Obsah (11)

§ 185§ 337§ 199§ 191§ 180§ 363§ 175§ 178§ 71§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimene

) § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja 216 eurot. Samuti määras ringkonnakohus S. Kudrjašovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstavaks summaks 362 eurot 64 senti.

§ 185lg 2 alusel mõistis ringkonnakohus selle summa S.

Kudrjašovilt riigi kasuks välja.

1. Põhjendades J. Kuivkaevu kaitsja apellatsiooni osalist rahuldamist ja maakohtu otsuse osalist tühistamist J. Kuivkaevult välja mõistetud menetluskulude osas, märkis ringkonnakohus järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt taotles J. Kuivkaevu kaitsja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamist summas 1272 eurot. Maakohus rahuldas selle taotluse pealdisena tehtud määrusega. J. Kuivkaevult mõistis kohus õigusabikuluna välja aga 1872 eurot. Selles osas tuleb kohtuotsus tühistada ja lähtuda õigusabikulude väljamõistmisel summast 1272 eurot. Lisaks määras maakohus J. Kuivkaevu kaitsjale kohtuistungitel osalemise eest tasu kokku 11,5 tunni ulatuses, ehkki tegelikult osales kaitsja kohtuistungitel 8 tundi. Selle üleliigse tasu summas 168 eurot on maakohus ekslikult J. Kuivkaevult välja mõistnud. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et J. Kuivkaevult tuleb õigusabikuluna välja mõista 1104 eurot.
2. Samas ei nõustunud ringkonnakohus J. Kuivkaevu kaitsjaga selles, et kuna M. K. tunnistajana kohtusse kutsumist taotles S. Kudrjašovi kaitsja, tuleb selle tunnistaja kohtuistungil osalemisega seotud kulud hüvitada üksnes S. Kudrjašovil. Ainuüksi asjaolu, kes menetlusosalistest tunnistaja kohtuistungile kutsumist taotles, ei ole tunnistaja kohtusse ilmumise kulude hüvitamise seisukohalt määrav. Oluline on tunnistaja ütluste puutumus kuriteosündmusega. Kuna M. K. ütlusi oleks saanud kasutada mõlema süüdistatava süüküsimuse lahendamisel, siis on maakohus õigustatult jätnud M. K. kohtusse ilmumisega seotud kulud võrdses osas mõlema süüdistatava kanda.
3. Käsitledes apellatsioonimenetluse kulusid, leidis ringkonnakohus esmalt, et nii J. Kuivkaevu kui ka S. Kudrjašovi kaitsja taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht põhjendatud. Ringkonnakohus määras S. Kudrjašovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstavaks tasuks 264 eurot ja õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suuruseks 98 eurot 64 senti. Selle menetluskulu kogusummas 362 eurot 64 senti mõistis ringkonnakohus

§ 185lg 2 alusel S.

Kudrjašovilt riigi kasuks välja. J. Kuivkaevule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstavaks tasuks määras ringkonnakohus 288 eurot. Kohtukolleegium märkis, et kuna ta teeb J. Kuivkaevu osas

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleks apellatsioonimenetluse kulu jätta

§ 185lg 1 kohaselt riigi kanda.

Arvestades J. Kuivkaevu kaitsja apellatsiooni rahuldamise ulatust, puudub siiski alus jätta menetluskulu täies ulatuses riigi kanda. Menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamine, mille osas kaitsja apellatsioon rahuldati, moodustab apellatsioonist veerandi. Seega tuleb veerand J. Kuivkaevule apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulust ehk 72 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud 216 eurot aga J. Kuivkaevult riigi kasuks välja mõista. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 8. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid J. Kuivkaevu kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa ja S. Kudrjašovi kaitsja vandeadvokaat M. Gaver. J. Kuivkaevu kaitsja kassatsioon 9. Kaitsja taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja J. Kuivkaevu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 199

lg 1 p 1 alusel, samuti kohtuotsuse põhiosa muutmist nii, et sellest jääks välja järeldus, mille kohaselt ründasid kannatanut mõlemad süüdistatavad. Alternatiivselt taotleb kaitsja J. Kuivkaevu karistuse kergendamist ja temalt menetluskulude katteks välja mõistetud summa vähendamist.

