul vähem kui

§ 81lg 8 v.r-s sätestatud kolm aastat.

Järelikult uuenes

1. juunil 2015 mõlema väidetava väärteo aegumistähtaeg. Periood
2. detsembrist 2012 kuni
3. juunini 2015 (2 aastat 6 kuud 6 päeva) tuleb

§ 81

lg 7 p 2 alusel mõlema väidetava väärteo aegumise kolmeaastasest tähtajast välja jätta, mis tähendab, et kõnealused väärteod aeguvad nende toimepanemise ajal kehtinud õiguse kohaselt siis, kui tegude toimepanemisest on möödunud 5 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Väidetav valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ

1. a augustikuu käibedeklaratsioonis, mis toimus
2. septembril 2012, aegub seega väärteona
3. märtsil
4. Väidetav valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ
5. a septembrikuu käibedeklaratsioonis, mis leidis aset
6. oktoobril 2012, aegub aga väärteona
7. aprillil
8. Seega ei ole menetletavad väärteod nende toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi aegunud. (B)
9. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le etteheidetavad väärteod on aegunud alates
10. jaanuarist 2015 kehtiva õiguse kohaselt.
12. jaanuaril 2015 ehk pärast menetletavate tegude väidetavat toimepanemist jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 12.07.2014, 1) muutis seadusandja

§ 81, mh ka osas, mis puudutab väärtegude aegumist.

Juhul, kui see leevendaks menetlusaluste isikute olukorda, tuleks aegumise uut regulatsiooni

§ 5

lg 2 esimesest lausest lähtudes kohaldada ka käesolevas asjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-114-02, p 6.3).
3. Lisaks

§-le 81 muudeti eelmises punktis viidatud seadusega 1. jaanuarist 2015 ka MKS § 154 dispositsiooni, jättes teoalternatiivide hulgast muu hulgas välja maksuhaldurile valeandmete esitamise. Viidatud seaduse eelnõu (554 SE – Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas põhjendati muudatust sellega, et kõnealune teoalternatiiv on kaetud

§-ga

1. Seega alates
2. jaanuarist 2015 on maksuhaldurile valeandmete esitamine, kui sellega ei vähendata maksu- ega kinnipidamiskohustust ega suurendata tagastusnõuet, karistatav

§ 280järgi.

Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja leidnud, et valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ

1. a septembrikuu käibedeklaratsioonis on alates
2. jaanuarist 2015 karistatav väärteona

§ 280lg-te 1 ja 3 järgi (vt otsuse punkt 6).

27.

§ 81

lg 3 uus redaktsioon sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. MKS § 162 lg 1 kohaselt on sama seaduse §-des 1531, 154, 1541, 1551 ja 1552 sätestatud väärtegude aegumise tähtaeg kolm aastat. Seega on käesoleva otsuse punktis 5 kirjeldatud väärteo (väidetav valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ augustikuu käibedeklaratsioonis) aegumise tähtaeg ka praegu kolm aastat. Seevastu otsuse punktis 6 toodud väärteo (väidetav valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ 2012. a septembrikuu käibedeklaratsioonis) aegumise tähtaeg on kehtiva õiguse kohaselt kaks aastat, sest

§ 280

lg-tes 1 ja 3 sätestatud väärteokoosseisu puhul ei näe seadus ette kolmeaastast aegumistähtaega. 28.

§ 81

lg 7 p 2, mille kohaselt peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, pole muutunud.

§ 81

lg 8 uue redaktsiooni kohaselt ei uuene väärteo aegumine sama paragrahvi lõike 7 punktis 2 sätestatud juhul, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Kui väärteo aegumise tähtaeg on kolm aastat, ei uuene aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat. Seega ka kehtiva õiguse kohaselt oli menetletavate väärtegude aegumine 11. detsembrist 2012 kuni 17. juunini 2015

§ 81lg 7 p 2 alusel peatunud.

Seejärel see uuenes, sest kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks oli otsuse punktis 5 viidatud väärteo (MKS § 1531) toimepanemisest möödunud vähem kui

§ 81

lg 8 kolmandas lauses ette nähtud neli aastat, punktis 6 osutatud väärteo (

§ 280

lg-d 1 ja 3) toimepanemisest aga vähem kui

§ 81lg 8 teises lauses sätestatud kolm aastat.

Aegumise peatumise aeg 2 aastat 6 kuud 6 päeva tuleb

§ 81lg 7 p 2 alusel kolmeaastasest aegumistähtajast välja jätta.

