3-1-1-87-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-87-16

1. november 2016 Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma M. G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-4631 M. G. kaitsjad vandeadvokaadid Rein Napa ja Vahur Krinal, määruskaebused Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
4. oktoober 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. aprilli
7. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
8. mai
9. a määrus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruse.
10. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
11. Määruskaebused rahuldada osaliselt.
12. Jätta M. G-lt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, riigi kanda.
13. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Riigikohtu määruskaebemenetluses M. G-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4 (neli) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Tartu Maakohtu
15. novembri
16. a otsusega tunnistati M. G. kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 74 lõigete 1 ja 2 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M. G. ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
18. aprillil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes M. G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on kriminaalhooldusalune rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, samuti on ta lahkunud oma elukohast Eestis kauemaks kui 15 päevaks, teavitamata sellest kriminaalhooldajat.
19. Tartu Maakohtu
20. aprilli
21. a määrusega pöörati M. G-le Tartu Maakohtu
22. novembri
23. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Maakohus tuvastas, et M. G. on rikkunud järjepidevalt registreerimiskohustust. Lisaks lahkus ta oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma ametniku loata. Maakohtu hinnangul on M. G. selgitused otsitud ja alusetud.
24. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. G. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja M. G-le KarS § 74 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 5 järgi alluma psühhiaatri määratavale ravile. Määruskaebuse kohaselt ei rikkunud kriminaalhooldusalune kontrollnõudeid tahtlikult, vaid psüühilise seisundi tõttu.
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. mai
27. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 5.
28. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et M. G. on rikkunud kontrollnõudeid mõjuva põhjuseta. Kohtutele ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et süüdimõistetu vaimne seisund takistas tal kontrollnõuete täitmist. 5.
29. Kaitsja taotlus panna M. G-le kohustus alluda psühhiaatri määratavale ravile ei ole põhjendatud. Niisuguse taotluse rahuldamine eeldab KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt M. G. nõusolekut, mida aga kohtuasja materjalidele lisatud ei ole. Ehkki M. G. selgitas maakohtus, et tal on une- ja ärevushäired ning ta peab võtma rohtusid, on talle ravivõimalus tagatud ka kinnipidamisasutuses. 5.
30. Põhjendatuks ei pidanud ringkonnakohus ka kaitsja taotlust psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks, et tuvastada, kas M. G. on võimeline karistust kandma. Määruskaebuses nendib kaitsja üksnes seda, et tal on tekkinud kahtlus M. G. psüühilises seisundis, ent sellekohased veenvad põhjendused puuduvad. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
31. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. G. määratud kaitsja R. Napa, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ning M. G-le KarS § 74 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt alluma katseaja jooksul psühhiaatri määratavale ravile. Kaitsja hinnangul on M. G. arusaamisvõime ajas ja ruumis oluliselt piiratud. Ta ei rikkunud kontrollnõudeid tahtlikult, vaid tegi seda psüühilise seisundi tõttu.
32. Määruskaebuse esitas ka M. G. valitud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et M. G. ei pruugi olla võimeline karistust kandma. Tal on diagnoositud psühhoos ning ta on kolmel korral viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. M. G. psüühilise seisundi kindlakstegemiseks on vaja teha ekspertiis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et M. G. on kriminaalhooldusele allutatud isikuna rikkunud järjepidevalt Tartu Maakohtu
34. novembri
35. a otsusega temale määratud kontrollnõudeid. Kaitsjad leiavad määruskaebustes, et M. G. ei pruugi vaimse seisundi tõttu olla võimeline nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööramata jäetud vangistust kandma. Kolleegium jagab seda kahtlust järgmistel põhjustel.
36. Kohtuasja materjalide kohaselt on M. G. süüdivuse väljaselgitamiseks tehtud
37. septembril 2011 kriminaalasjas nr 1-12-701 kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt ettepanekuga allutada M. G. psühhiaatrilisele sundravile erirežiimiga psühhiaatriahaiglas. Ekspert sedastas, et M. G-l oli pikaajalise alkoholisõltuvuse ja narkootiliste ainete liigtarvitamise tagajärjel välja kujunenud püsikujuline psühhootiline seisund, mis põhjustas muu hulgas tajumis- ja tunnetushäireid. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tekkinud püsiva ja aastate jooksul aina süvenenud ajukahjustuse tõttu oli M. G. muutunud eksperdi hinnangul ohtlikuks iseendale ja teistele (I kd, tl 109 jj).
