← Eesti

3-1-1-78-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-78-16

  1. november 2016 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Kolmanda isiku N. T. vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-4468 N. T. esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus Prokuratuur, Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin AnsipKukk
  4. oktoober 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrus ja saata määruskaebus uueks läbivaatamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus.
  8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu
  10. mai
  11. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja arestiti kolmandale isikule N. T-le kuuluv sõiduauto Porsche Cayenne karistusseadustiku (KarS) § 832 järgi laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1.
  12. Asjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad arestimistaotluses kirjeldatud kahtlustust, et S. K. (ik XXXXXXXXXXX) koos teiste süüdistuses nimetatud kahtlustatavatega võib olla toime pannud
  13. a jaanuarist kuni märtsini KarS § 376 lg-s 1 kirjeldatud teo, s.o maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise suures koguses. Sigaretid, mis N OÜ territooriumil S. K. osalusel toodeti, toimetas N. M. M. B. kaasabil plastnõude nime all Eestist välja. Põhjendatud kahtlust kinnitavad kriminaalasja materjalid, sh jälitustoimingute kokkuvõtted, tunnistajate ja teiste kahtlustatavate ütlused, mida pole aga kriminaalasja uurimise huvides võimalik lähemalt refereerida. 1.
  14. Kuigi sõiduki Porsche Cayenne omanikuks on märgitud N. T., kasutab seda tema tütre Ž. P. elukaaslane S. K. S. K-l pole aastatel 2014–2016 legaalseid sissetulekuid olnud. Arvestades N. T. enda sissetulekut (pension), sõiduki maksumust (ca 21 000 eurot) ja S. K. eluviisi, on alust arvata, et sõiduk on soetatud kahtlustatava kuritegelikul teel saadud vahendite arvel ja registreeritud N. T. nimele konfiskeerimise vältimiseks. Ka on olemas oht, et vara võidakse võõrandada, kuna see on juba müüki pandud. Järelikult on olemas vara arestimise alused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 kohaselt.
  15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmas isik N. T., kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja sõiduki aresti alt vabastamist. Määruskaebuses leiti, et kuriteokahtlus on arestimistaotluses ja kohtumääruses täielikult põhjendamata. Kaebuse esitaja ei ole saanud kohtule esitatud tõenditega tutvuda. Samuti pole kolmandale isikule antud võimalust enda legaalsete sissetulekute (abikaasa palga ja laenu) tõendamiseks. Prokuratuuri väited sõiduki kasutamise kohta S. K. poolt on paljasõnalised. Sõiduk on vajalik liikumispuudega isikule ja selle arestimine pole lubatud.
  16. Tallinna Ringkonnakohtu
  17. juuni
  18. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses tuginetud erinevatele tõenditele, sh läbiotsimise protokollidele, jälitustoimingute kokkuvõtetele ja ülekuulamise protokollidele, mille põhjal leiab kinnitust S. K-le esitatud kahtlustus. Samas pole eeluurimise huvides võimalik nende tõendite sisu avada. Kolmas isik ei ole ka määruskaebuses tõendanud, et sõiduk soetati legaalsetest vahenditest. N. T. abikaasa võttis laenu
  19. aastal ja laenu kasutussevõtmise tähtaeg oli
  20. märts
  21. Esitatud tõendid ei võimalda kontrollida väidet, et laenu oleks kasutud
  22. aastal Porsche Cayenne’i soetamiseks. Kui arvestada ka seda, et kolmanda isiku abikaasa igakuine sissetulek palga ja pensionina on olnud alla Eesti keskmise ning sellest on tal tulnud täita esiteks laenulepingust tulenevat kohustust koos kõrvalkohustustega ning teiseks tasuda muid igapäevaseid kulutusi, sh eluasemele, pole abielupaari sissetulek olnud selline, mis võimaldab 21 000 eurot maksva sõiduauto ostmist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  23. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. T. esindaja, kes taotleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused on lühidalt järgmised. 4.
