lg 2 p 2 ja lg 5 ning § 173 lg 2 alusel seetõttu, et võlgnik on oma sissetulekute süülise varjamise ning väljamaksete tegemata jätmisega kahjustanud võlausaldajate huve. Selle järeldusega ei saa nõustuda järgneval põhjendusel. 2. Nõustun kolleegiumi seisukohaga, et mitte igasugune võõra raha laekumine võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara või tulusid
Samas ei nähtu alama astme kohtu lahenditest, milliseid muid tegusid võlgnikule oma sissetulekute varjamisena ette heidetakse. Maakohus on tulude varjamist järeldanud just üksnes sellest, et võlgnik on jätnud aruandes oma sissetulekuna kajastamata äriühingult saadud majandusavansi (maakohtu otsuse lk 8). Ka ringkonnakohtu otsus ei sisalda muid etteheidetavaid tegusid, mida võiks pidada tulude varjamiseks (otsuse p 54). Nii jääbki ebaselgeks, mida tegi võlgnik sellist, mida saab pidada oma tulude varjamiseks. Seda enam, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt on võlgnik koos aruandega esitanud kohtule oma pangakontode väljavõtted (kd II, tl 112-129), milles kajastuvad nii kõik aruandeperioodil võlgnikule laekunud rahasummad (sh äriühingult majandusavansina saadud raha) kui väljaminekud (ringkonnakohtu otsuse p 54). Kui võlgnik on esitanud kohtule lünkadeta andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, siis ei saa minu õigusliku arusaamise kohaselt juba iseenesest talle ette heita, nagu oleks ta kohtu eest oma sissetulekuid varjanud.
S § 173 lg-s 2 märgitud kohustusi võimalik rikkuda ükskõik mis vormis süüga.
lg-s 2 on nimetatud erinevaid kohustusi, sh kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara. Selle kohustuse rikkumiseks on oma tulude varjamine, mida on rikkumise olemusest tulenevalt võimalik teha üksnes tahtlikult. Sõna „varjamine" tähendab juba iseenesest millegi salajas hoidmist, mis on võimalik üksnes teadliku eesmärgipärase tegevusega. Samale järeldusele viib võrdlus karistusseadustiku (KarS) §-ga 385, mis sisaldab sarnast teokoosseisu - vara varjamist pankroti- ja täitemenetluses - ja eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 385 komm 7). Järeldusele, et võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumisele annavad alust eelkõige tahtlikud rikkumised, viitab ka
lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt võidakse võlgniku kohustustest vabastamise määrus tagantjärele tühistada, kui selgub, et võlgnik on menetluse kestel kohustusi tahtlikult rikkunud. Raske oleks põhjendada ühesuguse rikkumise toime pannud võlgnike erinevat kohtlemist olenevalt sellest, kas rikkumine avastatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel või pärast seda, kui võlgnik on kohustustest juba vabastatud. Samas ei saa nõustuda sellega, nagu oleks praeguses asjas tuvastatud, nagu oleks võlgnik oma vara tahtlikult varjanud.
lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust, kui jättis täitmata kohtu nõudmise tõendada äriühingult laekunud majandusavansi kulutamist äriühingu huvides.
lg 2 kohaselt peab võlgnik mh andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellist teavet on võlgnik kohtule andnud (kd II, tl 185-186). Menetluse üldiste põhimõtete kohaselt peavad andmed faktiliste asjaolude kohta olema tõesed (TsMS § 328 lg 1). Kohtud ei ole tuvastanud, nagu ei vastaks võlgniku esitatud andmed tõele. Viidatud sättes ei ole aga pandud võlgnikule kohustust oma väiteid tõendada, juba sellest tulenevalt ei saa oma väidete tõendamata jätmist pidada
Menetlusõiguse üldistest põhimõtetest oma väidete tõendamise kohustuse kohta (TsMS § 230 lg 1) ei saa järeldada
Seda ei muuda asjaolu, et kohus on võlgnikule vajadust oma väiteid tõendada selgitanud, isegi kui seda on tehtud korduvalt. 7. Lahendi p-s 17 on kolleegium leidnud, et võlgnik on võlausaldajate huve kahjustanud sel teel, et võlausaldajatele on jäetud välja maksmata raha, mida nad olid õigustatud saama. Maakohus on tuletanud võlausaldajate huvide kahjustamise ainuüksi tulude varjamisest, milleks on pidanud võlgniku suutmatust tõendada majandusavansi kulutamist äriühingu huvides (vt eriarvamuse p 2). Ringkonnakohus on maakohtu lahendit küll sõnaselgelt muutmata pidanud võlausaldajate huvide kahjustamiseks tegelike sissetulekute varjamist ja väljamaksete tegemata jätmist (ringkonnakohtu otsuse p 56). Nõustun kolleegiumi lahendi p-s 14 märgituga, mille kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks lisaks kohustuse rikkumisele vajalik tuvastada ka võlausaldajate huvide kahjustamine. Seega ei saa võlausaldajate huvide kahjustamist järeldada üksnes rikkumisest endast. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine on usaldusisiku kohustus (
Kohus oli määranud võlgniku iseenda usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis ja väljamaksete tegemata jätmisega heidetakse talle ette võlausaldajate huvide kahjustamist usaldusisiku ülesannete täitmisel.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega eeldab sätte kohaldamine võlausaldajate huvide kahjustamist
§-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks juba iseenesest alust ei anna. 8. Kui kohus määras usaldusisikuks võlgniku enda, oli kohtul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma kohustusi täidab (
Kui kohus leidis, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli tal võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (
Nõustun määruskaebuses märgituga, et praeguse asja asjaolusid arvestades on ülimalt tõenäoline, et kui usaldusisikuks oleks määratud teine isik, oleks see võimaldanud praegusi probleeme vältida. Tähelepanuta jätta ei saa ka seda, et kohustustest vabastamise menetluse tavapärane kestus on viis aastat (
lg 1), praeguses asjas oli võlausaldaja taotluse esitamise ajaks menetluse algusest möödunud vaid napilt üle aasta. Niisugustel asjaoludel oleks kohus pidanud kaaluma võlgnikule teise usaldusisiku nimetamist, seda enam, et sama oli alternatiivselt taotlenud ka võlausaldaja. Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.