3-1-1-93-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-93-16

1. november 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Väärteoasi P.S-i karistamises liiklusseaduse § 2611 lg 1, § 238 ja § 217 lg 1 ning autoveoseaduse § 313 järgi Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus väärteoasjas nr 4-159231 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kassatsioon
4. oktoober 2016, kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. juuni
7. a otsus osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus P.S-i karistamises LS § 217 lg 1 ning AutoVS § 313 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest.
8. Saata väärteoasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri liikluspolitseinik Over Lvov koostas
12. septembril 2015 P.S-ile väärteoprotokolli. Selle kohaselt juhtis menetlusalune isik samal päeval kell 14.25 mootorsõidukit, mille mass ja teljekoormused ületasid sõiduki registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. juuni
14. a määrusega nr 42 kehtestatud väärtusi. Eriveo tegemiseks puudus menetlusalusel isikul luba ja samuti ei olnud tal esitada autojuhi ametikoolituse tunnistust ega veoliigile vastavat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kuna P.S oli kohustatud kasutama ka sõidumeerikut, rikkus ta ühtlasi salvestuslehtede kasutamise ja nende lugemise võimaluse kohta kehtestatud nõudeid. Eespool kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 80 lg-te 1 ja 2, § 34 lg 12 ning § 88 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri
15. juuni
16. a määruse nr 42 ning autoveoseaduse (AutoVS) § 22 lg 1 p 4 nõudeid, pannes toime LS § 2611 lg 1 ja § 238 järgi kvalifitseeritavad ideaalkogumis olevad väärteod. Samuti rikkus ta AutoVS § 22 lg 1 p 2, LS § 88 lg 1 ja § 131 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 art 34 nõudeid, pannes toime AutoVS § 313 ning LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavad ideaalkogumis olevad väärteod.
17. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
18. oktoobri
19. a otsusega karistati P.S eelmises punktis nimetatud rikkumiste eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaselt LS § 2611 lg 1 alusel 71 trahviühiku (284 euro) ja LS § 217 lg 1 alusel 26 trahviühiku (104 euro) suuruse rahatrahviga.
20. P.S taotles Viru Maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.
21. Viru Maakohtu
22. juuni
23. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, kohtuvälise menetleja otsus tühistati menetlusaluse isiku karistamises LS § 217 lg 1 järgi ja selles osas lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Osas, millega P.S karistati LS § 2611 lg 1 alusel, jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 P.S juhtis OÜ-le K kuuluvat sõidukit. Menetlusalune isik on käsitatav juhina ja tema tegevus autoveona EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punktide a ning c mõttes. Kuid LS § 130 lg 12 p 8 kohaselt ei rakendata EÜ määruse nr 561/2006 nõudeid juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse kanalisatsioonitööde tõttu. Äriregistri andmete järgi on OÜ K põhitegevusala vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus. Seega on kõnealune äriühing ehitusettevõtja, kelle põhitegevusala on kanalisatsioonitööde tegemine. 4.2 Alltöölepingu kohaselt tegi OÜ K Rakveres J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni- ning sademeveetorustike ehitustöid ja oli kohustatud kindlustama tööde tegemiseks vajaliku materjali transpordi ehitusobjektile. Töölepingu järgi oli P.S-i töö sisu vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine, üldehitustööde tegemine ning vajadusel auto juhtimine. Viimane oli kõrvaltegevus, mida menetlusalune isik tegi põhitööülesande täitmiseks. Seda kinnitab tööandja tõend, mille kohaselt vedas P.S tööandja omandis olevat materjali OÜ K tarbeks, kusjuures veosevedu on äriühingu kõrvaltegevus. Sõiduki kinnipidamisel andis menetlusalune isik samuti ütlusi, et ta pole kutseline juht. 4.3 Tööandja tõendi kohaselt pidi P.S
