Obsah (4)

§ 68§ 23§ 27§ 31

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 68 lg 4 ja asjaolu, et

1. septembri
2. a ja
3. septembri
4. a läbivaatuse aktide ja autojuhi seletuste põhjal on MTA jõudnud järeldusele, et vaid osa standardsetes kütusepaakides Eesti Vabariiki toimetatud kütusest kulub rahvusvahelise veo sooritamiseks ning on põhjendatud kahtlus, et kütust tuuakse Eestisse ärilisel eesmärgil.
5. veebruaril 2015 saatis MTA OÜ-le Mürin teavituskirja, milles selgitas, et kinnipeetud kütuse osas tuleb teostada tolliformaalsused või esitada 5 tööpäeva jooksul seisukohad ja tõendid, et kinnipeetud kütus on vajalik rahvusvahelise veo teostamiseks. Kui tolliformaalsusi ei teostata 20 päeva jooksul, on tollil õigus kaup hõivata. Samasisulise läbivaatusakti ja teavituskirja koostas MTA veel samast veokist
6. veebruaril
7. a-l 700 liitri,
8. veebruaril
9. a-l 319,95 liitri ja
10. märtsil
11. a-l 200 liitri kütuse väljapumpamise ja kinnipidamise kohta. Neil kordadel oli veok teel erinevatesse sihtkohtadesse Eestis.
12. OÜ Mürin taotles halduskohtule esitatud kaebustes MTA toimingute (diislikütuse väljapumpamine ja kinnipidamine) õigusvastasuse tuvastamist ning kinnipeetud kütuse tagastamiseks kohustamist. Kaebaja leidis, et kütuse kinnipidamiseks puudus õiguslik alus ning MTA toiming väljus maksu​korralduse seaduse (MKS) § 10 lg-s 2 toodud ülesannete raamest. Kaebaja on järginud

§ 68lg 6 nõudeid ega ole kütust veoki kütusepaagist välja võtnud.

Venemaal tangitud kütusega pole keelatud Eestis sõita.

1. Tartu Halduskohus liitis
2. mai
3. a määrusega kaebused ühte menetlusse ja jättis need
4. augusti
5. a otsusega rahuldamata. Kohus leidis, et veok vaadati läbi ja kütus peeti kinni tolliseadusest (TS) tuleneva kontrolli raames ja

-ist tuleneva aktsiisivabastuse kohaldumise kontrollimiseks. TS §-d 14, 18 ja § 40 lg 1 annavad MTA-le avara kaalutlusruumi kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul. Piiril kinni peetud veoki juhi seletusest selgub, et tööandja oli juhile andnud korralduse paagid Venemaal täis tankida. Varasemates menetlustes on tuvastatud, et arvestades sõiduki läbisõitu, on kütust paagist puudu ja seda on ilmselt välja valatud ja kasutatud ärilistel eesmärkidel. Neil asjaoludel on põhjendatud MTA kahtlus, et lisaks rahvusvahelistele kaubavedudele tegeleb kaebaja ka kütuse varjatud impordiga Venemaalt. Kokku 1709,95 liitri kütuse kinnipidamine lisakontrolliks on seega õiguspärane ja kohane meede. Kaebaja pole ka kohtumenetluses esitanud põhjendusi kütuse kasutamise kohta.

§ 68

lg 4 annab aluse aktsiisivabastuseks seoses rahvusvaheliste vedude teostamisega ning aktsiisivabastuse saamiseks ei piisa, et kütus on standardses kütusepaagis.

1. Kaebaja vaidlustas kohtuotsuse apellatsiooni korras, leides endiselt, et kütuse kinnipidamiseks puudus õiguslik alus. Rahvusvahelist vedu teostava veoauto paagis toodud kütus on tarbimisse lubatud (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-4-09) ja seda ei pea deklareerima (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-18-13, p 14).
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. aprilli
4. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega.

§ 68

lg 4 kohaselt sõltub aktsiisivabastus otseselt mootorsõiduki paagis oleva kütuse sihtotstarbelisest kasutamisest. MTA ongi praegu aktsiisivabastuse kontrolli käigus seda asjaolu kontrollinud.

