Obsah (6)

§ 123§ 124§ 1211§ 1210§ 121§ 1220

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

poneeritud Hiiu staadioni talgutele ja avamisele kutsuvad reklaamid (Hiiu staadioni reklaam). Plakatil oli kujutatud Jaanus Mutli, E. Savisaar ja Arvo Sarapuu ning tekstiosad "Hiiu staadioni avapidu ja avamäng", "

1. september", "kell 12.00". Isikute fotode juurde olid paigutatud nende nimed ning pildi alumisse nurka Tallinna logo. Hiiu staadioni reklaami kogukulu oli 11 000 eurot, mis kaeti Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti eelarvest ning millest 1/3 (3667 eurot) on A. Sarapuu
2. juulil 2014 Tallinna linnale tagastanud; 2)
3. a augustist kuni oktoobri lõpuni esitati erinevates tele- ja raadiokanalites kampaania "Tallinn liigub" reklaame, milles kutsuti üles osalema Tallinna Maratonil ja ettevalmistavates treeningutes, reklaamis prevaleeris E. Savisaar ("Tallinn liigub" reklaam). Reklaamklippide kogukulu oli 100 842 eurot ja 69 senti, mis kaeti Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti eelarvest; 3)
4. augustist kuni
5. oktoobrini 2013 esitati telekanalis PBK venekeelset reklaamklippi, milles E. Savisaar kutsub inimesi osalema
6. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (PBK reklaam). PBK reklaami maksumus oli 8467 eurot ja 20 senti, mille tasus Tallinna Linnavalitsus. E. Savisaar kandideeris
7. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas. Keskerakonna kohaliku omavalitsuse valimiste
8. a valimiskampaania aruandest ei nähtu, et reklaamide eest oleks tasunud erakond või E. Savisaar. Eespool nimetatud reklaam on ennekõike käsitatav E. Savisaare isikureklaamina ning teavitus​kampaania on teisejärguline. Enamik kogutud hinnangutest kinnitavad seda järeldust (reklaami​agentuuri Zavod BBDO
9. novembri
10. a ja
11. novembri
12. a

perdiarvamused, Reklaami​nõukoja

1. jaanuari
2. a ja
3. oktoobri
4. a arvamused ning Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi semiootikaosakonna
5. mai
6. a

pertiisihinnang). Eelnevat järeldust ei lükka ümber Linnar Priimäe, Tallinna Linnavalitsuse ega E. Savisaare arvamused. Kui reklaam on suunatud eelkõige selles

poneeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele, on selle reklaami kulude kandmine käsitatav annetusena era​konnaseaduse (

) § 123 lg 1 tähenduses.

§ 123

lg 2 p 2 kohaselt on juriidilise isiku annetused keelatud.

§ 124

lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule.

§ 1211

lg 1 p-dest 2 ja 4 tulenevalt peab erakonna nimekirjas kandideerinud isik keelatud annetuse tagastama. Reklaamikulude kandmine Tallinna linna poolt on adressaadile tehtud juriidilise isiku annetus, mis on

§ 123lg 2 p 3 kohaselt keelatud.

Seetõttu tuleb annetus Tallinna linnale tagastada. E. Savisaar peab kõrvaldama puudused

1. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes ning esitama ERJK-le tõendid kohustuste täitmise kohta.
2. Edgar Savisaar esitas
3. veebruaril 2015 halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada ette​kirjutuse tühisus või alternatiivselt see tühistada. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) ERJK ei ole pädev organ. ERJK liikmed ei vasta ametniku ega Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) sätestatud järelevalveorgani nõuetele. Järelevalvet saab teostada ja ettekirjutuse anda valitsusasutus ja ametnik (VVS § 38, § 39 lg 2 ja § 75 lg 1 ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 2 ja § 7 lg 3 p 2). ERJK ei ole valitsusasutus; 2) ettekirjutuse tegemiseks puudub õiguslik alus. Ainult erakonda saab keelatud annetust tagastama kohustada, mitte aga erakonna nimekirjas kandideerinud isikut.

§ 1210

lg 1 jj kohaselt on ERJKl kontrollipädevus vaid erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi üle. Ettekirjutuse põhjendustes peetakse teavituskampaaniaid mitterahaliseks annetuseks, kuid resolutsioonis kohustatakse tagastama Tallinna linnale rahaline annetus. Seadus ei võimalda mitterahalise annetuse puhul raha tagastada annetuse tegijale, vaid nõuab imperatiivselt selle kandmist riigieelarvesse; 3) tegemist ei ole keelatud annetusega. Hiiu staadioni ning "Tallinn liigub" reklaamide eesmärgiks oli elanike informeerimine linnas toimuvatest terviseliikumise üritustest, PBK kampaania eesmärgiks oli suurendada venekeelse elanikkonna teadlikkust lähenevatest kohaliku omavalitsuse valimistest. E. Savisaare reklaamis kasutamine ei muuda seda valimisreklaamiks. Kaebajal on kohustus teavitada linnaelanikke mh aktiivse elusviisi üritustest ja julgustada neid sellistes ettevõtmistes osalema, tuntud linnaelanike kaudu seondub teavitus kõige äratuntavamalt Tallinna linnaga, linna enda ametnike kasutamine teavituskampaanias on otstarbekas (kulude kokkuhoid). Hiiu staadioni ja "Tallinn liigub" teavitused on seotud kohaliku omavalituse ülesande täitmisega ning enesekorraldusõigusega kohaliku elu korraldamisel. Teavituskampaaniad on pikaajaline praktika ning kooskõlas linna eelarvestrateegiaga. Teavitused ei olnud kaebaja isiklike huvide teenistuses; 4) ühestki ERJK poolt arvesse võetud tõendist ei tulene tõsikindlalt, et kaebaja on teavituskampaaniaid kasutanud isikliku valimisreklaamina; 5) teavitustel ei ole kasutatud erakonna logo ega muud erakonnaga seostatavat märki, pole kajastatud erakonna programmi ega reklaamita toodet välireklaami abil nii, et oleks ühemõtteline seos valimistel kandideerijatega. 3. Tallinna Halduskohus jättis 31. juuli 2015. a otsusega E. Savisaare kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: 1) ERJK-l oli pädevus vaidlustatud ettekirjutust teha (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 ja § 63 lg 2 p 3, VVS § 75, korrakaitseseaduse § 6 lg 1,