24. septembril 2015 lisaks torustiku põhja ettevalmistamisele ja torustiku paigaldusele vedama ehitusobjektile täiteliiva. Tõend kinnitab tööülesandeid, veose päritolu ja sihtpunkti. Väärteoprotokolli kohta esitatud vastulausest järeldub, et menetlusalune isik vedas äriühingu omandis olevat materjali äriühingu tarbeks ja viimase valduses oleva veokiga. Kuna veokit juhtis äriühingu töötaja, kelle jaoks juhtimine pole põhitöö, ei pidanud P.S sõidumeerikut kasutama. Seetõttu ei saanud ta rikkuda sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid. 4.4 Menetlusalusele isikule on veel süüks arvatud AutoVS § 22 lg 1 p-de 2 ja 4 ning LS § 88 lg 1 nõuete rikkumine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkt d sätestab tingimused, mil veose veol ei ole ühenduse tegevusluba vaja ja mil veokid on vabastatud kõigist veoloa nõuetest. Arvestades, et tegemist ei olnud tasulise riigisisese autoveoteenuse osutamisega, vaid oma kulul korraldatava riigisisese veoseveoga, ei olnud ühenduse tegevusluba nõutav. 4.5 Teede- ja sideministri
25. novembri
26. a määruse nr 87 § 1 lg 1 kohaselt kehtivad kutseoskusnõuded tasu eest töötavale autojuhile, kes töötab veose või sõitjate veol määruses nimetatud kategooria auto, bussi või autorongiga, samuti sõitjate taksoveol. Kuna määruse § 11 p 7 sätestab, et määruse nõudeid ei kohaldata juhi suhtes, kes veab materjali või seadmeid, mida ta kasutab oma tööks tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole tema põhitegevusala, ei pidanud P.S olema ka autojuhi ametikoolituse tunnistust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
27. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Leides, et menetlusalune isik ei pidanud sõidumeerikut kasutama, jättis maakohus tähelepanuta majandustegevuse registri väljavõtte ja OÜ K majandustegevust puudutava teabe. Nende tõendite kohaselt ei tegele OÜ K ainult kanalisatsioonitöödega. Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest lahendi ühes osas nimetati äriühingu põhitegevusena kolme tegevusala, kuid järgnevas osas üksnes kanalisatsioonitorustiku ehitust. Seetõttu leiti ebaõigesti, et P.S-i kasutatud veokile laienes LS § 130 lg 12 p-s 8 sätestatud erand. 5.2 Maakohtu arvates piisab sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastamise tuvastamiseks juhi ütlustest, kuid selle seisukohaga eiratakse ümberpööratud tõendamiskohustuse põhimõtet ja samuti seda, et juht peab esitama objektiivsed tõendid enda tegevuse kohta. Vaid nii saab konkreetse veo siduda LS § 130 lg 12 p-s 8 nimetatud erandiga ja ehitusobjektiga, millel kanalisatsioonitöid tehti. Selliseid tõendeid P.S ei esitanud. Menetlusaluse isiku esitatud tõenditest ei nähtu, missugust tööd ta
28. septembril 2015 tegi. Kontrollimise käigus esitatud saatelehel puudub kuupäev ja see ei kajasta andmeid selle kohta, kus veos peale võeti ning kuhu ja missugusel eesmärgil see viidi. 5.3 Kohtuotsusest ei selgu, miks menetlusaluse isiku juhitud sõiduk määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalasse ei kuulu. Maakohus märkis ka ise, et menetlusalust isikut saab käsitada juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtuvalt tegi P.S kontrollitud ajavahemikul juhina veosevedu iga päev. 5.4 Õige pole seisukoht, et menetlusalune isik tegi oma kulul riigisisest veosevedu ning tal ei ole vaja ühenduse tegevusloa ärakirja. Oma kulul veoseveo nõudeid reguleerib EÜ määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkt d, mille tingimused pole täidetud. 