← Eesti

3-2-1-121-16

Obsah (8)§ 2§ 49§ 26§ 5§ 48§ 28§ 72§ 219

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-121-16 Määruse kuupäev Tartu, 21. november 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Tartu kohtutä

) § 28 lg 2 alusel selleks luba kohtult.

  1. Tartu Maakohus rahuldas
  2. aprilli
  3. a määrusega kohtutäituri avalduse ja andis kohtutäiturile loa siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega BLM-i nõusolekuta BLM-i kinnistule ja sellel asuvatesse hoonetesse ajavahemikus
  4. aprillist 2016 kuni
  5. maini 2016, et kontrollida, kas arestitud vara on alles. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri avaldus põhjendatud, kuna BLM ei ole täiturit vabatahtlikult oma ruumidesse lubanud. Arestitud vara allesoleku tuvastamine on oluline, et teha kindlaks, kas puudutatud isiku nõue on piisavalt tagatud. Taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada BLM-i vähem koormavalt, sest vara saab üle vaadata ainult seal, kus see asub.
  6. BLM esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus BLM jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäitur ja puudutatud isik vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud BLM-i kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  7. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  8. juuli
  9. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. BLM-i menetluskulud jättis ringkonnakohus kohtutäituri kanda, kohtutäituri ja puudutatud isiku kulud aga nende endi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur hagi tagamise määruse täitmiseks arestinud BLM-i vallasasjad (tootmisseadmed) ja andnud need BLM-i juhatuse liikmele hoiule. Hagi tagamise määrus tsiviilasjas on küll täitedokument

§ 2

lg 1 p 1 mõttes, kuid see ei ole täitedokument hageja kohtulahendiga rahuldatud nõude täitmiseks. Hagi tagamise abinõu on üksnes vaidluse lahendamise ajaks kehtestatud tagatis. Nõude rahuldamise kohta teeb kohus lahendi alles tulevikus. Kui kostja vara arestitakse hagi tagamiseks, siis on määrus pärast arestimist täidetud ja täitemenetlus tuleb lõpetada, ilma et arestitud vara omanikku vahetaks. Viidatud põhimõte tuleneb

§ 49

lg-st 1, mille kohaselt vabastab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisel vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 26

lg-t 1 ja § 59 lg-t 1.

§ 5

lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised eelkõige isikud, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), ja isik, kelle vastu on nõue esitatud (võlgnik). Kostja ei ole viidatud sätte tähenduses võlgnik. Kohtutäituril ei ole vaja siseneda kostja ruumidesse täitedokumendi täitmiseks. Täiteasjas oli täitedokumendiks hagi tagamise määrus. Kohtutäitur on hagi tagamise määruse täitmiseks arestinud kostja vallasasjad ning sellega on täitemenetlus lõpetatud, sest täitedokument on täidetud. Iseenesest on õige kohtutäituri seisukoht, et hagi tagamise toime kehtib seni, kuni tagamisabinõu on asendatud või tühistatud, kuid see ei tähenda, et kohtutäituril on piiramatu õigus siseneda kostja ruumidesse ja kontrollida kolmandale isikule hoiule antud vara säilimist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Puudutatud isik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määruse või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asja maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta BLM-i kanda. Puudutatud isik palub määruskaebuses samuti määruskaebuse tagada ja peatada ringkonnakohtu määruse täitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab isikul, kelle kasuks on kostja vara hagi tagamise korras arestitud, olema õigus saada teavet selle vara seisundi ja allesoleku kohta. Ringkonnakohus väljus asja arutamise piiridest, andes hinnangu täitemenetluse lubatavusele. Seda saab teha vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses, kuid sellist hagi ei ole esitatud. Ringkonnakohus ei saanud hinnata, kas BLM on üldse võlgnik või kas puudutatud isik on sissenõudja. Samuti kohaldas ringkonnakohus vääralt täitemenetluse lõpetamise aluseid ja tagajärgi reguleerivaid sätteid (

§ 48ja § 49).