1. Kaitsja arvates tuleb kriminaalmenetlus J. Kuivkaevu suhtes lõpetada, kuna ta ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv. Leides, et kannatanut ründasid mõlemad süüdistatavad, väljusid kohtud süüdistuse piiridest. Lisaks on kaitsja seisukohal, et ei ole asjaolusid, mis tingiksid J. Kuivkaevule sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistuse mõistmise.
2. Põhjendades oma seisukohta, et ringkonnakohus eksis menetluskulude väljamõistmisel, märgib kaitsja järgmist.
3. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu
4. aprilli
5. a otsusest asjas nr 3-2-1-40-15, pidanuks ringkonnakohus vähendama J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt kaitsjate sõidukulu katteks välja mõistetud hüvitisi. Olukorras, kus määratud kaitsjale riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 alusel määratud riigi õigusabi tasu suurust ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust ei ole vaidlustatud, puudub alus neid summasid kaitsja enda kaebuse alusel toimuvas kaebemenetluses vähendada. Samas tuleb vähendada süüdistatavalt välja mõistetavat kriminaalmenetluse kulude hüvitist, kui kaitsjale on määratud tasu või kuluhüvitis õigusliku aluseta, sh kui õiguslik alus on ära langenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tõttu.

§ 191

lg 3, mis võimaldab Riigikohtul kaebuse piiridest väljuda, laieneb üksnes otsustusele selle kohta, millises ulatuses peab keegi kriminaalmenetluse kulud hüvitama, mitte aga RÕS § 22 lg 7 alusel tehtavale otsustusele riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise kohta. 13. J. Kuivkaevult on ekslikult välja mõistetud 133 eurot 35 senti S. Kudrjašovi kaitsja taotlusel kohtusse kutsutud tunnistaja M. K. kohtuistungil osalemisega seotud kulu katteks. Käesolevas asjas rõõnasid süüdistatavad teineteist. Sellises olukorras ei saa süüdistatavalt välja mõista menetluskulu, mille on põhjustanud teine süüdistatav eesmärgiga vähendada enese süüd ja suurendada kaassüüdistatava süüd.

§ 180

lg 2 mõtte kohaselt tuleb kõnealuse tunnistaja kohtusse kutsumisega seotud kulud jätta täies ulatuses S. Kudrjašovi kanda. 14. Ringkonnakohus mõistis J. Kuivkaevult alusetult välja osa apellatsioonimenetluse kulust ehk 216 eurot sellest tasust, mis määrati kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kuna ringkonnakohus tegi

§ 337lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tulnuks J.

Kuivkaevu apellatsioonimenetluse kulu jätta

§ 185

lg 1 kohaselt täies ulatuses riigi kanda.

§ 185

lg 2 järgi võib süüdistataval tekkinud apellatsioonimenetluse kulud jätta tema kanda üksnes juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.

Riigikohtu praktikas on kaebuse osalise rahuldamise korral jäetud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu täielikult riigi kanda, olenemata sellest, millises ulatuses kaebus rahuldati (vt otsused asjades nr 3-1-1-93-12 ja 3-1-1-104-10). S. Kudrjašovi kaitsja kassatsioon

1. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega S. Kudrjašov tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 5 ja 8 järgi, samuti süüdistatavale karistuse mõistmist puudutavas osas. Kassaator palub S. Kudrjašovi KarS § 200 lg 2 p-de 5 ja 8 järgi õigeks mõista ning kergendada tema karistust.
2. Kassatsiooni kohaselt eksisid kohtud tõendite hindamisel, jättes kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendamata. Samuti kohaldasid kohtud S. Kudrjašovile karistust mõistes vääralt materiaalõigust, jättes arvestamata, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ja süüdistatavat ei ole varem vägivallakuritegude eest karistatud. Kassatsioonivastus
3. Prokuratuur kassatsioonidele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Riigikohus võtab esmalt seisukoha küsimuses, kas J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi süüditunnistamine ja karistamine on seaduslik ning põhjendatud (I). Otsuse II osas annab kolleegium hinnangu kohtute kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele, käsitledes seejuures süüdistatavatelt riigi õigusabi kulude (A) ja riigi õigusabi tasu (B) väljamõistmist; J. Kuivkaevult tunnistaja M. K. kohtusse kutsumisega seotud kulude väljamõistmist (C); apellatsioonimenetluse kulu osalist J. Kuivkaevu kanda jätmist (D) ja apellatsioonimenetluse kulu väljamõistmist S. Kudrjašovilt (E). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse, lahendab Riigikohtule esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlused ning otsustab kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise (III). I
5. Kassaatorite väited selle kohta, et kohtud rikkusid J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi KarS § 200 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning karistasid süüdistatavaid liiga karmilt, on Riigikohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatud. Kohtud järgisid faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti pole alust väita, nagu oleksid kohtud eksinud J. Kuivkaevule või S. Kudrjašovile karistust mõistes. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata jätta ja