5.5 Ekslik on ka järeldus, et menetlusalusel isikul ei pidanud olema ametikoolituse tunnistust. Kohus tugines teede- ja sideministri määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine“ § 11 p-le 7, kuid sellist sätet määrus ei sisalda. Kohus tuvastas, et töölepingu kohaselt töötab menetlusalune isik vajadusel autojuhina. Ka leiti otsuses, et menetlusalust isikut saab käsitada juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punkide a ja c mõistes. Saatelehelt ja sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et menetlusaluse isiku tegevus on käsitatav kutselise juhi tegevusena. Pole tõendatud, et menetlusalune isik toimetas ehitusobjektile enda tööks vajalikke materjale. Väärteotoimiku kohaselt tehti töid kolmandatele isikutele lepingu alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kassatsiooni lõpposas on kohtuväline menetleja taotlenud maakohtu otsuse tühistamist. Seetõttu jääb esmapilgul mulje, nagu vaidlustataks kohtuotsust ka osas, millega kohtuvälise menetleja otsus jäeti muutmata. Tegelikult see nii ei ole, sest kassatsiooni põhjendustest nähtuvalt on vaidluse all väärteomenetluse lõpetamine AutoVS § 313 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude suhtes. Kuna P.S maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei ole järelikult kumbki kohtumenetluse pool kahtluse alla seadnud kohtuotsuse selle osa seaduslikkust, millega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Muutmata jäänud tegude osas, s.o LS § 2611 lg 1 ja § 238 puhul, ei ole tuvastatavad ka VTMS § 1732 lg-s 3 sätestatud asjaolud, mis tingiksid asja lahendamise kassatsiooni piiridest väljuvalt. Seega peab kriminaalkolleegium kassatsiooni lahendamiseks üksnes hindama, kas maakohus toimis AutoVS § 313 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude osas väärteomenetlust lõpetades seaduslikult.
30. LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo puhul vaidlustab kassaator maakohtu järeldust, mille kohaselt laienes P.S-i tehtud autoveole LS § 130 lg 12 p-s 8 sätestatud erand. Viidatud sätte kohaselt ei rakendata EÜ määruse nr 561/2006 nõudeid, sh kohustust kasutada sõidumeerikut, juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol mh siis, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega. Maakohtu hinnangul kasutas menetlusalune isik OÜ-le K kuuluvat veokit seoses kanalisatsioonitöödega, mille tõttu ei pidanud ta sõidumeerikut kasutama.
31. Kriminaalkolleegium on analoogiliste vaidluste lahendamisel märkinud, et kuna Eesti Vabariik on võtnud EÜ määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-s h sisalduva erandi üle sisuliselt üks ühele, tuleb ka liiklusseaduses sisalduvate mõistete avamisel arvestada Euroopa õiguse kohaldamise reegleid. Nii on kolleegium Euroopa Kohtu praktikale tuginevalt selgitanud, et näiteks mõiste “seoses gaasihooldusteenustega” all on peetud silmas üksnes sõidukeid, mida kasutatakse olulises ulatuses üksnes seoses gaasi tootmise, transportimise ja jagamisega või seoses nendeks tegevusteks vajalike rajatiste hooldamisega. Lisaks eeldab sõidumeeriku kasutamise erand avalikes huvides osutatavaid gaasihooldusteenuseid. Mõiste "seoses olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega" hõlmab aga olmejäätmete kogumist kohast, kus jäätmed on ladustatud. Masinad, mida selliseks kogumiseks kasutatakse, läbivad piiratud vahemaid lühikese ajavahemiku jooksul ja jäätmete transportimisel on võrreldes jäätmete kogumisega üksnes abistav tähendus. Olmejäätmete kogumine, mis ei vasta nimetatud kriteeriumitele, ei lange sõidumeeriku kasutamise kohustuse erandi alla. Kokkuvõtlikult on tõdetud, et kohus peab iga kord eraldi hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. juuni
33. a otsus asjas nr 3-1-1-34-10, p-d 6–7).