Täitemenetlus ei saa hagi tagamisel lõppeda enne, kui tsiviilasjas on tehtud lahend. Isegi kui täitemenetlus lõpeb hagi tagamisega ehk vara arestimisega, võimaldab

§ 49

lg 2 sissenõudjal uuesti pöörduda täituri poole, kui nõue on tegelikult täitmata. Samuti rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8, jättes täituri ja sissenõudja tõendid ning seisukohad suures osas hindamata.

  1. BLM vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata, kuna see on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse. Alternatiivselt palub BLM jätta määruskaebuse rahuldamata.
  2. Kohtutäitur toetab määruskaebust ja palub selle rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise tõttu. Kolleegium teeb uue määruse, millega muudab osaliselt maakohtu määrust vaidlusalusele kinnisasjale sisenemise aja ja sisenemiseks õigustatud isikute osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse.
  4. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on

§ 28

lg 2 järgi õigus taotleda kohtult luba siseneda BLM-i kinnisasjale, sellel asuvatesse hoonetesse ja hoonetes olevatesse ruumidesse, et kontrollida hagi tagamise määruse täitmiseks arestitud vallasasjade allesolekut.

§ 28

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Maakohus leidis, et kohtutäituril on

§-s 28 sätestatud sisenemise õigus ka hagi tagamise menetluses, ringkonnakohus aga asus vastupidisele seisukohale, märkides, et hagi tagamisel toimuv täitemenetlus lõpeb vara arestimisega ja kuna tagamise ajal ei ole kostja võlgnik ja hageja ei ole sissenõudja

-i tähenduses, siis ei ole täituril võimalik rohkem toiminguid teha, mh ei saa ta taotleda õigust siseneda kostja kinnisasjale viimase nõusolekuta, et kontrollida, kas hagi tagamiseks arestitud vara on alles. 10. Iseenesest võib nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus kostja vara arestitakse hagi tagamise käigus, on hagi tagamise määrus pärast arestimist täidetud ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Samuti ei saa hagejat, kelle huvides tulevikus tehtava kohtulahendi tagamiseks on vara arestitud, pidada sissenõudjaks ega kostjat võlgnikuks

-i mõttes. Kolleegium leiab aga, et eeltoodule vaatamata on põhjendatud puudutatud isiku määruskaebuse seisukoht, et hagejal, kelle kasuks on kostja vallasasjad käimasolevas kohtumenetluses hagi tagamise korras arestitud, peab olema õigus saada teavet selle kohta, kas arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund. Sellise õiguse teostamiseks on mh võimalik taotleda kohtult koos vara arestimisega täiendava hagi tagamise abinõu seadmist, milleks võib olla arestitud vara mõistliku perioodilise ettenäitamise kohustuse panemine kostjale või isikule, kellele arestitud vara on hoiule antud (

§ 72), mis saab olla hagi tagamise abinõuks Ts

MS § 378 lg 1 p 10 mõttes. Samuti on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes omakorda võib analoogia alusel

§ 28

lg-ga 2 taotleda kohtult luba siseneda kostja kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse ning hoonetes olevatesse ruumidesse.

§ 28

kohaldamine analoogia alusel on põhjendatud, kuna õigussuhte reguleerimiseks selles olukorras ei ole õigusnormi ja õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4). 11. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus asjas tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu, leides, et hagi tagamise menetluses ei ole täitemenetluse ajutist eesmärki silmas pidades võimalik anda täiturile luba siseneda ilma omaniku nõusolekuta kinnisasjale, kus asuvad hagi tagamise korras arestitud ja vastutavale hoiule antud tootmisseadmed. Ringkonnakohus jättis ekslikult analoogia alusel kohaldamata