38. Tartu Maakohtu
39. aprilli
40. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-701 allutati M. G. eelkirjeldatud ekspertiisiaktile tuginedes psühhiaatrilisele sundravile. Ravi kohaldamine lõpetati Tartu Maakohtu
41. septembri
42. a määrusega. Kohtumäärusest tulenevalt olid M. G. ohtlikkus ja sundravi kohaldamise vajadus ära langenud.
43. Kolleegiumi hinnangul on piisavalt alust arvata, et peatselt pärast psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist viidatud kriminaalmenetluses jätkas M. G. tõenäoliselt narkootikumide järjepidevat tarvitamist. Praeguses kriminaalasjas mõisteti ta Tartu Maakohtu
44. novembri
45. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Siinkohal juhib kolleegium tähelepanu, et M. G-le esitatud süüdistus sisaldas mitut narkokuriteo episoodi ajavahemikul
46. a sügisest kuni
47. a sügiseni. Narkootikumide käitlemist, mh tarvitamist, sel perioodil kinnitas ta otsesõnu
48. aprillil 2016 kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks korraldatud kohtuistungil täitmiskohtuniku juures (tl 55 pöördel). Lisaks märgib kolleegium, et erakorralise ettekande kohaselt joob kriminaalhooldusalune enda sõnul pea iga päev alkoholi (II kd, tl 49), mida ta tunnistas ka maakohtu istungil (II kd, tl 55 pöördel ja 56).
49. Käesolevas kriminaalasjas ei ole M. G. süüdivuse tuvastamiseks psühhiaatrilist ekspertiisi määratud. Võttes arvesse, et temal
50. aastal diagnoositud psüühikahäire on välja kujunenud pikaajalise narko- ja alkoholisõltuvuse tagajärjel (vt p 9), võib M. G. vaimne seisund olla praeguseks alkoholi, aga ka varasema narkootikumide tarvitamise jätkamise tõttu muutunud ning tema püsikujuline psühhootiline seisund süvenenud. Seetõttu asub kolleegium seisukohale, et määruskaebustes tõstatatud kahtlused M. G. võimes kanda karistust on põhjendatud.
51. Juhul, kui karistuse täitmisele pööramise otsustamisel tekib täitmiskohtunikul põhjendatud kahtlus, et süüdimõistetu ei ole vaimse seisundi tõttu võimeline karistust kandma, ja tema süüdivuse väljaselgitamiseks ei ole määratud ekspertiisi, tuleb täitmiskohtunikul määrata omal algatusel või menetluspoole põhjendatud taotluse alusel kohtupsühhiaatriaekspertiis. Sõltuvalt ekspertiisi tulemusest saab täitmiskohtunik otsustada, kas ja milliseid mõjutusvahendeid on süüdimõistetule võimalik kohaldada. Olukorras, kus täitmiskohtunik tuvastab, et süüdimõistetu ei ole võimeline vaimuhaiguse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire tõttu talle mõistetud karistust kandma, ei saa seda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lõikest 2 tulenevalt täitmisele pöörata. Seepärast on ka karistuse täitmisele pööramise menetluses vaja kahtluse korral möödapääsmatult tuvastada süüdimõistetu psüühiline seisund ja teha kindlaks, kas tema puhul tuleb karistuse täitmisele pööramine kõne alla.
52. Lähtudes eelmistes punktides märgitust, leiab kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud arutatavas kohtuasjas põhjendamatult välja selgitamata, milline on M. G. vaimne seisund karistuse täitmisele pööramise menetluse ajal, ega ole sellest lähtuvalt kontrollinud, kas ta on võimeline karistust kandma või mitte. Nimetatud vead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes ning toovad kaasa vaidlustatud kohtumääruste tühistamise ja kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.
53. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2 ning § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
54. aprilli
55. a ja Tartu Ringkonnakohtu
56. mai
57. a määruse, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus lahendas M. G. määratud kaitsja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse. Kolleegium saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb M. G-lt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.
58. M. G. kaitsja R. Napa esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks​määramiseks summas 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 pooltund. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
59. juuli
60. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 juhindudes on käimasolevas menetluses määratud kaitsja tasuks määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb kaitsja määruskaebuse esitamise eest kindlaksmääratavaks tasuks lugeda 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Lea Kivi, Peeter Roosma