§ 363

lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsjate neid väited, milles vaidlustatakse süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist. II 20. Samas leiab kolleegium, nõustudes osaliselt J. Kuivkaevu kaitsjaga, et ringkonnakohus eksis kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustamisel, raskendades seejuures süüdistatavate olukorda. Ehkki S. Kudrjašovi kaitsja kassatsioonis pole menetluskuludega seonduvat vaidlustatud, teeb kolleegium

§ 191lg-le 3 tuginedes uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse ka S.

Kudrjašovi kohta. (A) 21. Kõigepealt käsitleb kolleegium J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt menetluskuluna riigi õigusabi kulude väljamõistmist. 22.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt kuuluvad menetluskulu hulka ka määratud kaitsjale määratud kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kulude all peetakse selles sättes silmas RÕS § 21 lg-s 2 nimetatud riigi õigusabi kulusid, mis advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses kriminaalmenetluses riigi õigusabi osutamisega, ulatuses, milles kriminaalasja menetleja on need kulud RÕS § 22 lg-s 7 ja § 23 lg-s 1 sätestatud korras vajalikuks lugenud ja kindlaks määranud. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks sama seaduse § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (sellise põhimõtte nägi RÕS § 22 lg 6 ette ka kuni 31. juulini 2016 kehtinud redaktsioonis). 23. Käesolevas asjas hõlmavad summad, mille kohtud

§ 175lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka arvasid ja J.

Kuivkaevult ning S. Kudrjašovilt

§ 180

lg 1 või § 185 lg 2 alusel menetluskuluna välja mõistsid, lisaks riigi õigusabi tasule ka summasid, mis määrati advokaadibüroo pidajatele hüvitisena riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõiduauto kasutamise kulu katteks. 24. Kohtuotsustest ja kohtutoimikus olevatest kaitsjate taotlustest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks järeldub, et kohtud arvasid määratud kaitsjate sõidukulu hüvitised menetluskulu hulka ja mõistsid süüdistatavatelt välja järgmises ulatuses. J. Kuivkaevult

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetud summa hõlmab muu hulgas 216 eurot, mille maakohus oli määranud OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa hüvitisena

1. novembrist 2015 kuni
2. jaanuarini 2016 maakohtu menetluses riigi õigusabi osutamisega seoses tekkinud sõidukulu eest. S. Kudrjašovilt samal õiguslikul alusel välja mõistetud summa hõlmab aga esiteks 276 eurot 48 senti, mis hüvitati OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must
3. detsembrist 2014 kuni
4. aprillini 2015 kohtueelses menetluses tekkinud sõidukulude eest, ja teiseks 898 eurot 92 senti, mille maakohus oli määranud advokaadibüroo pidajale hüvitisena
5. juunist 2015 kuni
6. jaanuarini 2016 kohtumenetluses kantud sõidukulu katteks. Lisaks sisaldab S. Kudrjašovilt

§ 185

lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel apellatsioonimenetluse kuluna välja mõistetud summa OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must määratud 98 euro 64 sendi suurust hüvitist 20. aprillil 2016 riigi õigusabi osutamisega seoses tekkinud sõidukulu eest. Kõik eelnevalt nimetatud summad hõlmavad ka riigi õigusabi kuluhüvitistele lisandunud käibemaksu-osa. Seega kokku hõlmab J. Kuivkaevult

§ 180

lg 1 alusel riigi kasuks välja mõistetud summa 216 euro ulatuses kaitsja sõidukulu hüvitist. S. Kudrjašovilt mõisteti määratud kaitsja sõidukulu hüvitise katteks menetluskuluna riigi kasuks välja 1175 eurot 40 senti

§ 180

lg 1 alusel ja 98 eurot 64 senti

§ 185lg 2 alusel (kokku 1274 eurot 4 senti).

