Obsah (6)

§ 141§ 5§ 155§ 172§ 225§ 641

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) alusel polnud võimalik, kuna määratud pole ühtegi kinnistut, mille kasuks servituut seati. Selged pole ka haldusakti põhjendused.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. märtsi
3. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja kinnistule on otsustatud seada sundvaldus. Ehkki sundvalduse seadmisele kohaldatakse KASVS § 6 lg 1 järgi kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, ei ole siiski tegemist sundvõõrandamisega. KASVS § 6 lg 1 järgi võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega, kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas. Seega ei ole sundvalduse seadmiseks vajalik, et tee oleks lepinguga määratud avalikuks kasutamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendanud, miks on avalik huvi kaebaja erahuvist kaalukam. Vaidlustatud haldusaktis pidanuksid põhjendused olema küll selgemad, et välistada selle tõlgendamine kinnistu sundvõõrandamise kavatsusena. See ei ole aga haldusakti tühistamise aluseks. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et talumiskohustus on kinnisomandi avalik-õiguslik seadusjärgne kitsendus, mis

§ 141lg 1 järgi kehtib kinnistusraamatusse kandmata.

1. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. aprilli
4. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohus leidis, et vald seadis asjassepuutuvale teelõigule sundvaldusena reaalservituudi. Tegemist on ainsa sobiva viisiga piiratud asjaõiguste (

§ 5lg 1) hulgast, mida saab sellises olukorras sundvalduse seadmisel kasutada.

Ringkonnakohus leidis, et KASVS § 3 lg 1 p 7 ja § 6 lg 1 alusel nende koostoimes on võimalik seada tee kasutamiseks kinnisasjale sundvaldus, juhul kui on vaja muuta eraomandis tee avalikult kasutatavaks teeks. Vald on õigesti leidnud, et esineb avalik huvi vaidlusaluse teelõigu kasutamise vastu, mh on seda teed vaja ümberkaudsete kinnistute omanikel, aga ka näiteks päästetöödeks, matkamiseks või loodusteaduslikeks välitöödeks. Vaidlusalune teelõik on teistest teedest parem ligipääs metsale. Avalik võim ei saa riskida sellega, et avalikuks kasutamiseks vajaliku tee läbimise võimalikkus jääb sõltuma üksnes maaomaniku suvast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas
2. mail 2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonna​kohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Tartu Ringkonnakohtule. Kaebaja leiab, et ei ole võimalik seada servituuti juriidilise isiku kasuks. Kuna kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik sellist servituuti kinnistusraamatusse kanda, on vaidlustatud haldusakt tühine haldus​menetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 p 5 alusel. Samuti ei ole KASVS § 3 lg 1 p 7 järgi lubatud mitte erateede, vaid avalike teede sundvõõrandamine. Praegusel juhul muutus kaebaja hinnangul vaidlus​alune teelõik taas erateeks, kui kaebaja ütles eratee kasutamise lepingu üles ja vald jättis selle vaidlustamata.
3. Vaivara Vallavalitsus ei ole Riigikohtule esitanud vastust kassatsioonkaebusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et sundvalduse seadmine Kolga tee vaidlusalusele lõigule oli õiguspärane ja põhjendatud.
5. Praegusel juhul ei ole tegemist sundvõõrandamisega, vaid kaebaja õigusi vähem piirava sundvalduse seadmisega. KASVS v.r § 3 lg 4 alusel koostoimes § 6 lg-ga 1 oli lubatud erateele sund​valduse seadmine üldplaneeringu alusel, kui tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga. Vaivara valla üldplaneeringu järgi asub vaidlusalune tee detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal (üldplaneeringu lk 16).
6. Sundvaldus on seatud Kolga tee vaidlusalusele lõigule lähtuvalt Vaivara valla üldplaneeringust (tl 20), milles kavandatakse Kolga teed valla teeks. Sundvalduse seadmine seisneb kaebaja kinnistu koormamises piiratud asjaõigusega (KASVS § 6 lg-d 1 ja 2 koostoimes § 3 lg 1 p-ga 7). Kuna selles asjas ei ole vaidlustatud üldplaneeringut, ei hinda kolleegium, kas üldplaneeringus kavandatud Kolga tee muutmine valla teeks on põhjendatud. Planeerimisseaduse v.r. § 4 lg 2 p 3 kohaselt tagab kohalik omavalitsus (KOV) kehtestatud planeeringute järgimise.
7. Kolleegium leiab, et vaidlustatud vallavolikogu otsus oli üldplaneeringu elluviimiseks vajalik. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 järgi oli eratee avalikuks kasutamiseks määramise eelduseks üldjuhul omanikuga sõlmitud leping. Kui omanik ei nõustunud lepingu sõlmimisega, oli eratee võimalik avalikuks kasutamiseks määrata sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu (KASVS § 3 lg 1 p 7, § 6 lg 1). Kaebaja oli taganenud TeeS § 4 lg 3 järgi sõlmitud kokkuleppest vallaga ja seega ei olnud üldplaneeringu järgimist võimalik tagada lepingu sõlmimisega.
8. KASVS § 3 lg-st 3 (koostoimes § 6 lg-ga 1) tuleneb, et sundvalduse seadmine on lubatav, kui selle eesmärk ei ole muul, isiku õigusi vähem piiraval moel saavutatav. Kaebaja omandipõhiõigust vähem riivavate asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine ümberkaudsete kinnistute omanike ja kaebaja vahel ei oleks taganud üldplaneeringu elluviimist. Valla üldplaneering nägi ette Kolga tee kasutamist avaliku teena, mitte üksnes sellelt läbipääsu tagamist naaberkinnistutele.
9. KOV üksuse kui juriidilise isiku kasuks piiratud asjaõiguse seadmine eelnimetatud õiguslikel alustel kas lepinguga või sundvaldusega kujundab vaid kinnisasja omaniku ja KOV üksuse kahe​poolset õigussuhet. Sellest tuleneb, et Kolga tee vaidlusalune lõik ei muutunud ainuüksi kaebaja kinnistule sundvalduse seadmisega veel avalikult kasutatavaks teeks (TeeS § 4 lg 1, vt ka ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5). Lepingu alusel või sundvalduse seadmisega omandatud piiratud asjaõigus on KOV üksusele vajalik, et teha edasisi otsuseid tee avalikku kasutusse määramiseks.
10. Avalikult kasutatavaks muutub eratee siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks (vt ka varem TeeS § 4 lg 3, nüüd EhS § 94 lg 2). Haldusaktide selline järgnevus üksteisele on tingitud sellest, et KOV üksuse kasuks sundvaldusena seatava isikliku kasutusõiguse kehtimiseks peab see olema pärast sundvalduse seadmist ja enne tee avalikuks kasutamiseks määramist kantud kinnistusraamatusse (vt p-d 17 ja 19). Ka praegusel juhul ei sisaldu vaidlustatud vallavolikogu
11. oktoobri
12. a otsus kaebaja kinnistule sundvalduse seadmise kohta eratee avalikult kasutamiseks määramise otsust (tl 21 pöördel–22). Tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt (HMS § 51 lg 2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Alles tee avalikuks kasutamiseks määramisega tekib ühtlasi