34. Varasemast praktikast ilmneb, et LS § 130 lg 12 p-s 8 loetletud sõidumeeriku kasutamise kohustust välistavad erandid laienevad transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
35. veebruari
36. a otsus asjas nr 3-1-1-2-16). Mõistetavalt on seejuures nõutav, et tehtav vedu peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Seega pidi maakohus ka arutataval juhul LS § 130 lg 12 p 8 kohaldamise eeldusena kindlaks tegema, et P.S-i tehtud vedu oli seotud konkreetse kanalisatsioonitööga ja veosega liikluses osalemine oli selle töö tegemises kõrvalise, s.o abistava tähendusega.
37. Maakohus tuvastas, et P.S-i tööandja, s.o OÜ K põhitegevusala on kanalisatsioonitööde tegemine. Ka leidis kohus, et P.S-i põhitööks on vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine ning üldehitustööd. Kohtuotsuse kohaselt oligi vaidlusalusel päeval tehtud vedu seotud menetlusaluse isiku põhitööga. Need järeldused tuginevad peamiselt menetlusaluse isiku töölepingul, Lemminkäinen Eesti AS-i ja OÜ K vahel sõlmitud alltöölepingul, OÜ K koostatud tõenditel ning menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustel. Loetletud tõendid kinnitavad kohtu arvates seda, et veoki juhtimine oli P.S-i jaoks põhitöö tegemisel abistava tähtsusega.
38. Kassaator osutab aga õigesti, et tõenditest nähtuvalt ei ole kanalisatsioonitorustiku ehitus OÜ K ainuke põhitegevusala. Nimelt nähtub eeskätt äriregistri andmetest, et kõnealuse äriühingu põhitegevusaladeks on ka vee- ja gaasitorustiku ehitus, millele LS § 130 lg 12 p-s 8 märgitud erand ei laiene. Maakohus ei põhjendanud, miks ta pidas võimalikuks ja vajalikuks käsitada äriühingu põhitegevusalana vaid kanalisatsioonitorustiku ehitust.
39. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, miks ei arvestatud tõendina menetlusaluse isiku kasutuses olnud veoki sõidumeeriku salvestuslehtedel kajastatud teavet. P.S-i tööülesannete sisu üle otsustamisel on kaalukas tähendus sellel, kuidas salvestuslehtedel kajastatud andmed haakuvad teiste kohtuotsuses loetletud tõenditega, sh menetlusaluse isiku ütluste, temaga sõlmitud töölepingu punkti 2.2 sisu ja tema tööandja väljastatud tõenditega. Väärteoasja materjali kohaselt on kohtuväline menetleja järjepidevalt toonitanud, et salvestuslehtede kohaselt tegeles menetlusalune isik veoste veoga iga päev ja see moodustas tema tööst kaaluka osa. Eelnev koostoimes P.S-i töölepinguga kinnitab kassaatori arvates arusaama, et veoki juhtimine ei saanud olla abistava tähendusega tegevus. Vastavasisulised argumendid jäeti otsuses täielikult tähelepanuta. Vähetähtis pole ka see, et kuigi menetlusaluse isiku sõnul puudus tal kohustus sõidumeerikut kasutada, on ta sõidumeerikut väärteoprotokollis kirjeldatud kuupäevale eelneval perioodil ometi järjepidevalt kasutanud. Kõnealust vastuolu pole menetlusalune isik samuti veenvalt selgitanud.
40. Ühtlasi on põhjendatud kassatsiooni väide, et kontrolli käigus esitatud veoselehel puuduvad mis tahes andmed, mille alusel saaks seostada kõnealusel kuupäeval tehtud veo konkreetse kanalisatsioonitööga. Maakohus tugines vaadeldava küsimuse lahendamisel menetlusaluse isiku ütlustele ja tema tööandja poolt tagantjärele koostatud tõenditele, kuid pole seejuures käsitlenud ei nende tõendite usaldusväärsust ega ka haakuvust teiste dokumentaalsete tõendite, sh sõidumeeriku salvestuslehtedega.