1. Nii advokaadibüroo pidajate sõidukulu hüvitamise ulatuse kui ka nende hüvitiste katteks süüdistatavatelt välja mõistetava menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel juhindusid kohtud Eesti Advokatuuri juhatuse
2. septembri
3. a otsusest "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi tasude ja kulude kord). Tasude ja kulude korra punkt 54 nägi ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse määras 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.
4. Ringkonnakohus, kes erinevalt maakohtust lahendas käesoleva kriminaalasja pärast
5. aprilli 2016, jättis tähelepanuta viidatud kuupäeval tehtud Riigikohtu üldkogu otsuse asjas nr 3-2-1-
6. Selle otsusega tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muu hulgas RÕS § 21 lg 3 laused 1–3, samuti tasude ja kulude korra. Ehkki üldkogu lükkas oma otsuse jõustumise osaliselt edasi, ei tehtud seda siiski osas, millega tunnistati põhiseadusvastasuse tõttu kehtetuks tasude ja kulude korra punktid 51–54 ja RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 osas, milles need volitasid advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korra punktides 51–54 sisalduvaid sätteid. Seejuures asus üldkogu seisukohale, et tasude ja kulude korra punkte 51–54 ei saa enam kohaldada (vt Riigikohtu üldkogu
7. aprilli
8. a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70).
9. Üldjuhul on põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel tagasiulatuv jõud, ehkki otsuse tagasiulatuvat mõju on võimalik piirata, tunnistades normi kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
10. aprilli
11. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 55– 57 ja seal viidatud Riigikohtu üldkogu
12. märtsi
13. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p-d 19–20). Tunnistades kehtetuks tasude ja kulude korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga), ei piiranud Riigikohtu üldkogu oma otsuse selle osa tagasiulatuvat mõju. Seega on üldkogu kõnealusel otsustusel ex tunc erga omnes-toime ehk teisisõnu tunnistati Riigikohtu
14. aprilli
15. a otsusega tasude ja kulude korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga) kehtetuks algusest peale (tagasiulatuvalt) ning kõikide isikute suhtes.
16. Seega ajavahemikul
17. detsembrist 2014 kuni
18. aprillini 2016, kui J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjad tegid käesolevas asjas riigi õigusabi osutamisega seotud sõidud, ei kehtinud RÕS § 22 lg-s 6 viidatud kord, mille alusel määrata kindlaks riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitamise ulatus.
19. Riigikohtu üldkogu leidis, et sellises olukorras tuleb (tuli) kuni põhiseaduse nõuetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni riigi õigusabi kulud, mis oleks tulnud hüvitada tasude ja kulude korra punktide 51–54 järgi, kindlaks määrata riigi õigusabi seaduse alusel, kohaldades vajadusel analoogiat või muid õiguslünga ületamise viise (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70). Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel analoogia alusel Vabariigi Valitsuse
20. juuli
21. a määruse nr 164 §-st 5 ja RÕS § 21 lg-st 2, võttes aluseks keskmise sõiduauto kasutamise eeldusliku tegeliku kulu riigi õigusabi osutamisega seotud sõidu toimumise ajal. Seejuures luges üldkogu sõiduauto kasutamise eelduslikuks kuluks 372 km pikkuse marsruudi läbimisel
22. a novembrikuus 30 eurot, millele lisandub käibemaks. (Vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 73–75.) Seega lähtus üldkogu riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõiduauto kasutamise kulu hüvitamisel määrast 0,08 €/km (30 € : 372 km), millele lisandub käibemaks.
23. Ajavahemikul
24. a detsembrist
25. a jaanuarini ja aprillis 2016, mil kaitsjad käesolevas asjas riigi õigusabi osutamisega seoses sõiduautot kasutasid, oli kütusehind ligikaudu samal tasemel (enamasti veidi madalam) kui novembris
26. Seetõttu on sõiduauto kasutamise eelduslik tegelik kulu jäänud kolleegiumi hinnangul sama suureks, nagu üldkogu selle määras – 0,08 €/km. Eeltoodust järeldub, et J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt määratud kaitsjate sõidukulu hüvitiste katteks väljamõistetava menetluskulu suuruse otsustamisel ei ole võimalik aluseks võtta määra 0,3 €/km, nagu kohtud seda tegid. Sellise määra kehtestanud tasude ja kulude korra punkt 54 oli põhiseadusvastasuse tõttu algusest peale kehtetu. Samas ei ole osutatud punktis ette nähtud määr ka süüdistatava olukorda soodustava iseloomuga, mis võiks teatud tingimustel anda aluse kohaldada seda usalduskaitse põhimõttest tulenevalt vaatamata normi põhiseadusvastasusele (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. juuni
28. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 9). Kõnealuse määra kohaldamine menetluskulu väljamõistmisel oleks süüdistatava seisukohalt ebasoodne, sest võimaldaks määrata menetluskuluna käsitatava sõidukulu hüvitise suuremana, kui on asjas nr 3-21-40-15 tehtud üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik eelduslik kulu. Seega tuleb praeguses asjas määratud kaitsjate sõidukulu