§ 1210

lg 1 ja § 1211); 2) keelatud annetust tagastama saab kohustada ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikut (

§ 1211lg 1 p 2).

Erakonna nimekirjas kandideerinud isik ei tohi keelatud annetus saada (

§ 123

lg-d 1 ja 2); 3) keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (

§ 1211lg 2 p 2 ja § 124 lg 1), st Tallinna linnale.

Kui annetust ei ole võimalik tegijale tagastada, tuleb see kanda riigieelarvesse (

§ 1211lg 2 p 2 ja § 124 lg 2).

Asjas pole ilmnenud, et annetust pole võimalik linnale tagastada; 4) juriidiline isik ei tohi anda erakonnale või selle liikmele oma vara arvelt sellist rahaliselt hinnatavat eelist, mis toetab erakonna tegevust (

§ 123

, eelnõu 655 SE seletuskiri); 5) reklaami eest tasumine ei ole mitterahaline annetus, vaid sellega luuakse rahaliselt hinnatav hüve. Valimiskampaania tegemine on erakonna tegevuse osa, mille hulka saab arvata ka valimiskampaaniat toetava reklaami tellimise ja

poneerimise. Kui teine isik finantseerib niisugust tegevust, siis on see varalise hüve loomine erakonnale (sh selle liikmele); 6) ei ole usutav, et kaebaja on pahaaimamatult reklaamitootjate ettepanekul nõustunud reklaamides osalemisega, hindamata nende tähendust ja mõju valimiseelses situatsioonis või kasutamata sellise hinnangu saamiseks asjatundjaid; 7) ERJK on tuginenud tõenditele kogumis, sh erinevate

perdihinnangute järeldustele. Tähelepanuta ei ole jäetud L. Priimäe

perdiarvamust; 8) möönda võib, et kõikide reklaamide puhul esineb vähemal või rohkemal määral kohaliku omavalitsuse teavitustegevuse komponente. Reklaamide sisu tuleb hinnata nende valdavast sisust ja eesmärgist lähtuvalt. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve olemus ei võimalda seda erinevate eesmärkide kaupa osadeks jagada; 9) Hiiu staadioni reklaami puhul ei saa teavitust pidada põhiliseks eesmärgiks, vaid selleks on plakatil kujutatud isiku enda kui kohalikel valimistel kandideerija

poneerimine (valimisreklaam). Hiiu staadioni reklaami

poneeriti peamiselt Nõmme linnaosas

1. a augustis ja septembris. Plakatil oli kaebaja koos Keskerakonna liikmete Jaanus Mutli ja Arvo Sarapuuga. Plakatil oli tekst "Hiiu staadioni avapidu ja avamäng", "
2. september", "kell 12.00". Fotode juurde oli paigutatud isikute nimed. Pildi alumises paremas nurgas oli kasutatud Tallinna linna logo; 10) Zavod BBDO hinnangu kohaselt oli reklaami eesmärk ühelt poolt reklaamitarbija informeerimine Hiiu staadioni avamisest, samas aga ka Tallinna Linnavalitsuse liikmete

poneerimine eesmärgiga mõjutada valimistulemusi neile isikutele soodsamas suunas. Puudub igasugune avalikust huvist kantud vajadus kasutada jalgpalliväljaku avamisreklaamis modellidena linnavalitsuse liikmeid. Pole võimalik mõista, kuidas erinevate muusikainstrumentidega varustatud Tallinna Linnavalitsuse liikmete kujutis on seotud avalikkuse informeerimisega jalgpallistaadioni võimalustest. Reklaam esindab võrdselt nii avalikke huve kui ka neis osalenud ametnike isiklikke huve. Reklaami tekstiline pool informeerib avalikkust staadioni avamisest, visuaalse poole eesmärk on

poneerida valimistel kandideerivaid poliitikuid. Reklaami üheks eesmärgiks on valimistulemuste mõjutamine. Sellega on loodud nendele isikutele põhjendamatu eelis võrreldes teiste kandidaatidega. Reklaaminõukoda leidis

perdiarvamuses Hiiu staadioni reklaami kohta, et eesmärgini saanuks jõuda ka kõnealuseid isikuid

poneerimata. Reklaam on tajutav valimiste konteksti arvestades isikute või erakonna reklaamina valijatele ning seeläbi on loodud ebavõrdne või põhjendamatu eelis teiste kandidaatide ees. TÜ leidis 8. mai 2014. a