  24. Ka ringkonnakohus ei ole põhjendanud kuriteokahtluse olemasolu. Jälitustoimingutega saadud ja teiste tõendite sisu täielik salastamine on kolmanda isiku õiguste oluline rikkumine. Kuna pole teada, mis teabel põhinevad kohtu järeldused S. K. käitumises põhjendatud kuriteokahtluse sedastamisel, puudub N. T-l võimalus määrust sisuliselt vaidlustada. 4.
  25. Samuti pole kolmandale isikule võimaldatud arestitud vara seaduslikku päritolu tõendada, kuna ta pole selle kohta ütlusi andnud. Kohtud pole ka viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et S. K. oleks saanud väidetavate kuritegude toimepanemisest tulu. Seega puudusid tal võimalused arestitud Porsche Cayenne’i ostmiseks. 4.
  26. Suurem osa laenurahana saadud summast, s.o 18 000 eurot, on sularahana
  27. märtsil 2013 välja võetud, mistõttu seda sai
  28. aastal sõiduki ostmiseks kasutada.
  29. Määruskaebusele esitas kirjalikud seisukohad Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk. Prokuratuur leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtute määrused N. T. sõiduki arestimiseks muutmata. 5.
  30. Kohtumäärustes on analüüsitud taotluses esitatud teavet ja leitud, et S. K. suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus. S. K. seotusele sigarettide ebaseadusliku tootmisega viitab ka tema elukoha läbiotsimise protokoll, millest nähtub muu hulgas tema elukohast võtme leidmine, mille ripatsil on kirje „XXXX XX XXXX“ ja pöördel „XXX XXXXX XXX“, samuti
  31. juuni
  32. a ekspertiisiakt nr 16E-GE0386S (DNA-ekspertiis) ning tunnistajate S.L.-i ja O.L.-i ütlused. Nende tunnistajate ütlustest nähtub nii eespool nimetatud YYY kinnistul sigarettide ebaseaduslik tootmine kui ka S. K. seotus sellega. Vara arestimisel ei pea teo tõendatus olema sellisel tasemel nagu süüküsimust lahendava kohtuotsuse korral. 5.
  33. Asjaolu, et sõiduki tegelik kasutaja oli S. K., kinnitab
  34. juuni
  35. a jälitustoimingu protokoll nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti kinnitavad seda AS-i T broneeringu nr xxxxxxxx väljatrükk ja Xxxxxxxxxx X-terminali kaamera salvestise väljatrükk, millelt nähtub, et S. K. suundus
  36. veebruaril 2016 kõnealuse sõidukiga Rootsi Kuningriiki. Peale selle on Ž. P. pangakontolt tehtud sõidukiga seotud makseid (
  37. detsembril 2015 E SE-le liikluskindlustuse eest,
  38. novembril 2015 Tartu Linnavalitsusele trahvi tasumine). Sõiduki kasutamisele S. K. poolt ei ole ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud määruskaebuses vastu vaieldud, mõlemal juhul on vaid õigustatud S. K. poolt sõiduki kasutamist. Nii S. K-l ja Ž. P-l kui ka N. T-l ei olnud aastatel 2014‒2016 legaalseid sissetulekud, mille arvelt oleks olnud võimalik soetada 21 000 eurot maksev sõiduk. Ei ole eluliselt usutav, et N. T. on
  39. aastal soetanud sõiduki Porsche Cayenne I. T.
  40. aastal võetud laenu arvelt. 5.
  41. N. T. on kriminaalmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Talle on tutvustatud vara arestimise määrust ja ta on saanud seda kõrgema astme kohtus vaidlustada. Seega on ebaõige väide, et kolmas isik pole saanud oma sõiduki legaalset päritolu tõendada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Vara arestimise (KrMS § 142) määrusest peab nähtuma põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ja vara arestimise alus, s.t põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mille alusel võidakse kriminaalasjas esitada tsiviilhagi, kohaldada konfiskeerimist, selle asendamist või varalist karistust, ja et tsiviilhagis esitatud nõude, riigi konfiskeerimisnõude või varalise karistuse täitmine võib ilma vara arestimata osutuda võimatuks või muutuda oluliselt raskemaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  43. juuni
  44. a määrus asjas nr 3-1-1-52-15, p 24).