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvamisel aluseks võtta üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik kulu (0,08 €/km). 31. 1. augustil 2016 ehk pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ja kassatsioonide esitamist jõustusid riigi õigusabi seaduse muudatused, sh RÕS § 21 lg 3 uus redaktsioon, samuti viidatud sätte alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" (edaspidi tasude ja kulude uus kord). 32. Riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude hüvitamist reguleerib tasude ja kulude uue korra § 17. Selle paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta ehk samas määras, nagu nägi ette ka põhiseadusvastaseks tunnistatud tasude ja kulude korra punkt 54. 33. RÕS § 381 sätestab, et kui enne 2016. aasta 1. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele tasude ja kulude uut korda. Osutatud normist tulenevalt on tasude ja kulude uue korra § 17, sh selle lõige 2 tagasiulatuvalt kohaldatav ka J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjate sõidukulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel. Kuna kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud, pole riigi õigusabi kulude hüvitamise suurust lõplikult kindlaks määratud ja seega on RÕS § 381 kohaldatav. Tasude ja kulude uue korra § 17 tagasiulatuvat kohaldamist riigi õigusabi teenuse osutajate suhtes õigustab praegusel juhul see, et sättes ette nähtud sõidukulu hüvitise määr (0,3 €/

1. km)on kõrgem kui üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise eelduslik tegelik kulu (0,08 €/km), millest tuleks riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulude hüvitamisel lähtuda siis, kui tasude ja kulude uue korra tagasiulatuv kohaldamine võimalik ei oleks. Järelikult on tegemist advokaatide ja advokaadibüroo pidajate jaoks soodsama regulatsiooniga, mida nende suhtes tagasiulatuvalt kohaldades ei saa tekkida vastuolu põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva usalduskaitse põhimõttega. 34. Kuna alates 1. augustist 2016 on olemas tasude ja kulude uue korra § 17 lg-st 2 ja RÕS §-st 381 tulenev õiguslik alus hüvitada ka enne seda kuupäeva riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, puudub kolleegiumil alus vähendada RÕS § 22 lg-s 7 ja § 23 lg-s 1 ette nähtud korras J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjate sõidukulude katteks advokaadibüroo pidajatele määratud hüvitisi. Seetõttu ei käsitle kolleegium J. Kuivkaevu kaitsja väidet, mille kohaselt ei saa kõrgema astme kohus varasemates kohtuastmetes kindlaks määratud riigi õigusabi kulude hüvitisi vähendada omal algatusel, vaid üksnes sellist taotlust sisaldava kaebuse alusel. 35. Eelmärgitu ei tähenda aga seda, nagu saaks tasude ja kulude uue korra §-st 17 lähtuda ka J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt välja mõistatava menetluskulu suuruse üle otsustamisel. Ajal, kui süüdistatavate kaitsjad tegid riigi õigusabi osutamisega seotud sõite, puudus õiguslik alus hüvitada advokaadile (advokaadibüroo pidajale) sõidukulu üldkogu eeldatud sõiduauto kasutamise tegelikust kulust (0,08 €/
2. km)suuremas määras. Järelikult ei saanud riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulu hüvitist sellest määrast suuremas ulatuses ka

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata ega menetlusosaliselt välja mõista. RÕS § 381 ei võimalda suurendada tagasiulatuvalt summat, mis on võimalik menetlusosaliselt