41. P.S on karistatud veel ka AutoVS § 313 alusel. Nimetatud väärteokoosseisus nähakse ette vastutus tasulise riigisisese autoveoteenuse osutamisel ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või nõutava veoloa autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest.
42. Väärteomenetlust lõpetades tugines maakohus EÜ määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 p-le d, milles nimetatud vedude korral ei ole vaja ühenduse tegevusluba ja mis on vabastatud ka kõigist veoloa nõuetest. Kassatsioonis tõdetakse põhjendatult, et rääkimaks veoloa nõuetest vabastamisest, peavad olema korraga täidetud kõik kõnealuse määruse punkti tingimused. Maakohtu järeldus, mille kohaselt olid need nõuded arutataval juhul ka täidetud, ei ole aga uuritud tõenditega kooskõlas. Nii on kohtuotsuses küll viidatud OÜ K tõendile, milles see äriühing kinnitas ostu-müügilepingu sõlmimist täiteliiva omandamiseks, kuid tõendis kajastatud andmetest ei nähtu, et ka väärteoprotokollis märgitud kuupäeval vedas P.S ehitusobjektile tööandjale kuuluvat materjali. Seejuures on tähtis, et konkreetse kuupäeva kohta puuduvad nii tööandja tõendites kui ka veoselehel veose päritolu ja sihtkohta kajastavad andmed. Samuti ei ole maakohus käsitlenud küsimust, miks tuleb alltöölepingu täitmise raames tööde tegemine kolmanda isiku kasuks samastada materjali veoga äriühingu oma tarbeks. Käesoleva otsuse eelnevas osas tõi kolleegium juba välja tõendite hindamisest tingitud vead, mis on seotud äriühingu põhitegevusala tuvastamise ning menetlusaluse isiku töö sisuga. Nende vigade tõttu asus maakohus ennatlikult seisukohale, et P.S-i tehtud veo puhul ei olnud ühenduse tegevusluba nõutav.
43. Veel märgib kassator, et teede- ja sideministri
44. novembri
45. a määrus nr 87 ei sisalda kohtuotsuses viidatud sätet, s.t § 11 p
46. Kolleegium leiab, et kohtuotsuses refereeritud sätte sisu pärineb tegelikult sama määruse § 1 lg 11 p-st 7, mistõttu ei ole sellel eksimusel sisulist tähendust. Vastupidist ei väideta ka kassatsioonis. Kõnealuses sättes nähakse ette, et määruse nõudeid ei kohaldata, kui veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevusala. Sarnaselt käesoleva otsuse eelmises punktis esitatud põhjendustega nõustub kriminaalkolleegium kassaatori kriitikaga selle kohta, et maakohus on nii veose kuuluvust ja päritolu kui ka P.S-i töö sisu puudutavaid tõendeid hinnanud valikuliselt ning jätnud tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata. Nimetatud eksimuste tõttu on menetlusaluse isiku käitumises AutoVS § 313 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemisele antud ebaõige hinnang.
47. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eelnevast nõudest tulenevalt peab kohus otsuse tegemisel lahendama VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ja millele otsuse tegemisel tugineti. Kohtu mõttekäik peab olema otsuse lugejale jälgitav ja järeldused peavad olema seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui osa tõendeid jäetakse hindamata ja tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata, on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
48. mai
49. a otsus asjas nr 3-1-1-42-12, p 7).
50. Kriminaalkolleegium leiab, et kohtuotsuse põhjendustes ilmnenud tõendite hindamist puudutavad lüngad ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on toonud kaasa AutoVS § 313 ning LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude osas väärteomenetluse alusetu lõpetamise, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
51. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
52. juuni
53. a otsuse osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus P.S-i karistamises LS § 217 lg 1 ning AutoVS § 313 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest. Väärteoasi tuleb tühistatud osas saata uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)