See tähendab, et

1. septembril 2012 toime pandud tegu aegub 5 aasta 6 kuu ja 6 päevaga ehk
2. märtsil 2018 ning
3. oktoobril 2012 toime pandud tegu aegub aga 4 aasta 6 kuu ja 6 päevaga ehk
4. aprillil
5. Seega ei ole menetletavad väärteod aegunud ka
6. jaanuarist 2015 kehtiva õiguse kohaselt.
7. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et maakohus eksis, kui lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. II
8. Vaatamata sellele, et I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le etteheidetavad teod ei ole väärtegudena aegunud ja maakohtu otsus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetamise kohta tuleb tühistada, pole kummagi menetletava teo osas võimalik rahuldada kassaatori taotlust jõustada kohtuvälise menetleja
9. oktoobri
10. a otsus I. Voori ja Setu Põllud OÜ karistamise kohta.
11. Lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu, ei lahendanud maakohus kõiki VTMS §-s 133 loetletud küsimusi ega pidanudki seda tegema, sest aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda väärteoasja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi
13. a otsus asjas nr 3-1-1-15-15, p 10). Samas tähendab see seda, et maakohus pole võtnud seisukohta mh selle kohta, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; kas teo on toime pannud menetlusalune isik ja kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud.
14. Kuna maakohus ei ole kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kõiki VTMS §-s 133 loetletud küsimusi lahendanud, pole Riigikohtul võimalik kohtuvälise menetleja otsust VTMS § 174 p 6 alusel jõustada. Seda vaatamata asjaolule, et maakohtule esitatud kaebuses tugines kaitsja üksnes väärteo aegumisele, vaidlustamata kohtuvälise menetleja otsust muus osas. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. märtsi
16. a otsus asjas nr 3-1-1-16-14, p 6 ja
17. novembri
18. a otsus asjas nr 3-1-1-93-10, p-d 7–9.) Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. veebruari
20. a otsus asjas nr 3-1-1-6-10, p 7).
21. Riigikohus, olles tühistanud maakohtu otsuse, millega väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetati, ei saa asuda maakohtu asemel esimest korda lahendama kõiki VTMS §-s 133 ette nähtud küsimusi, sh kontrollima kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud teo tõendatust. Üldjuhul tuleb väärteoasi sellises olukorras saata VTMS § 174 p 7 alusel uueks arutamiseks maakohtule. Käesolevat väärteoasja ei pea kolleegium aga võimalikuks maakohtule uueks arutamiseks saata, sest see rikuks menetlusaluste isikute PS §-st 14 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul (vt ka Riigikohtu üldkogu
22. märtsi
23. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p-d 77–80).
24. I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes on seoses väärteomenetluse esemeks olevate tegudega toimetatud süüteomenetlust alates
25. detsembrist 2012, mil kriminaalmenetluse raames otsiti läbi I. Voori elukoht. Seega on kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus kokku kestnud praeguseks juba 3 aastat 10 kuud 15 päeva ning väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise korral pikeneks see aeg veelgi.
26. Arutatav väärteoasi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam. Kolleegium möönab, et menetlusaega mõjutas see, et enne
27. jaanuaril
28. a jõustunud seadusemuudatusi võis käesoleva menetluse esemeks olev käitumine vastata kuriteo tunnustele (vt lähemalt otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p-d 4 ja 35–46). Karistusõigusliku hinnangu andmine menetlusaluste isikute tegudele võinuks olla siiski oluliselt kiirem, kui kriminaalmenetluse seadustik oleks võimaldanud kriminaalasja lahendaval kohtul hinnata, kas menetletav tegu, mis ei vasta kuriteokoosseisule, täidab väärteokoosseisu tunnused, ja jaatava vastuse korral väärteokaristust kohaldada.
29. Lisaks on menetlejad teinud mitu viga, mille tõttu menetlus(t)e kogukestus pikenes. Esiteks jättis ringkonnakohus, kelle menetluses kriminaalasi parajasti oli,
30. jaanuaril 2015 jõustunud seadusemuudatusele reageerimata ja kriminaalmenetluse lõpetamata (vt otsus asjas nr 3-1-1-5415, p 44). Kriminaalmenetlus lõpetati alles Riigikohtu otsusega
31. juunil
32. Selle tagajärjel lükkus väärteomenetluse alustamine edasi rohkem kui 4 kuud. Ühtlasi lükkus samal põhjusel edasi ka väärteo aegumise uuenemine (

§ 81lg 7 p 2) ja seega pikenes lõppastmes väärteo aegumise tähtpäeva saabumine.

Teiseks välistab maakohtu eksimus VTMS § 29 lg 1 p-s 5 sätestatud väärteomenetlust välistava asjaolu tuvastamisel võimaluse lahendada I. Voori ja Setu Põllud OÜ süüküsimus praeguses kassatsioonimenetluses ja menetlusaja kulg sellega lõpetada.