1. peatüki sätete alusel riigi kasuks välja mõista. Pole alust arvata, et seadusandja pidas RÕS § 381 kehtestades silmas isikule tagasiulatuvalt kohalduvat ebasoodsat tagajärge, ühtlasi võiks sellist tagasimõju võimaldav RÕS § 381 tõlgendus sattuda vastuollu PS §-st 10 tuleneva usalduskaitse põhimõttega.
2. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud J. Kuivkaevu kaitsja taotlus vähendada süüdistatavatelt määratud kaitsjate sõidukulu hüvitiste katteks menetluskuluna välja mõistetavaid summasid.
3. Nagu märgitud, arvasid kohtud menetluskulu hulka määratud kaitsjate sõidukulu hüvitised, mis olid arvestatud, lähtudes määrast 0,3 €/km. See määr on 3,75 korda kõrgem kui asjas nr 3-2-1-4015 tehtud üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegeliku kulu määr (0,08 €/km), mille alusel saab käesolevas asjas kaitsjate sõidukulusid

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata.

Järelikult tuleb kohtute poolt riigi õigusabi kuluna menetluskulu hulka arvatud summasid (vt otsuse punkt 24) vähendada 3,75 korda. See tähendab, et J. Kuivkaevu kaitsja sõidukulu katteks advokaadibüroo pidajale määratud hüvitisest summas 216 eurot tuleb arvata menetluskulu hulka 57 eurot 60 senti (216 € : 3,75). S. Kudrjašovi kaitsjale hüvitatavast sõidukulust tuleb arvata kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu menetluse kulu hulka 313 eurot 44 senti (1175,40 € : 3,75) ja apellatsioonimenetluse kulu hulka 26 eurot 30 senti (98,64 € : 3,75). 38. Seega väheneb apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluse kulu J. Kuivkaevu puudutavas osas 158 eurot 40 senti (216 € – 57,6 €) ning S. Kudrjašovi puudutavas osas 861 eurot 96 senti (1175,40 € – 313,44 €). Nende summade võrra väheneb süüdistatavatelt

§ 180

lg 1 esimese lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetava menetluskulu (vt otsuse punktid 2, 4 ja 5) suurus. Järelikult tuleb

§ 180lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista J.

Kuivkaevult talle osutatud riigi õigusabi tasu ja sõidukulude hüvitise katteks riigi kasuks välja 945 eurot 60 senti (1104 € – 158,40 €), S. Kudrjašovilt aga 2523 eurot (3384,96 € – 861,96 €).

1. Lisaks väheneb S. Kudrjašoviga seotud apellatsioonimenetluse kulu 72 eurot 34 senti (98,64 € – 26,30 €). Selle kulu väljamõistmist käsitleb kolleegium alaosas (E). (B)
2. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on Riigikohtu üldkogu
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-2-140-15 jõustunud tervikuna, sh osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tasude ja kulude korra need sätted, mis reguleerisid riigi õigusabi tasu arvestamise aluseid ning tasumäärasid, samuti volitusnorm ulatuses, mis oli nende sätete kehtestamise aluseks. Seetõttu võtab kolleegium

§ 191

lg 3 alusel seisukoha ka küsimuses, kas üldkogu viidatud otsusest tulenevalt on vaja muuta kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust osas, millega kohtud arvasid

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka ja mõistsid J.

Kuivkaevult ning S. Kudrjašovilt välja kaitsjatele määratud riigi õigusabi tasu.

1. Kolleegiumi hinnangul on vastus eelmises punktis märgitud küsimusele eitav. Osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tasude ja kulude korra need sätted, mis reguleerisid riigi õigusabi tasu määramist, lükkas Riigikohtu üldkogu oma otsuse jõustumise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel kuue kuu võrra edasi. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsuse jõustumise edasilükkamine PSJKS § 58 lg 3 alusel seda, et sellel otsusel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet (vt Riigikohtu üldkogu
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-32-1-07, p-d 20 ja 29–35). Vastasel korral kaotaks otsuse jõustumise edasilükkamine ka oma mõtte.
4. Seega tunnistas üldkogu riigi õigusabi tasu määramist reguleerivad tasude ja kulude korra sätted (koos volitusnormi vastava osaga) kehtetuks ex nunc alates
5. oktoobrist
6. Järelikult ei välista üldkogu otsus kõnealuste sätete kohaldamist tasu määramisel enne nimetatud kuupäeva osutatud riigi õigusabi eest, nagu kohtud seda käesolevas asjas tegid. Samuti on võimalik arvata selliselt määratud riigi õigusabi tasu täies ulatuses

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka ja sellekohase aluse olemasolul menetlusosaliselt välja mõista. Olukorda ei muuda ka