§ 28

lg 2, leides, et pärast seda, kui hagi on kohtumääruse alusel tagatud ja vara on arestitud, ei ole hagejal kohtutäituri abiga õigust kontrollida vara allesolekut. Kolleegium saab ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha ise uue määruse, muutes osaliselt maakohtu määrust. Kuna maakohus andis ruumidesse sisenemiseks loa kindlaks ajavahemikuks, mis nüüdseks on möödunud, siis muudab kolleegium maakohtu määrust esiteks osas, mis puudutab vaidlusalusele kinnisasjale sisenemise aega. Kohtutäituril on õigus siseneda BLM-i omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse ning neis olevatesse ruumidesse üks kord 60 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Teiseks tuleb maakohtu määrust muuta osas, millega maakohus andis kohtutäiturile loa siseneda vaidlusalusele kinnisasjale koos Andrus Roilandi, Aivar Häelmi ja Hendrik Mühlsiga. Kolleegium leiab, et põhjendatud on anda luba siseneda koos kohtutäituriga kõnealusele kinnisasjale ning sellel asuvatesse hoonetesse ning hoonetes olevatesse ruumidesse põhimenetluse hagejale ehk puudutatud isikule. Puudutatud isikul on õigus otsustada, kes teda selle toimingu tegemisel esindavad. Kolleegium on seisukohal, et kohtutäiturile loa andmine koos puudutatud isiku kui põhimenetluse hagejaga BLM-i kui põhimenetluse kostja kinnisasjale sisenemiseks, et kontrollida, kas hagi tagamiseks arestitud vara on alles, ei koorma BLM-i kui kinnisasja omanikku liigselt, sest sisenemise eesmärk on üksnes kindlaks teha, kas vara on alles ja milline on selle seisund. Puudutatud isiku õigustatud huvi tuleneb mh TsMS § 378 lg 4 teisest lausest, mille kohaselt arvestatakse rahalise nõudega hagi tagamisel hagi hinda, st olukorras, kus hageja nõue ei ole piisavalt tagatud, on tal võimalik pöörduda kohtu poole ja nõuda täiendava tagamisabinõu seadmist. Seda, kas hageja nõue on ka tegelikult tagatud, saab ta aga teada üksnes siis, kui tal võimaldatakse veenduda vara allesolekus. 12. BLM on seisukohal, et Riigikohus on puudutatud isiku määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud, kuna puudutatud isikul ei olnud määruskaebuse esitamise õigust. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul võimaldas maakohtu määruse peale määruskaebuse esitada

§ 219

, mille kohaselt võib kohtuniku määruse peale täitemenetluses esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega võis BLM esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kui kohtutäitur taotleb hagi tagamise korras arestitud vara allesoleku kontrollimiseks kohtult luba siseneda koos puudutatud isikuga kostja kinnisasjale, on tegu hagita menetlusega TsMS § 475 lg 2 mõttes. TsMS § 696 lg 3 esimese lause kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu määrus, millega ta tühistas maakohtu määruse, millega anti kohtutäiturile koos puudutatud isiku esindajatega BLM-i kinnisasjale sisenemiseks luba, kitsendas puudutatud isiku õigusi. Seega on puudutatud isikul õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus ja Riigikohus ei ole puudutatud isiku määruskaebust ekslikult menetlusse võtnud.

  1. Puudutatud isik palus määruskaebuses määruskaebuse tagada ja peatada Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määruse täitmise kuni määruskaebuse lahendamiseni. TsMS § 700 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib Riigikohus enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse abinõusid. Praeguses asjas andis maakohus kohtutäiturile loa siseneda koos puudutatud isiku esindajatega BLM-i kinnisasjale. BLM taotles maakohtu määruse täitmise peatamist, kuid ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna tegi vastupidise lahendi, st tühistas maakohtu määruse ja jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. Kolleegium selgitab, et Riigikohtult taotletud määruskaebuse tagamine tähendaks, et peatada tuleks ringkonnakohtu määrus, mis tühistas maakohtu määruse, mis andis kinnisasjale sisenemiseks loa. Eelnimetatud ringkonnakohtu lahend ei ole aga niisugune, mida saaks täita, ja ringkonnakohtu määruse täitmise peatamine ei annaks kohtutäiturile ega puudutatud isikule koos kohtutäituriga õigust ruumidesse siseneda.
  4. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kõigis kohtuastmetes BLM-i kanda. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
  5. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Jaak Luik, Henn Jõks, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.