perdiarvamuses, et plakat ei informeeri piisavalt tarbijat sündmusest, selle toimumiskohast ega viita ka Hiiu staadioni funktsioonile, mis ilmselgelt peab olema seotud spordi ja sportimisega. Spordiga pole seotud ei verbaalne sõnum ega ole atleetlikkuse või sportimisega seotud fotol kujutatud ametnikud. Nii muutub isegi plakati formaalne sõnum tinglikuks ning sunnib ja suunab adressaati otsima selle tegelikku ehk varjatud ehk konnotatiivset tähendust ja sõnumit. Seos Tallinna linnaga jääb plakatil väga nõrgaks, kui mitte olematuks. Tallinna logo, mis on paigutatud keskerakondlikusse visuaalsesse diskursusesse, seondub kolme linnaametnikuga, sidudes neid ning nende kui ametnike kaudu ka Tallinna linna Keskerakonnaga. TÜ märkis ära ka Keskerakonna värvide olulisust plakatil, samuti on suur osa (u 73%) plakati pinnast hõivatud neil kujutatud muusikainstrumente käes hoidvate poliitikutest linnaametnike kujutistega; 11) Hiiu staadioni reklaami plakatil kujutatud poliitikutest isikute riietuses, käitumises ega tegevuses ei viita miski üleskutsele tegelda spordi või liikumisega ning osaleda vastavatel üritustel. Ülikonda riietatud ning muusikainstrumente mängivad isikud seonduvad tervise edendamisest või sporditegevusest teavitamisega üksnes seeläbi, et nad on staadioni taustal. Staadionirajatised jäävad plakatil

poneeritud isikute ning teksti taustal vähe märgatavaks. Erialaasjatundjate analüüsi seisukohast on kasutatud värvilahendused reklaami hindamisel küll olulised, kuid valitud ürituse konteksti arvestades ei ole põhjust omistada ülemäärast tähendust värvi seosele erakonnaga, kui reklaami taustaks on ainuvõimalikult rohelist värvi staadionimuru. Samas ei välista üksnes värvilahenduse seose puudumine erakonnaga reklaami käsitamist valimisreklaamina, kui muud kriteeriumid seda kinnitavad. Ka reklaami ajaline taust (

1. septembril 2013 toimuva ürituse reklaamimine
2. a augustis ja septembris, kusjuures kohalikud valimised toimusid
3. oktoobril 2013 ning
4. september 2013 oli viimane päev, mil oli lubatud poliitiline välireklaam kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 61 järgi) kinnitab, et staadioni avamisest teavitamist ei saa pidada reklaami põhiliseks eesmärgiks; 12) "Tallinn liigub" reklaam on oma olemuselt valimisreklaam, kuna selles on kaebajale antud silmatorkav võimalus oma isiku

poneerimiseks valimiseelsel ajal. Reklaamklippi esitati alates

1. a augustist kuni oktoobri lõpuni erinevates tele- ja raadiokanalites; 13) Zavod BBDO leidis
2. novembri
3. a arvamuses, et reklaamis modellina esinedes ja oma ametikohta rõhutades sai E. Savisaar eelise, võrreldes teiste valimistel kandideerinud isikutega, kellel puudus võimalus avalikest vahenditest rahastatavas kampaanias end

poneerida. Reklaaminõukoda leidis

perdiarvamuses, et isiku reklaamimist tele-eetris vahetult enne valimisi saab käsitada isikureklaamina, sh valimisreklaamina. Reklaaminõukoda selgitas, et kui reklaamis osalev isik ei soovi omaenda isikule tähelepanu tõmmata, ei peaks ta reklaamis esinema, seda enam, et kõnealuseid üritusi oleks saanud edukalt reklaamida ka ilma sellesse poliitikuid kaasamata ja konkreetset kandidaati esile tõstmata. TÜ

perdid märkisid, et videotes kasutatud kaadrites esineb ülekaalukalt Keskerakonna värvi-identiteet, videot raamib alguses visuaalselt ja lõpus verbaalselt E. Savisaar. Samas leidsid

perdid, et kuna E. Savisaar esineb videos harrastussportlasena ning video verbaalses osas pole ühtegi seost Keskerakonnaga, pole võimalik seda reklaami erakonnaga sõnumiliselt ega otseselt siduda. L. Priimägi märkis, et Tallinna maratoni võib korraldada ka valimistevälisel ajal ning poliitilisel põhjusel (valimised) rahvaspordiürituste korraldamise keelamine oleks seadusvastane; 14) "Tallinn liigub" reklaami videolõikudel on mõnes episoodis

poneeritud kaebajat liikumis​treeningul (kepikõnd) ning koos kaebajaga näidatakse kepikõndi tegemas veel teisigi inimesi. Osaliselt näidatakse videolõigus treenimas jooksvaid inimesi. Videolõigud ei sisalda infot, mis võimaldaks neid isikuid identifitseerida, sh järeldada nende erakondlikku kuuluvust või seost poliitilise tegevusega. Videolõikude miljöö on liikumistreeningu kutsele sobivalt iseloomulik (terviserajad looduskeskkonnas) ning seal osalevad isikud treeningule sobivalt riides ning aktiivsed. Ka kaebaja on riietatud sportlikult ning osaleb videolõigu kepikõndi kajastavas osas treeningus. Videolõigu maratonile ja treeningutele kutsuvat teksti ei esita valdavalt kaebaja, küll on talle ette nähtud eraldi lõik, milles ta esitab kutse "Tulge osalema! Tallinn liigub". Kaebajat näidatakse seejuures üksinda suures plaanis ning ekraanil on tekst "Edgar Savisaar. Tallinna linnapea". Ka videolõigu alguses näidatakse kaebajat suures plaanis. Reklaami üldine tonaalsus on seega sportlikule tegevusele kutsuv. Samas on kaebajat ning tema ametikohta ja poliitilist positsiooni silmatorkavalt

poneeritud. Reklaami hindamisel tuleb oluliseks pidada ka ajalist mõõdet. Liikumistreeningutele ja maratonile kutsuvat raadio- ja telereklaami esitati enne kohaliku omavalistuse valimisi, mis on mõistetav, arvestades maratoni toimumise aega (