§ 155

lg 1 järgi seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt igaühe õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks.

§ 155

lg-st 1 tuleneb samuti, et kinnisasja omaniku vahetumisel ei või uus omanik, sõltumata kitsenduse kandmisest kinnistusraamatusse, takistada avalikult kasutatavaks määratud tee kasutust. 16. Vaidlustatud Vaivara Vallavolikogu otsuse kohaselt on tähtajatu sundvalduse sisuks reaal​servituudina teeservituut (tl 21 pöördel).

§ 172

lg 1 järgi koormab reaalservituut teenivat kinnis​asja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Sellest, et tegemist on reaalservituudiga, on lähtunud ka ringkonnakohus (otsuse p 11). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 17. Praegusel juhul ei ole piiratud asjaõigus seatud valitseva kinnisasja kasuks. Valitsevat kinnisasja ei ole Vaivara Vallavolikogu otsuses määratud. Vaidlusalusele teelõigule ei ole sundvaldusena seatud seega mitte reaalservituut, vaid isiklik kasutusõigus.

§ 225

lg 1 järgi koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaal​servituudile. Vaivara valla seatud piiratud asjaõiguse sisuks on küll reaalservituudiga (tee​servituudiga) sarnane õigus, kuid valitseva kinnisasja asemel koormab isiklik kasutusõigus teenivat kinnisasja Vaivara valla kui õigustatud (juriidilise) isiku kasuks (eespool p 14). 18. Kinnistu koormamiseks piiratud asjaõigusega on

§ 641

järgi nõutav õigustatud isiku ja kinnistu omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna sundvaldus seatakse KASVS § 2 lg 1 tähenduses omaniku nõusolekuta, ei ole sellisel juhul vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet kinnisasja omanikuga. Seda asendab sundvalduse seadmise otsus (vt ka X Riigikogu 1067 SE seletuskiri). 19.

§ 141lg 1 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata.

See säte kohaldub tee avalikult kasutatavaks määramise otsuse alusel tekkiva seadusjärgse kitsenduse suhtes (eespool p 15), mitte aga KOV üksuse kasuks seatava isikliku kasutusõiguse puhul. Isikliku kasutusõiguse tekkimine eeldab

§ 641

järgi asjakohase kande tegemist kinnistusraamatusse KOV üksuse avalduse alusel (P. Varul jt, "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", 2014, I kd, lk 240; II kd, lk 55). Kui eratee määratakse avalikuks kasutamiseks sundvaldusena seatava isikliku kasutusõiguse alusel, peab isiklik kasutusõigus enne olema kantud kinnistusraamatusse.

1. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata.
2. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vaivara Vallavalitsus ei ole menetlus​kulude väljamõistmist taotlenud.
3. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).