3-3-1-58-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-58-16

1. november 2016 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi Aleksei Nikiforovi kaebus Harju Maakohtu koopiate väljastamist puudutava tegevuse peale Kaebaja Aleksei Nikiforov Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 316-475 Aleksei Nikiforovi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Aleksei Nikiforovi määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
8. mai
9. a määrus haldusasjas nr 3-16-
11. Saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Aleksei Nikiforov esitas
13. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja väitel pöördus ta Harju Maakohtusse kirjaga, milles märkis: „Palusin mulle saata koopiad minu kriminaalasjast: advokaatide kõnedest, mõnede tunnistajate ütlustest, mõnedest fotodest. Seda kõike võib mulle vaja minna ja läheb vaja minu kaitseks (minu asja uuel läbivaatamisel). Aga Liivalaia kohus vastas mulle keeldumisega. See on 09.02.2016.a. vastus nr. 1-2/4 (sain selle kätte 11.02.2016.a.) Vaidlen vastu sellele keeldumisele anda mulle vajalikud koopiad.“ Kaebaja palus halduskohtul kohustada Harju Maakohut väljastama talle taotletud koopiad, lisades, et kui ta on pöördunud valesse kohtusse, tuleks halduskohtul selgitada, kuhu kaebaja pöörduma peaks.
14. Tartu Halduskohus tagastas
15. märtsi
16. a määrusega kaebuse, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1). Määrusest nähtuvalt ei ole kohus haldusülesannet täitev haldusorgan, mistõttu üldjuhul ei saa kohtu tegevust halduskohtus vaidlustada. Kriminaalmenetluse dokumentidest koopiate tegemist reguleerib kriminaal​menetluse seadustiku (KrMS) §
17. Koopiate saamiseks esitatud taotluse lahendamise täpset korda ja edasikaebeõigust pole seadusandja kriminaalmenetluse seadustikus siiski ette näinud. Samuti ei ole seaduses sätestatud halduskohtule õigust korraldada koopiate väljastamist kriminaal​asjades ega ka teha maakohtutele selle kohta ettekirjutusi.
18. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja Tartu Halduskohtu kohustamist tema kaebuse menetlemiseks või selgitusi, kuhu ta peaks maakohtu tegevuse vaidlustamiseks pöörduma.
19. Tartu Ringkonnakohus jättis
20. mai
21. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonna​kohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Kohus lisas, et kaebaja ei ole täpsustanud, millise kriminaalasja materjalidega ta tutvuda soovib. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajal oli viimati menetluses kriminaalasi nr 1-14-4557, milles tehtud otsus jõustus
22. mail
23. Kriminaalmenetluse toimikuga tutvumine ja selles olevatest dokumentidest koopiate väljastamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Taotluse rahuldamata jätmisel tuleb edasikaebeõigust samuti teostada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui kriminaalmenetluse seadustikus kohane kaebekord puudub, ei saa sellest järeldada, et kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses. Sel juhul võib tegu olla õiguslüngaga, mille olemasolu ja ületamise võimalusi tuleb taas kord hinnata kriminaalmenetlusõiguse lahendusi kasutades. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. Kaebaja taotles Riigikohtule esitatud määruskaebuses Tartu Halduskohtu
25. märtsi
26. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu
27. mai
28. a määruse tühistamist ning Tartu Halduskohtu kohustamist tema kaebust läbi vaatama. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kaebaja vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses Harju Maakohtu
30. veebruari
31. a kirjas sisalduvat keeldumist koopiate väljastamisest tema kriminaalasja toimikust. Kaebaja ei lisanud seda kirja kaebusele. Ka ei ole haldus- ega ringkonnakohus seda ei kaebajalt ega maakohtult välja nõudnud. Samuti ei ole kohtud palunud kaebajal täpsustada, millise kriminaalasja toimikust ta koopiaid soovib. Seetõttu ei ole üheselt selge, kas tegu on käimasoleva või lõpetatud kriminaalmenetlusega, kuigi kaebaja kirjas olevast viitest asja uuele läbivaatamisele ja kohtute infosüsteemi andmeist võib järeldada viimast.
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-116-04 osutanud, et kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kriminaaltoimiku tutvustamist pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, välja arvatud KrMS § 206 lg-s 3 sätestatud juhul, ei saa sellest järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel. Üheks selliseks seaduseks on isiku​andmete kaitse seadus (IKS). Isikuandmetena IKS § 4 lg 1 tähenduses on käsitatavad ka kriminaal​menetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega. Kriminaalkolleegium selgitas ka, et kui kohus isikuandmete vastutava või volitatud töötlejana keeldub võimaldamast andmesubjektile juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, võib isik esitada kaebuse halduskohtule. Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaal​menetluslik menetlustoiming ega ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe kogumisele ega kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele.
33. Ka halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-84-15 märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (p-d 18–24).
34. Kuigi eeltoodud kohtuasjades väljendatud seisukohad puudutasid kriminaalasjas kogutud andmetele juurdepääsu ja nendega tutvumist, mitte ärakirjade ja koopiate tegemist, on andme​kandjatega tutvumine lahutamatult seotud õigusega teha neist ärakirju ja koopiaid. Kohalduv menetluskord on sama. Kriminaalmenetluse seadustikku on pärast kriminaalkolleegiumi eelviidatud lahendi tegemist täiendatud KrMS §-ga
35. Kõnealune norm reguleerib menetlusdokumentidest väljakirjutuste tegemist ja koopia saamist käimasolevas, mitte juba lõpetatud kriminaalmenetluses. Selline järeldus tuleneb esiteks sätte sõnastusest: lõige 1 viitab üksnes KrMS alusel tekkinud õigusele tutvuda menetlusdokumendiga (st mitte mõne muu seaduse alusel tekkinud juurdepääsuõigusele kogu toimikule) ning lõige 2 annab otsustusõiguse kohtueelse menetluse juhile ja riikliku süüdistuse esindajale prokuratuurile. Teiseks nähtub see, et KrMS § 1604 kohaldamisala piirdub üksnes parasjagu käimasoleva kriminaalmenetluse menetlusdokumentidega, ka selle sätte kehtestanud seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) ettevalmistavatest materjalidest (vt justiitsministri sõnavõtt eelnõu nr 599 SE I (Riigikogu XI koosseis) lugemisel, kus ta viitab kohtueelsele menetlusele (19.01.2010)). Seetõttu kehtivad eespool nimetatud kohtuasjades tehtud järeldused ka praegusel juhul. Teisisõnu, halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas isikuandmete seaduse või avaliku teabe seaduse alusel (erandjuhtudel ka arhiiviseaduse alusel). Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja kriminaalmenetluse seadustiku erinormid puuduvad.
36. Kolleegium kordab varem väljendatud seisukohta (vt haldusasi nr 3-3-1-84-15, p-d 17 ja 26), mille kohaselt ei tingi asjaolu, et andmed on kogutud kriminaalmenetluse toimingutega, iseenesest vältimatult asjassepuutuva regulatsiooni paiknemist menetlusseaduses. Õigusselguse huvides võiks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), olla ammendavalt reguleeritud kriminaal​menetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59).
37. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Tartu Halduskohtu
38. märtsi
39. a ja Tartu Ringkonnakohtu
40. mai
41. a määrused tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Halduskohtul tuleb välja selgitada, millise kriminaalasja toimiku materjalidest kaebaja soovib koopiaid, kas toimiku säilitustähtaeg ei ole möödunud, kas toimikut säilitatakse kohtus või on see üle antud arhiivi ning milline seadus koopiate saamisele kohaldub.