1. september 2013) ning ka Eesti ilmastikus liikumisüritusteks sobivat perioodi; 15) PBK reklaami esitati
2. augustist kuni
3. oktoobrini
4. Reklaamklipis kutsub kaebaja üles inimesi osalema
5. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Lühemas videoklipis näidatakse suures plaanis kaebajat, kes kutsub üles valimistel osalema. Pikemas videoklipis näidatakse lisaks eelkirjeldatule ka valimisprotseduuri, mille taustaks kõlab kaebaja sõnum; 16) Reklaaminõukoja

perdiarvamuse kohaselt saab seda vahetult enne valimisi käsitada isikureklaamina, sh valimisreklaamina. Üritust saanuks reklaamida ka konkreetset poliitikut kaasamata ja talle tähelepanu tõmbamata. Kui isik on seotud kindla parteiga, eriti olles selle juht või pikaajaline kõneisik, kandub talle osaks saav tähelepanu ka erakonnale, erakonnad reklaamivadki end oma liikmete kaudu. TÜ

perdid märkisid, et videotekst on raamitud Keskerakonna visuaalsesse identiteeti kuuluva värvitooniga (roheline) ning sisustatud Keskerakonna esindajaga (E. Savisaar). Kutset on kahtlemata võimalik tõlgendada kaudse reklaamina Keskerakonnale; 17) selleks, et teavitada elanikkonda kohaliku omavalistuse valimiste toimumisest ja nende võimalusest osaleda, pole tingimata tarvilik linnapea pöördumine videolõikudes esitatud moel (linnapea rolli rõhutamine, ametiraha kasutamine, ametlik õhkkond). Kui teavituse tegelik eesmärk ei ole mitte ühe kandidaadi või tema juhitava erakonna kindlalt suunatud

poneerimine enne valimisi, on selleks olemas oluliselt isiku- ja parteineutraalsemaid võimalusi (sh impersonaalsed trükised vms, mis ei keskendu sõnumi edastaja isikule, vaid valimisõiguse ja -võimaluse selgitamisele). Kaebaja isik ning tema seos oma erakonnaga on Eesti ühiskonnas üldtuntud ning valimistele kutsuvad videolõigud ei võimalda kutset valimistel osalemiseks vaadelda lahus selle esitaja isikust, tema erakondlikust taustast ja positsioonist, seda eriti olukorras, kus ka kutse esitaja ise neil valimistel kandideeris. Reklaami näitamine valimiseelsel ajal on põhjendatud, kuna valimistest teavitamine pikka aega enne valimisi ei avaldaks soovitud mõju. Samas on kaebaja isikut videolõigus

poneeritud sedavõrd jõuliselt ja domineerivalt, et võimalik valimistel osalemisest teavitamise eesmärk jääb tagaplaanile, seejuures ka põhjusel, et kaebaja suuline sõnum on taustaks kogu videolõigule, sh ka osale, kus teda ei näidata; 18) ajalise dimensiooni olulisusele kõigi reklaamide hindamisel viitavad ka Riigikontrolli

1. jaanuari
2. a "Reklaami ja kommunikatsiooniraha kasutamine valdades ja linnades" auditi järeldused, mille kohaselt jaotusid Tallinna linna kulud teavitusele televisioonis, raadios ja välimeediakandjatel
3. aasta ja
4. aasta jooksul kuude kaupa küllaltki erinevalt ning
5. a-l kulutati põhiosa rahast augustist oktoobrini ehk vahetult kohalike valimiste eel. Auditist nähtub, et ka absoluutsummades oli vahe tähelepanuväärne:
6. a augustist oktoobrini kulus teavitustele eeltoodud kanalitüüpides ca 260 000 eurot, samal ajavahemikul aasta varem aga ca 70 000 eurot; 19) puudub vajadus hinnata Hiiu staadioni reklaami vastavust KOVVS-is sätestatud välireklaami tingimustele, kuna ettekirjutuses ei käsitata seda poliitilise välireklaamina, vaid keelatud annetusena.
7. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu otsus tühistada.
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) vastustajal oli ettekirjutuse tegemise pädevus.

§ 1210

lg-st 1 ja §-st 1211 ning eelnõu 655 SE seletuskirjast nähtub, et vastustaja on haldusorgan, kellel on pädevus kontrollida

-i nõuete järgimist ja kellel on õigus teha ettekirjutusi; 2) keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule (

§ 1211lg 1 p 2).

Keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (

§ 1211lg 2 p 2 ja § 124 lg 1).

Kui annetust ei ole võimalik tegijale tagastada, tuleb see kanda riigieelarvesse (

§ 1211

lg 2 p 2 ja § 124 lg 2).

