← Eesti

3-3-1-46-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-46-16

  1. november 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Eduard Peretokini kaebus Tallinna Vangla vastu ebapiisava elamispinna tagamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Eduard Peretokin Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus asjas nr 314-51437 Eduard Peretokini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada määruskaebus.
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus asjas nr 3-14-
  9. Rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
  10. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tallinna Vangla registreeris
  12. detsembril 2013 Eduard Peretokini taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. E. Peretokin palus välja mõista hüvitise 7500 eurot selle eest, et ta pidi Tallinna Vanglas viibima kambrites, kus ei olnud piisavalt ruumi. Tallinna Vangla jättis taotluse korduvalt käiguta. E. Peretokin esitas
  13. märtsil 2014 teist korda avalduse taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla registreeris avalduse
  14. märtsil
  16. E. Peretokin esitas
  17. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt mõista välja hüvitise taotluses käsitletud mittevaralise kahju eest. Tallinna Vangla teatas
  18. augustil 2014 halduskohtule, et E. Peretokini kahju hüvitamise taotluse kohta ei olnud veel otsust tehtud.
  19. Tartu Halduskohus rahuldas
  20. novembri
  21. a otsusega asjas nr 3-14-51437 kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 1824 eurot.
  22. Tallinna Vangla palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Kaebaja esitas vastuseks ringkonnakohtu nõudele kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt ei ole kaebajal juriidilist haridust. Kaebaja lähtus sarnaselt halduskohtuga halduskohtu​menetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st
  23. Ta ei olnud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 teadlik. Kaebaja lootis, et vangla lahendab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt või nad sõlmivad vanglaga kompromissi. Kaebaja taotles ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, sest HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 on omavahel vastuolus.
  24. Tartu Ringkonnakohus jättis
  25. jaanuari
  26. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Määruse kohaselt möödus RVastS § 18 lg-st 2 vanglale tulenev kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg
  27. mail 2014 ja kaebus oleks tulnud esitada
  28. juunil
  29. Kaebus esitati ligi kahenädalase hilinemisega. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses, selle puuduste kõrvaldamise avalduses ja kaebuses haldus​kohtule viidanud riigivastutuse seadusele. Seega pidi ta olema selle seadusega tutvunud ning teadlik RVastS §-s 18 sätestatud tähtaegadest. Vastasel korral ei ole ta ise olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja kahju hüvitamise kord. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  30. Kaebaja palub määruskaebuses ennistada kaebetähtaeg ja saata asi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja jääb ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde. Samuti märgib ta, et tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval õigus oodata kahjunõudele vastust. Kuna vastustaja vastust ei esitanud, pöörduski kaebaja kohtusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  32. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja pöördus kohtusse pärast kaebe​tähtaja möödumist. Kolleegium ei pea vajalikus korrata ringkonnakohtu sellekohaseid põhjendusi ega enda varasemaid seisukohti sarnastes asjades (vt kolleegiumi
  33. septembri
  34. a määrus asjas nr 3-3-139-16 ja
  35. mai
  36. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16).
  37. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et kaebetähtaeg tuleb HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada sarnaselt asjadega nr 3-3-1-18-16 ja 3-3-1-39-
  38. Viidatud asjades asus kolleegium seisu​kohale, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja regulatsioon kohtueelse menetluse läbimisel ei ole selge. HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 tõttu võib isikul tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. See, et kaebaja vangla viivituse tõttu lõpuks siiski pöördus kohtusse juba enne kahju hüvitamise taotluse lahendamist, ei välista kaebaja varasemat eksimust. Kaebaja lasi ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevase kaebetähtaja mööda vaid 13 päeva võrra ega ole viivitanud kohtusse pöördumisega ebamõistlikult kaua.
  39. Eeltoodust tulenevalt tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ja saadab asja menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2).

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.