← Eesti

3-2-2-4-16

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-4-16 Määruse kuupäev Tartu,

  1. november 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Kohtuasi Swedbank AS hagi Aimar Koppeli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri 2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-35422 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aimar Koppeli teistmisavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Swedbank AS, esindaja Ulla Ilisson Kostja Aimar Koppel, esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Asja läbivaatamise kuupäev
  3. oktoober 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. septembri 2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-35422 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  6. Teistmisavaldus rahuldada.
  7. Tagastada Karolin Karotamile teistmisavalduselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Swedbank AS (hageja) esitas
  9. juulil 2010 Harju Maakohtule Aimar Koppeli (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus 196 790 krooni 77 senti ning alates hagiavalduse esitamisest viivis põhinõudelt (171 577 kroonilt 65 sendilt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
  10. Kostja ei vastanud hagile.
  11. Harju Maakohus tegi
  12. septembril 2010 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 196 790 krooni 77 senti ja alates
  13. juulist 2010 viivise põhinõudelt (171 577 kroonilt 65 sendilt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  14. Kostja esitas
  15. mail 2016 Riigikohtule maakohtu tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palub otsuse tühistada ja saata tsiviilasi lahendamiseks maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetatud. Asja materjalidest nähtub, et hagimaterjalid on
  16. augustil 2010 kätte toimetatud kostja emale viimase elukoha aadressil SuureJaanis. Kostja elas koos emaga kuni täisealiseks saamiseni. Alates
  17. aastast kuni praeguseni elab kostja Soomes. Selle tõendamiseks esitas avaldaja Soomes
  18. veebruaril 2009 sõlmitud töölepingu ja teate sõidukimaksu kohta. Teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt, sest kostja sai tagaseljaotsuse kätte
  19. märtsil
  21. Hageja palub jätta teistmisavalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et teistmisavaldus on esitatud tähtaega ületades. Tagaseljaotsuse kohta väljastatud täitekorraldus on kostjale edastatud
  22. jaanuaril
  23. Lisaks on hageja algatanud Soomes täitemenetluse, mille algatamise info on kostjale saadetud
  24. jaanuaril
  25. Olukorras, kus isikule toimetatakse kätte Euroopa täitekorraldus ja tema vastu algatatakse täitemenetlus, saab isik tema kohta tehtud kohtuotsusest teada. Kostja on
  26. veebruaril 2016 vaidlustanud Euroopa täitekorraldust põhjusel, et talle pole hagimaterjale kätte toimetatud. Hagimaterjalide kättetoimetamise ajal võis kostja alaline elukoht olla ka Eestis. Töölepingu sõlmimine ei viita elukoha vahetamisele. Rahvastikuregistris muutis kostja oma elukohta alles
  27. märtsil
  28. Kui isik pole elukoha vahetamise tahet avaldanud, kannab ta dokumentide kättesaamise riski. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 2 alusel põhjendatud. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  30. Teistmisavalduse võib TsMS § 704 lg 1 järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist. Kolleegium on varem leidnud, et TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul (vt Riigikohtu
  31. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-16, p 7). Seega on oluline, millal tagaseljaotsus kostjale kätte toimetati. Täitemenetluse algatamise teate ning Euroopa täitekorralduse edastamine ei tähenda seda, et kostja oleks tagaseljaotsuse kätte saanud. Kuna asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, millal on kostja tagaseljaotsuse kätte saanud, tuleb lähtuda kostja väitest, et ta on selle kätte saanud
  32. märtsil
  33. Teistmisavaldus on esitatud
  34. mail 2016, seega tähtaegselt.
  35. Teistmine ei ole TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti, kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja
  36. detsembril 2015 avalduse täitekorralduse tõendi saamiseks, paludes kinnitada täitekorraldusena maakohtu tagaseljaotsust. Maakohus väljastas
  37. detsembril 2015 täitekorralduse tõendi. Kostja esitas
  38. veebruaril 2016 kohtule avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamiseks, sest kostja ei ole kätte saanud hagiavaldust ega tagaseljaotsust. Maakohus jättis kostja avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas kostja määruskaebuse alusel maakohtu määruse ning saatis hageja avalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et teistmine on välistatud seetõttu, et samadel alustel on kostja taotlenud ka Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamist. Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamise korral jääb tagaseljaotsus ikkagi kehtima. Sellises olukorras ei saa TsMS § 703 lg-t 2 kohaldada.
  39. Kostja on teistmisavalduses tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 2, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või kui menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kostja väidab, et talle ei ole hagimaterjale kätte toimetatud. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Prii 16, Tallinn. Dokumendid on kohtule tagastatud põhjusel, et isik ei ela sellel aadressil (tl 41). Seejärel on dokumendid antud üle kostja emale Anne Raidile viimase rahvastikuregistrijärgsel aadressil Supeluse 8, Suure-Jaani (tl 42). Samale aadressile on edastatud ka tagaseljaotsus, mis on tagastatud põhjusel, et saaja ei ela sellel aadressil ning viibib pikemat aega välismaal (tl 47). Kolleegium märgib, et kostja emale viimase elukohta hagiavalduse kättetoimetamist
  40. augustil 2010 saab lugeda kättetoimetamiseks kostjale vaid siis, kui tegemist oli kostja eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka nt Riigikohtu
  41. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13, p 11). Kostja väidete kohaselt elab ta juba alates
  42. aastast Soomes. Selle kinnitamiseks on kostja esitanud
  43. veebruaril 2009 Soomes sõlmitud töölepingu (tl 123) ning
  44. veebruari
  45. a teatise sõidukimaksu kohta (tl 122). Kuigi töölepingu sõlmimine ei tähenda tingimata seda, et kostja asus
  46. aastal Soome elama, ei nähtu asja materjalidest ühtegi tõendit selle kohta, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli kostja elukohaks tema ema elukoht. Hagiavaldusele lisatud
  47. mail 2007 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingus (tl 18-19) ning
  48. novembril 2007 sõlmitud väikelaenulepingus (tl 10-11) on kostja elukohaks märgitud Prii 16, Tallinn. Hagiavalduses, menetlusse võtmise määruses ning tagaseljaotsuses on kostja elukohaks märgitud samuti Prii 16, Tallinn. Sama aadress nähtub ka rahvastikuregistrist (tl 39). Kostja ema aadressile saadetud tagaseljaotsus on kohtule tagastatud põhjusel, et saaja ei ela sellel aadressil ja viibib pikemat aega välismaal. Ka hageja pole tõendanud, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli kostja elukohaks tema ema elukoht. Eeltoodut arvestades ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetatud ning teistmisavaldus on TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel põhjendatud.
  49. Alternatiivselt on hageja palunud teha TsMS § 710 lg 1 teise lause alusel uue otsuse, millega hagi rahuldada. TsMS § 710 lg 1 teise lause kohaselt, kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas asjaolud selged. Kostjale ei ole hagiavaldust kätte toimetatud ning tal ei olnud võimalik sellele vastuväiteid esitada. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu tagaseljaotsus TsMS § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  50. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon makse teinud isikule, s.o Karolin Karotamile. Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.