-i sätete eesmärgiks on ka see, et erakonna nimekirjas kandideerinud isikut saaks kohustada keelatud annetust tagastama selle tegijale. Vastasel juhul oleks

eesmärgipäratu ja ebamõistlik; 3) reklaami eest tasumine kui rahaliselt hinnatava hüve loomine ei ole vaadeldav mitterahalise annetusena. Annetusena peeti silmas reklaamikampaania eest tasumist, mitte aga reklaami​kampaaniat; 4) kui vaidlusalused reklaamid olid suunatud kaebaja kui erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele või teavitusele, on nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav keelatud annetusena. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et vaidlusaluste reklaamide puhul oli tegemist pigem neil kujutatud isiku reklaamimisega ning nende peamine eesmärk ei olnud teavituskampaania tegemine (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 201 lg 4). Reklaam andis kaebajale eelise võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikutega. Tegemist oli rahaliselt hinnatava hüvega, sest kaebajat soodustati reklaamide maksumuse võrra; 5) kuna tegemist oli valimisreklaamiga, ei saa nende eest tasumist õigustada KOKS §-dest 2 ja 3 tuleneva isekorraldusõigusega. Linnapea ametiülesannete hulka kuuluvad avalikud esinemised ei ole samastatavad avalikus ruumis või telemeedias levitatava reklaamiga. Kaebajal kui kogenud poliitikul on võimalik enne valimiskampaanias osalemist mõistlikult hinnates piisava selgusega ette näha, kas tegemist on valimisreklaami või teavituskampaaniaga; 6) Reklaaminõukoja arvamustest tuleneb selgelt järeldus, et kõigi kolme reklaami puhul oli tegu isikureklaamiga. Reklaamiagentuuri Zavod BBDO arvamustes, mis käsitlesid Hiiu staadioni ning "Tallinn liigub" reklaame, selgitati, et reklaamides olid esindatud ka kaebaja isiklikud huvid ning neis osalemisega sai kaebaja eelise, võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikutega. TÜ nägi

perdihinnangus Hiiu staadioni reklaami selgelt valimis​reklaamina, "Tallinn liigub" reklaami ning PBK reklaami puhul toodi välja silmatorkav Keskera​konnale viitavate sümbolite kasutamine, mööndes siiski võimatust reklaame Keskerakonnaga otseselt siduda. Ettekirjutuse p-s 3.9 on selgitatud, miks L. Priimäe arvamus ERJK arvates teiste asjatundjate seisukohti ümber ei lükka. ERJK on tema arvamuse hindamisel arvestanud, et tegu on reklaamiteoreetilise argumentatsiooniga, milles ei tuvastatud reklaamide tegelikku mõju sihtauditooriumile; 7) asja lahendamisel ei oma tähtsust Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja juhataja ülesannetes A. Kivi ning reklaamitootjate selgitused ega Tallinna linna järelevalvemenetlus kampaaniate tellimise asjaolude selgitamiseks. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamise kontekstis pole oluline, kelle algatusel või teadmisel keelatud annetus tehti. Lisaks nähtub Riigikontrolli

1. jaanuari
2. a auditist reklaamikampaaniatele tehtud kulutuste ajaline jaotus, mille kohaselt kulutas Tallinna linn peamise osa teavitustegevuse rahalistest vahenditest
3. aastal valmiseelsel ajal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ja kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) vaidlusaluste teavituskampaaniate tellimine ja nende eest tasumine ei ole keelatud annetus. Teavituskampaaniaga korraldas linn kohalikku elu. Ka kohus on nõustunud, et vähemalt osaliselt oli tegemist teavituskampaaniaga; 2) keelatud annetus kui määratlemata õigusmõiste ei ole piisavalt täpselt sisustatav. Kaebajal puudus mõistlik võimalus ette näha

§ 123

lg-te 1 ja 2 kohaldamist viisil, nagu seda tehti; 3)

ei näe erakonna nimekirjas kandideerinud isikule ette kohustust tagastada keelatud annetus. Selline kohustus on üksnes erakonnal; 4)

ei näe ERJK-le ette õigust kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevust. ERJK-l on õigus kontrollida üksnes erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevust. Hea halduse ja üldiste põhimõtetega on vastuolus

§-s 1211 sätestatud võimalus teha erakonna nimekirjas kandideerinud isikule ettekirjutus; 5) ERJK on käsitanud keelatud annetusena teavituskampaaniaid. Samas ei ole ERJK Tallinna linnale ette heitnud rahalise annetuse tegemist. ERJK on seisukohal, et Tallinna linn annetas teavituskampaaniad kui mitterahalise annetuse. Teavituskampaaniaid ei ole võimalik Tallinna linnale tagastada. ERJK ei saa seetõttu nõuda 116 642 euro ja 89 sendi tagastamist. See summa tuleks kanda riigieelarvesse; 6) ringkonnakohtu järeldus on vastuolus refereeritud tõendite sisuga ning kohtute järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kohtud on tuginenud tõenditele, milles on tuvastatud, et tegemist pole üheselt valimisreklaamiga. Kohtud on möönnud, et nende kõrvaleesmärgiks oli teavitamine. Kohtud on põhjendamatult jätnud kõrvale tõendid, millest nähtub teavituse tegelik eesmärk; 7) ettekirjutuse tegemisel on lähtutud kuni 31. märtsini 2014 kehtinud

-ist; 8) kehtivast

-ist nähtub, et ka täna ei käsitata avalike vahendite kasutamist valimiskampaanias keelatud annetusena, vaid see allub iseseisvale regulatsioonile. Juhul kui seadusandja oleks soovinud käsitada avalike vahendite kasutamist keelatud annetusena, oleks ta täiendanud

§ 123lg 2 loetelu.

Kuna seadusandja täiendas

§ 121lg-t 3, kinnitab see, et varem sellist regulatsiooni ei olnud.