1. augustil 2016 jõustunud RÕS § 381, mis omistab tasude ja kulude uuele korrale tagasiulatuva jõu. Kuna käesolevas asjas ei mõjutaks tasude ja kulude uue korra kohaldamine riigi õigusabi tasuna menetluskulu hulka arvatavate summade suurust, puudub kolleegiumil vajadus muuta RÕS §-st 381 tulenevalt õiguslikku alust, millest lähtuvalt maa- ja ringkonnakohus enda otsuse tegemise ajal kehtinud õiguse kohaselt riigi õigusabi tasud kindlaks määrasid ja menetluskulu hulka arvasid.
2. Neil põhjustel ei muuda kolleegium vaidlustatud kohtuotsuseid osas, mis puudutab J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjatele määratud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka arvamist. (C)
3. J. Kuivkaevu kaitsja leiab, et kohtud poleks tohtinud mõista tema kaitsealuselt menetluskuluna välja osa (1/2) sellest summast, mis hüvitati S. Kudrjašovi kaitsja taotlusel tunnistajana kohtuistungile kutsutud M. K-le (vt otsuse punkt 13). Kolleegium selles küsimuses kassaatoriga ei nõustu. Tunnistajale

§ 178

kohaselt makstava summa kui

§ 175

lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu hüvitamise kohustus ei ole sõltuvuses sellest, kes kohtumenetluse pooltest tunnistaja kohtusse kutsumist taotles.

§ 180

lg 1 esimese lause ja § 175 lg 1 p 2 alusel võib süüdimõistetul tekkida kohustus hüvitada ka summad, mis on makstud tunnistajale, kelle kohtusse kutsumist süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud ja kes andis süüdistatava jaoks ebasoodsaid ütlusi (nt prokuratuuri taotlusel üle kuulatud tunnistaja). M. K., kes küll keeldus

§ 71

lg 1 p 2 alusel kohtus ütlusi andmast, kutsuti tunnistajana kohtusse selleks, et tõendada sellise kuriteo asjaolusid, mille kaastäideviimises süüdistati nii S. Kudrjašovi kui ka J. Kuivkaevu. Kõnealuses olukorras annab

§ 180lg 2 kohtule menetluskulude süüdimõistetute vahel jagamisel kaalutlusõiguse.

Jagades menetluskulu, mis tekkis tunnistaja M. K. kohtuistungile kutsumise tõttu, süüdistatavate vahel võrdsetes osades, ei ole kohtud kolleegiumi hinnangul

§ 180lg 2 kohaldamisel kaalutlusviga teinud.

(D)

1. Ringkonnakohus leidis, et kuna J. Kuivkaevu kaitsja apellatsioon osutus põhjendatuks vaid umbes veerandi ulatuses, tuleb kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud tasust jätta ¼ riigi kanda, ülejäänu aga mõista välja süüdistatavalt.
2. Kolleegium jagab J. Kuivkaevu kaitsja arvamust, et ringkonnakohtul, kes tegi J. Kuivkaevu puudutavas osas

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, polnud

§ 185kohaselt alust mõista osa apellatsioonimenetluse kulust välja J.

Kuivkaevult. 47.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud, vaid siis, kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.

Need sätted ei võimalda

§ 337

lg 1 p-des 2–4 nimetatud lahendi tegemise korral apellatsioonimenetluse kulu riigi ja menetlusosalise vahel jagamisel lähtuda sellest, millises ulatuses menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon rahuldati. Kolleegium on varem asunud seisukohale, et apellatsioonimenetluse kulu jääb täies ulatuses riigi kanda isegi juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse (osaliselt) üksnes prokuratuuri apellatsiooni alusel ja menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon jääb täielikult rahuldamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 41).
3. Kaebuse põhjendatuse astet on võimalik arvestada menetluskulu suuruse kindlakstegemisel, mitte aga selle üle otsustamisel, kes millises ulatuses menetluskulu kandma või hüvitama peab (kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse lahendamise etappide kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29). Nii on kolleegium korduvalt leidnud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (

§ 175lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. Seejuures tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates arvesse võtta ka seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-11-93-15, p 133 ja otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p-d 44–45). Samuti peab kohus RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollima riigi õigusabi tasu taotluse õigsust ja põhjendatust ning jätma ülemääraselt taotletava tasu määramata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 177–184 ja
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-1-1-1-14, p-d 29–32). Põhjendamatut riigi õigusabi tasu ei arvata ka

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka.