  45. Ehkki vara arestimise üheks eelduseks oleva kuriteokahtluse kindlakstegemisel kehtib lihtsustatud tõendamisstandard, peab vara arestimise määrusest siiski alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest. Määruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes, kes on vara päritolu varjamiseks selle kolmandale isikule andnud. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali põhjal on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. veebruari
  47. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 9 ja
  48. oktoobri
  49. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p-d 8 ja 9). Samuti ei ole välistatud, et kolmas isik vaidlustab enda vara arestimise menetluses ka kuriteokahtluse põhjendatuse kui vara arestimise ühe eelduse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  50. märtsi
  51. a määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 27). KrMS § 402 lg 2 sätestab, et kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul KrMS § 34 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise erisustega.
  52. Käesolevas asjas on maakohus esitanud üksnes loetelu tõenditest, mis väidetavalt kinnitavad põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Seda, mis on nendes tõendites sisalduv teave ja mil moel tuleneb nendest tõenditest kuriteokahtlus S. K. suhtes, kohtumäärusest ei selgu. Ringkonnakohus pole maakohtu sellist põhjendust täiendanud, deklareerides samuti kuriteokahtluse kohta käivate tõendite piisavust, ja on leidnud, et maakohus on need oma määruses õigustatult välja toonud. Seega ei vasta kohtute põhjendused kuriteokahtluse olemasolu kohta seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele nõuetele.
  53. Kohtud on tõendite sisu avamata ja kuriteokahtlusega seostamata jätmist põhjendanud kohtueelse uurimise eesmärkide kaitsmisega. Kolleegium möönab, et kriminaalmenetluse varases staadiumis, kui toimub veel tõendite aktiivne kogumine, võib osa teabe (nt jälitustoiminguga saadud teabe) avaldamine, kahjustada tõe tuvastamist. Samas pole võimalik vara arestimise vaidlustamisel kaitseõigust efektiivselt teostada, kui kuriteokahtlust kinnitavaid tõendeid sisuliselt ei avaldata või tehakse seda üksnes sellisel määral, mis ei seo isiku käitumist jälgitavalt kahtlustuse esemeks oleva kuriteoga (vt ka tõenditele juurdepääsu piiramise tingimuste kohta vahistamistaotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. mai
  55. a määrus asjas nr 3-1-1-110-15, p 16).
  56. Selles kriminaalasjas on kohtud peamiselt loetlenud prokuratuurile ja kohtule teadaolevaid tõendeid. Üksnes viide S. K. elukohast leitud võtmehoidjale on ka lihtsustatud tõendamisstandardi korral ebapiisav, kuna ei võimalda kahtlustataval ega kolmandal isikul reaalselt enda kaitseõigust teostada. Ringkonnakohtu määruse põhistuste puudulikkus on veelgi ilmsem, kuna prokuratuur on
  57. juunil 2016 ringkonnakohtu istungil esitanud ja avaldanud mõnede tõendite sisu, sh pärast maakohtu määruse tegemist saabunud DNA-ekspertiisi tulemused. Eeltoodu alusel sedastab kolleegium kohtulahendi põhjendamise kohustuse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes ja tühistab kohtute määrused. Kuna kohtumäärus tühistatakse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei käsita kolleegium teisi määruskaebuses esitatud väiteid.
  58. Prokuratuuri arestimistaotlusele põhjendatud hinnangu andmine eeldab praegusel juhul faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus KrMS § 390 lg 1 ja § 363 lg 5 kohaselt teha ei või. Olukorras, kus Riigikohus leiab, et kohtute hinnang prokuratuuri arestimistaotlusele on vastuoluline või puudulik, või kui kohtud on jätnud mõne taotluse põhjendatuse üle otsustamiseks olulise asjaolu välja selgitamata, tuleb kohtuasi ‒ juhul kui Riigikohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada ‒ saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule, mitte maakohtule. Seda ka siis, kui menetlusõiguse oluline rikkumine sai alguse juba maakohtust. (Vt Riigikohtu
  59. oktoobri
  60. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p-d 22‒ 26 ja
  61. novembri
  62. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p-d 42 ja 43).
  63. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  64. juuni
  65. a määruse ja saadab kolmanda isiku määruskaebuse uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. N. T. esindaja ei ole määruskaebemenetluse kulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.