Erakonna liikme tegevus ei ole samastatav erakonna tegevusega. 7. ERJK on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused olid järgmised: 1) erakonna nimekirjas kandideerinud isik võib olla keelatud annetuse tagastamiseks kohustatud isik; 2) ERJK-l on pädevus kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevust; 3) keelatud annetusena käsitati reklaami eest tasumist. Tallinna linn tekitas kaebaja eest arve tasumisel oma vara arvel erakonna liikmele rahaliselt hinnatava hüve. Tegemist ei ole mitterahalise annetusega; 4) keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada selle tegijale ning kui seda pole võimalik teha, tuleb see kanda riigieelarvesse; 5) kui reklaam on suunatud eelkõige reklaamis

poneeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele, on selle kulude kandmine juriidilise isiku poolt käsitatav keelatud annetusena. Praegusel juhul on tegemist keelatud annetusega; 6)

-is sätestatud keelatud annetuse definitsioon on piisavalt selge. Kuidas normi kohaldada elulistel asjaoludel, on normi rakendamise küsimus; 7) kuigi Hiiu staadion oli valminud juba augustikuus 2013, lükati selle avamine edasi

1. septembriks
2. Poliitiline välireklaam oli keelatud
3. septembrist
4. Seega pidas kaebaja ka ise tõenäoliseks, et tegemist on poliitilise välireklaamiga; 8) võtta tuleb selge seisukoht, kas tegemist on keelatud annetusega või teavitusega. Osadeks jagamine pole võimalik; 9) kohtute tehtud järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele; 10) kohtud on järginud tõendite kogumisel ja hindamisel menetlusreegleid; 11) kuni
5. märtsini 2014 kehtinud

§ 123

lg 1 võimaldas käsitada täna kehtivas

§ 121

lg-s 3 sätestatud valimiskampaanias avalike vahendite keelatud kasutamist samuti keelatud annetusena.

-i keelatud annetuse regulatsiooni mõte ja eesmärk on, sõltumata 1. aprillist 2014 jõustunud

§ 121lg-st 3, olnud sama, st juriidilise isiku annetus on keelatud.

Ka enne selle muudatuse tegemist oli keelatud saada tulu muudest allikatest kui need, mida seadus ette nägi; 12) ettekirjutuse tegemisel lähtuti

-i

1. augusti
2. a redaktsioonist; 13) ERJK ei ole igapäevaselt tegutsev haldusorgan, kel oleks enda õigusteenistus. Seetõttu tuleb kassatsioonimenetluse kulud jätta kaebaja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kassatsiooniastmes on peamine vaidlus selle üle, kas erakonnaseadus võimaldab vaidlusalusel juhul ERJK-l erakonna liikme tegevust kontrollida ja talle kohustusliku ettekirjutuse teha (I) ning kas ERJK on õigesti vaidlusalused sündmused kvalifitseerinud keelatud annetusena (II). I
4. ERJK pädevus kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud tingimustele tuleneb

§ 1211

lg-test 1 ja 6, mis annavad ERJK-le õiguse nõuda mh erakonna nimekirjas kandideerinud isikult dokumente erakonnaseaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks ning teha talle ettekirjutus, kui ta on jätnud erakonnaseadusest tuleneva kohustuse täitmata. Erakonna liikme kohustus keelduda vastu võtmast keelatud annetust tuleneb

§ 123lg-test 1 ja 2.

10. Vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal kehtinud

§ 123

lg 1 sätestas, et annetus

-i tähenduses on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, v.a vabatahtlik töö. Tegemist on legaalse annetusega. 10.1. Füüsiline isik saab annetuse teha kas erakonnale, erakonna liikmele või üksikkandidaadile, keda tuleb seega käsitada annetuse saajatena (

§ 123lg 1 ja § 52 lg 5).

10.2.

-i kohaselt ei ole annetus mitte üksnes erakonnale, erakonna liikmele või üksik​kandidaadile antav raha, vaid tegemist on laiema mõistega, mis hõlmab kõiki rahaliselt hinnatavaid hüvesid, sh teenuseid, kuid mitte vabatahtlikku tööd (

§ 123lg-d 1–4).

Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi kohaliku omavalitsuse üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige. 11.

§ 123

lg 2 esimene lause sätestab, et annetus, mis ei vasta

123 lg 1 tingimustele, on keelatud. Nii on keelatud ka juriidilise isiku annetus (

§ 123

lg 1 ja § 123 lg 2 p 2).

§ 123

lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui kohalik omavalitsus tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve (vt käesoleva otsuse punkti 10.2). 12.

§ 124sätestab keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed.

Erakond tagastab võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule (

§ 124

lg 1) ning kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse (

§ 124lg 2).

12.1.

§ 124

lg-d 1 ja 2 näevad keelatud annetuse korral ette kaks alternatiivset õiguslikku tagajärge, milleks on selle tagastamine keelatud annetuse teinud isikule või selle kandmine riigieelarvesse. Nimetatud sätetest järeldub, et annetus tuleb kanda riigieelarvesse juhul, kui seda ei ole võimalik tagastada isikule, kes tegi keelatud annetuse. Eelkõige ei ole võimalik keelatud annetust tagastada seda teinud isikule, kui annetuse tegija ei ole teada (tegemist on nn anonüümse isiku tehtud annetusega). Kui keelatud annetuse tegija on teada, saab annetuse selle tegijale tagastada ning sellisel juhul ei tule seda kanda riigieelarvesse. Vastasel korral oleks meetmel keelatud annetuse tegija suhtes karistuslik iseloom, mida ERJK tehtav erakondade rahastamise kontroll aga endas ei kätke (

§ 1220

). Meetme eesmärgiks on kõrvaldada jätkuv rikkumine ehk annetuse saaja asetamine olukorda, milles ta oli enne annetuse saamist, eesmärgiga tagada valimistel kandideerivate isikute võrdne kohtlemine. 12.2. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ERJK saab ettekirjutusega kohustada üksnes erakonda või ka selle nimekirjas kandideerinud isikut tagastama keelatud annetuse selle tegijale või kandma selle riigieelarvesse.