49. Käesolevas asjas luges ringkonnakohus J. Kuivkaevu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse täies ulatuses põhjendatuks. Sellises olukorras on J. Kuivkaevule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu käsitatav

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluna, mis tuleb jätta

§ 185lg 1 alusel tervikuna riigi kanda.

1. Samas märgib kolleegium, et de lege ferenda võiks seadusandja kaaluda kaebemenetluse kulude hüvitamise kohustuse jagamist menetlusosaliste ja riigi vahel, olenevalt sellest, millises ulatuses kõrgema astme kohus vaidlustatud kohtuotsuse tühistas või menetlusosalise huvides esitatud kaebuse rahuldas. (E)
2. Ka S. Kudrjašovi osas toimunud apellatsioonimenetluse kulu (tema kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis) tuleb jätta riigi kanda. Alaosas (A) toodud põhjustel poleks ringkonnakohus tohtinud jätta maakohtu otsust S. Kudrjašovi puudutavas osas muutmata. Teise astme kohus pidanuks asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud Riigikohtu üldkogu otsust arvestades vähendama maakohtu poolt S. Kudrjašovilt

§ 180

lg 1 esimese lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja sõidukulu hüvitise katteks välja mõistetud summat. Seega tulnuks ringkonnakohtul teha ka S. Kudrjašovi puudutavas osas

§ 337lg 1 p-s 4 nimetatud lahend.

Olukorras, kus Riigikohus leiab, et ringkonnakohus on ekslikult teinud asjas

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, on ühtlasi ära langenud ka õiguslik alus (

§ 185lg 2), mis võimaldaks jätta apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda.

Ringkonnakohtu viga seaduse kohaldamisel ei saa aga panna süüdimõistetule kohustust apellatsioonimenetluse kulude kandmiseks. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 21). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, milles S. Kudrjašovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja talle riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulud mõisteti

§ 185

lg 2 alusel süüdistatavalt riigi kasuks välja, ja jätab selle menetluskulu

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

III 52. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a ja Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a otsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse. Kolleegium teeb tühistatud osas ise uue otsuse, vähendades süüdistatavatelt määratud kaitsjate sõidukulu hüvitiste katteks välja mõistetavaid summasid ja jättes apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
5. J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjad esitasid Riigikohtule taotlused tasu määramiseks kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest, S. Kudrjašovi kaitsja taotleb ka riigi õigusabi kulu hüvitamist.
6. J. Kuivkaevu kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks üks tund, Viru Vangla külastamiseks ja vestluseks J. Kuivkaevuga pool tundi ning kassatsiooni koostamiseks neli ja pool tundi. Need toimingud tegi kaitsja
7. a juunis ja juulis. Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning tasude ja kulude uue korra § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 186lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb kõnealune tasu menetluskuluna riigi kanda.

1. S. Kudrjašovi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi tasu 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooniteate koostamiseks pool tundi, ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja selle analüüsiks üks tund, kaitsealusega konsulteerimiseks samuti üks tund ning kassatsiooni koostamiseks kaks ja pool tundi. Need toimingud tegi kaitsja
2. a juunis ja juulis. Lisaks palub kaitsja hüvitada advokaadibüroo pidajale 49 eurot 32 senti (sh käibemaks 8 eurot 22 senti) kaitsja
3. juuli
4. a sõidu eest Tartust Jõhvi ja tagasi (274 km). Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning tasude ja kulude uue korra § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3, § 6 lg-st 3 ja §-st 17, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse, et kassatsioonis esitatud väited osutusid ilmselgelt põhjendamatuteks ja samas jättis kaitsja reageerimata sellele, et ringkonnakohus mõistis J. Kudrjašovilt menetluskuluna välja põhjendamatult suure summa, vähendab kolleegium RÕS § 22 lg 7 ning tasude ja kulude uue korra § 3 alusel riigi õigusabi tasu 25% võrra, määrates selleks 180 eurot (lisandub käibemaks 36 eurot). Osas, mis puudutab riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitamist, tuleb kaitsja taotlus rahuldada täies ulatuses.

§ 186

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb käesolevas punktis käsitletud tasu ja kuluhüvitis menetluskuluna riigi kanda. Lea Kivi, Saale Laos, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)