1. Kolleegiumile ei ole teada, et I. Voor ja Setu Põllud OÜ oleksid väärteomenetlust või sellele eelnenud kriminaalmenetlust pahauskselt venitanud.
2. Neil põhjustel leiab kolleegium, et väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine rikuks I. Voori ja Setu Põllud OÜ õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.
3. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri mõistliku menetlusaja ületamise õiguslikke tagajärgi. Samas näeb VTMS § 2 ette, et kui selles seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kolleegiumi hinnangul on osutatud normist tulenevalt väärteomenetluses kohaldatavad kõik kriminaalmenetluses ette nähtud õiguskaitsevahendid, millega asja arutav kohus saab reageerida mõistliku menetlusaja möödumisele. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) sätestab alates
4. septembrist 2011 kaks sellist õiguskaitsevahendit. Nendeks on kriminaalmenetluse lõpetamine (KrMS § 2742) ja süüdistatava karistuse kergendamine (KrMS § 306 lg 1 p 61). Lisaks näeb
5. mail 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ette võimaluse nõuda mõnedel juhtudel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 66.) Seda, et seadusandja on pidanud vajalikuks reageerida ka ebamõistlikult pikale väärteomenetlusele, kinnitab seegi, et SKHS § 5 lg 2 p 2 ja lg 4 näevad otsesõnu ette menetlusaluse isiku õiguse nõuda väärteomenetluses ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures viitab SKHS § 5 lg 4 sõnastus kaudselt ka võimalusele, et ebamõistliku menetlusaja ületamise tõttu võidakse kergendada menetlusaluse isiku karistust. Kuna väärteomenetluse seadustik sellist karistuse kergendamise alust ette ei näe, pidi seadusandja SKHS § 5 lg-t 4 formuleerides lähtuma eeldusest, et kriminaalmenetluslikke ebamõistliku menetlusaja vältimise või heastamise abinõusid saab VTMS § 2 alusel kohaldada ka väärteomenetluses.
8. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 järgi peab kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu arvestama muu hulgas kuriteo raskust ja muid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 133 koos seal toodud viidetega.) Kolleegium leiab, et eeltoodud põhimõtteid tuleb mutatis mutandis järgida ka otsustades, millise abinõuga reageerida ebamõistlikult pikale väärteomenetlusele.
11. Riigikohtu hinnangul on avalik menetlushuvi käesoleva väärteomenetluse jätkamise vastu väikene. Menetluse esemeks olevad väidetavad maksualased väärteod on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt toime pandud rohkem kui neli aastat tagasi. Riik ei ole menetletavate tegude tagajärjel maksukahju saanud, sest Maksu- ja Tolliamet ei ole Setu Põllud OÜ väidetavalt alusetut tagastusnõuet täitnud (vt otsuse punkt 5). Lisaks tuleb arvestada, et menetletavad teod on sisuliselt tihedalt seotud käitumisega, mille eest I. Voor ja Setu Põllud OÜ kriminaalasjas nr 1-142809 vastavalt

§ 210

lg 2 ja § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistati (vt otsus asjas nr 31-1-54-15). Kolleegiumi hinnangul pikeneks käesoleva menetluse kestus väärteomenetluse jätkamise korral sedavõrd, et avalik menetlushuvi ei kaaluks eelneva taustal menetlusaluste isikute õiguste rikkumist enam üles. Kuna Riigikohus ei saa eeltoodud põhjustel ise menetlusaluste isikute süüküsimust lahendada, puudub ka võimalus reageerida mõistliku menetlusaja ületamisele karistuse kergendamisega.

1. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 2 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu on võimalik menetlusaluse isiku nõusolekul. Vastuses Riigikohtu kirjalikule küsimusele avaldas I. Voori ja Setu Põllud OÜ kaitsja enda ja kaitsealuste nõusolekut väärteomenetluse lõpetamisega menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Seetõttu lõpetab kolleegium I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes väärteomenetluse VTMS § 2 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel. III
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ning § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsuse osas, millega I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu. Kolleegium teeb uue otsuse, lõpetades I. Voori suhtes MKS § 1531 lg 1 ja § 154 lg 1 tunnustel ning Setu Põllud OÜ suhtes MKS § 1531 lg 2 ja § 154 lg 1 tunnustel toimuva väärteomenetluse VTMS § 2 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Väärteomenetluse kulude hüvitamist puudutavas osas jätab Riigikohus maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
5. Andmeid kassatsioonimenetluse kulude kohta ega taotlust nende hüvitamiseks pole Riigikohtule esitatud. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi Saale Laos, Paavo Randma, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)