§ 124

näeb ette üksnes erakonna kohustuse keelatud annetus tagastada ega maini erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustust seda teha. Kuid see säte ei määra ammendavalt kindlaks isikuid, kes on kohustatud keelatud annetuse tagastama. Erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustus tagastada keelatud annetus tuleneb

§ 1211

lg 1 p-st 2, mille järgi saab ERJK teha ettekirjutuse tagastada keelatud annetus ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule. Sellise kohustuse olemasoluta poleks ettekirjutuse tegemine võimalik.

§ 1211

lg 2 p 2 kohaselt kohustatakse ettekirjutusega erakonna nimekirjas kandideerinud isikut kandma annetuse ühel sama seaduse § 124 lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse. Praegusel juhul kohustas ERJK kaebajat tagastama keelatud annetuse Tallinna linnale. Kohustus tagastada keelatud annetus selle riigieelarvesse kandmise asemel annetuse tegijale ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Esiteks ei halvenda see kuidagi kaebaja olukorda võrreldes kohustusega kanda annetus riigieelarvesse. Teiseks,

§ 1211

lg 2 p 2 on küll sõnastatud ebaõnnestunult, kuid tulenevalt viitest sama

§ 124

lg-le 1, võimaldab see säte teha erakonna nimekirjas kandideerinud isikule ettekirjutuse annetuse tagastamiseks selle teinud isikule. Seda kinnitab

§ 1211

lg 21, mis võimaldab rakendada erakonna suhtes täiendavaid sanktsioone mh siis, kui erakonna nimekirja kantud isik ei ole kandnud annetust riigieelarvesse või seda annetajale tagastanud (jõust. 1. aprillil 2014). 13. Asjaolu, et 1. jaanuaril 2014 jõustunud

§ 121

lg 3 teise lause kohaselt on erakonna nimekirjas kandideerival isikul keelatud oma valimiskampaanias kasutada avalikke vahendeid, ei muuda kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud

§ 123lg-s 1 sätestatud annetuse mõistet.

1. jaanuarist 2014 jõustunud

§ 121

lg-s 3 sätestatud norm keelab sarnaselt keelatud annetuse kasutamisele ka avalike vahendite kasutamise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaanias. Seadusandja tahteks on olnud eelnimetatud muudatuse kaudu täpsustada ja konkreetsemalt piiritleda valimiskampaanias lubatud tuluallikaid. Samas oli kohalike omavalitsuste vahendites valimiskampaaniaks tulu saamine ja annetuse tegemine ka enne muudatuse tegemist keelatud (vt erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 439 SE seletuskiri, lk 1–2). Mõlemal juhul saabuks nii või teisiti sama õiguslik tagajärg ehk kohustus annetus kas tagastada selle teinud isikule või kanda annetus riigieelarvesse (

§ 124lg-d 1 ja 2).

14. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et keelatud annetuse koosseis ei vasta õigusselguse põhimõttele.

§ 123

lg 1 defineerib annetuse (vt käesoleva otsuse punkti 10), sama paragrahvi teine lõige defineerib keelatud annetuse (vt käesoleva otsuse punkti 11) ning

§ 124

lg-d 1 ja 2 ning § 1211 lg 1 p 2 sätestavad keelatud annetuse õigusliku tagajärje (vt käesoleva otsuse punkti 12). Nendest sätetest nähtub piisava selgusega, et erakonna liige ei tohi juriidiliselt isikult vastu võtta rahaliselt hinnatavat hüve ning selle kohustuse rikkumisega kaasnev õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu üldkogu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 31). Kas konkreetsed asjaolud täidavad õigusnormis sätestatud eeldused või mitte, tuleb hinnata konkreetse juhtumi lahendamisel.
3. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et puudub alus vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks. II
4. Asja lahendamisel on tähtsad järgmised asjaolud: 1)
5. a augustis ja septembris

poneeriti Tallinnas Hiiu staadioni reklaami, mille plakatitel oli kujutatud Keskerakonna liikmed J. Mutli, A. Sarapuu ja kaebaja, kes kandideerisid Keskerakonna nimekirjas kohaliku omavalituse volikogu valimistel. Plakatil olid tekstiosad "Hiiu staadioni avapidu ja avamäng", "

1. september", "kell 12.00". Isikute fotode juurde olid paigutatud nende nimed ning pildi alumisse nurka Tallinna logo; 2)
2. a augustist kuni oktoobri lõpuni esitati erinevates tele- ja raadiokanalites kampaania "Tallinn liigub" reklaame, milles kutsuti üles osalema Tallinna Maratonil ja ettevalmistavates treeningutes. Kaebajat

poneeritakse liikumistreeningul (kepikõnd) koos teiste inimestega (tervise​rajad looduskeskkonnas). Kaebaja on spordiriietuses ning osaleb videolõigu kepi​kõnni​treeningut kajastavas osas. Videolõigu maratonile ja treeningutele kutsuvat teksti ei esita valdavalt kaebaja, küll on talle ette nähtud eraldi lõik, milles ta esitab kutse "Tulge osalema! Tallinn liigub". Kaebajat näidatakse seejuures üksinda suures plaanis ning ekraanil on tekst "Edgar Savisaar. Tallinna linnapea". Ka videolõigu alguses näidatakse kaebajat suures plaanis; 3)

1. augustist kuni
2. oktoobrini 2013 esitati telekanalis PBK venekeelset reklaamklippi, milles kaebaja kutsus inimesi osalema
3. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; 4) Hiiu staadioni, "Tallinn liigub" ja PBK reklaamide eest tasus Tallinna linn; 5) Tallinna linna valimiskomisjon registreeris
4. septembri
5. a otsusega nr 18 Tallinna Linna​volikogu valimiseks isikud, sh kaebaja, kes kandideeris valimisringkonnas nr 4 (Lasnamäe) Kesk​erakonna nimekirjas; 6) maakonnakeskuses sai elukohast sõltumatult eelhääletada 10.–
6. oktoobrini. Elukohajärgses jaoskonnas sai eelhääletada 14.–
7. oktoobrini. Elektrooniliselt sai hääletada 10.–
8. oktoobrini. Valimispäev oli
9. oktoobril
11. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalused reklaamid ei olnud tema valimiskampaania osa, vaid nende eesmärgiks oli avalike huvide edendamine ja teavitus. Seetõttu oli nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav kohaliku elu korraldamisena.
12. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja on andnud nõusoleku reklaamides osalemiseks. Sellest saab järeldada kaebaja tahet, et teda

poneeritaks avalikus ruumis nende reklaamide vahendusel enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. 19. Kohtud on hinnanud nii kaebaja avalikus ruumis

poneerituse mahtu ja intensiivsust, reklaamide sõnumit kui ka sündmuste toimumise üldist ajalist raamistikku. Kõiki asjaolusid arvesse võttes asusid kohtud seisukohale, et kaebajat ei

poneeritud avalikus ruumis eesmärgiga teha teavituskampaaniat, vaid tegemist oli valimisreklaamiga. Kolleegium nõustub käesoleva otsuse p-s 3 refereeritud halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega.

1. Kõikides viidatud reklaamides on kaebajal suur osatähtsus. Kuigi sõnumi sisu võib olla omane ka teavituskampaaniale, ei saa viimast praegusel juhul pidada peamiseks. Reklaamides kasutatud sõnumit (Hiiu staadioni avamine, spordiüritusele ja valimistest osa võtma kutsumine) oleks saanud esitada ka isik, kes valimistel ei kandideeri. Asjas ei ole esitatud veenvat argumenti, miks Tallinna linn pidi oma ülesannete täitmiseks just sellel ajavahemikul sellise sisuga reklaame tellima ning kasutama nendes kohaliku omavalitsuse valimistel Tallinna linnas kandideerivat erakonna liiget. Arvestada tuleb ka ajalist raamistikku, millal reklaamid avalikkuse ette toodi. Reklaame esitati augustis, septembris ja oktoobris
2. Tallinna linna valimiskomisjon registreeris
3. septembri
4. a otsusega nr 18 Tallinna Linnavolikogu valimistel kandideerivad isikud, sh kaebaja. Eelhääletamine toimus 10.–
5. oktoobrini, elukohajärgses jaoskonnas toimus see 14.-
6. oktoobrini, elektrooniliselt sai hääletada 10.–
7. oktoobrini ning valimispäev oli
8. oktoobril
9. Seega esitati reklaame vahetult enne valimisi ning seeläbi suure tõenäosusega mõjustati valijaid oma otsuse langetamisel. Olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustakse valijaid hääletama kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et reklaami võidi kasutada ka kohaliku omavalitsuse teavituskampaania tegemise eesmärgil. Valimiskampaania tegemisel tuleb tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all.
10. Kolleegium ei jaga kaebaja seisukohta, et kohtud on tõendite kogumisel ja hindamisel rikkunud menetlusreegleid. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on hinnanud asja juurde võetud tõendeid. Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtu järeldustega päri, ei tähenda veel menetlusreeglite rikkumist. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja juhataja ülesannetes A. Kivi ja Tallinna linna algatatud järelevalvemenetluse tegijate kõrvalejätmine ei saanud mõjutada asja tulemust, kuna nende ütlused ei saa muuta reklaamides kaebaja osatähtsust, sõnumi sisu ega sündmuste ajalist raamistikku.
11. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). ERJK taotleb, et kassatsiooniastme menetluskulud jäetakse kaebaja kanda, kuna ERJK ei ole tavapärane haldusorgan, ta ei tegutse igapäevaselt, Riigikogu Kantselei on võimaldanud oma kahe õigusteadmisega isiku kasutamist ning tal endal puudub õigusteenistus. Haldusorganile on õigustatud välja mõista välise õigusabi kulud, kui kohtuasi väljub tema iga​päevase põhitegevuse raamidest. Samas aga ei ole alust vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Era​konnaseaduse kohaselt on ERJK ülesanne kontrollida ka seda, kas erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevus on kooskõlas erakonnaseaduses sätestatud nõuetega. Selleks on antud talle pädevus ja volitused kohaldada riigivõimu (vt käesoleva otsuse punkte 9–12). Tegemist on vastustaja põhiülesandega. Selle kohtumenetluse asjaolud ei ole ka sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt. Kaebaja vaidlustas ERJK tehtud ettekirjutuse ning eelduslikult peab ERJK olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama. Kuigi ERJK komisjon ei käi iga päev koos, ei anna see alust jätta ERJK õigusabikulusid kaebaja kanda. Kohtumenetluses ei pea osalema komisjoni liikmed. Piisab, kui komisjon volitab ennast esindama Riigikogu Kantselei ametniku. ERJK asjaajamise korra punkt 4 kohaselt tagab ERJK asjaajamise ja tehnilise teenindamise Riigikogu Kantselei ning ERJK-d teenindavad ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu. Seetõttu jäävad ERJK õigusabikulud tema enda kanda.