§ 23

, § 27 lg 1 p 20, § 68 lg-d 4 ja 6 ning MKS § 10 lg 2 p 1 annavad selleks õigusliku aluse. Kütus peeti kinni, et tagada aktsiisimaksu kohustuse täitmine. Kuna tollil tekkis kahtlus kütuse kasutusotstarbes, oli kütuse kinnipidamine rikkumise ärahoidmiseks ainuvõimalik toimimise viis. Tegemist on tolli järelevalvepädevusest lähtuva toiminguga, mis ei eelda maksu​kohustuslase rikkumisi, vaid üksnes kahtlust deklareeritu õigsuses. MTA ja halduskohus on kindlaks teinud, et veoki kütusepaagis olnud kütuse kogus ei vastanud ilmselgelt veo sihtkohta viimiseks vajamineva kütuse kogusele. Arvestades ka tõendeid, mis kinnitasid varem õigusvastaselt veoki kütusepaagist kütuse väljapumpamist ärilisel eesmärgil, on MTA õigesti leidnud, et veoki paagis olnud kütus ei vastanud

§ 68lg 4 nõuetele.

Väärteoasja nr 930012001593 tunnistajate ülekuulamise protokollid on praeguses asjas kasutatavad, sõltumata selle väärteoasja lõpptulemusest. Tõendamiskoormus lasub praegu kaebajal, sest tema soovib aktsiisivabastust kasutada. Kaebaja pole tõendanud, et kütust kasutatakse veo teostamiseks samas sõidukis. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-4-09 ei ole asjakohane, sest erinevalt sellest asjast on praeguses asjas kahtlus, et aktsiisimaksuvabastuse nõuded pole täidetud. Samuti on asjakohatu kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-18-13, sest veoki läbivaatust pole teostatud haldusaktiga, toiminguga ei saa aga kaebajale lisakohustusi panna, ka mitte kütuse deklareerimise kohustust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja kaebused rahuldada. Kaebaja leiab, et MTA-l puudus õiguslik alus kütuse kinnipidamiseks, sest tegemist oli aktsiisivaba kütusega

§ 68lg 4 mõttes.

Kaebaja teostas rahvusvahelist vedu ning veoki paagis olev kütus oli tarbimiseks samas sõidukis. Kohtud on mõistnud

§ 68lg-t 4 valesti, eeltoodut kinnitab ka seaduseelnõu seletuskiri.

1. MTA leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et kohtud on õigesti hinnanud maksuhalduri kahtlust aktsiisi tasumise kohustusest kõrvalehoidumises. Kaebaja suhtes varem toimunud väärteomenetluses on kogutud mitmeid tõendeid selle kohta, et kütust on veokite paakidest ärilisel eesmärgil välja pumbatud. Kinnipeetud kütusele ei kohaldu aktsiisivabastus, sest paakides olnud kütus polnud kogu mahus vajalik rahvusvahelise veo teostamiseks, st selle veose sihtpunkti toimetamiseks. Kuna kauba suhtes olid tolliformaalsused teostamata, oli maksuhalduril õigus kütus piiril kinni pidada ja jätta vabasse ringlusse lubamata. Kui maksuhaldur oleks kütuse lubanud vabasse ringlusse, oleks esinenud oht, et see eemaldatakse kütusepaagist ja aktsiis jääb tasumata. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis maksuhalduri põhjendatud kahtluse kõrvaldaksid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maksuhaldur ja kohtud on eksinud

§ 68lg 4 kohaldamisel.

Kütuse kinnipidamine piiril oli õigusvastane ja kütus tuleb kaebajale tagastada. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 9.

§ 27

lg 1 p 20 kohaselt on aktsiisist vabastatud kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist Eestisse sama seaduse §-s 68 lubatud koguses ja samas seaduses sätestatud tingimustel.

§ 68

lg 4 näeb ette, et rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul, kui sellist vedu teostatakse vastavalt rahvusvahelist autovedu reguleerivatele välislepingutele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühis​eeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), on lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.

§ 68

lg 6 keelab aktsiisivabalt sisse veetud kütuse kasutamise muus sõidukis kui see, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. 10. Praeguses asjas pole vaidlust, et kaebaja teostas rahvusvahelist vedu

§ 68lg 4 mõttes ning kütus oli standardses kütusepaagis.

Vaidlus käib selle üle, kas

§ 68

lg 4 või mõni muu sama seaduse säte seab veel lisatingimused, et rahvusvahelist vedu teostava veoki standardses kütusepaagis Vene Föderatsioonist Eestisse toodavat kütust aktsiisivabana käsitada. 11. Maksuhaldur leiab, et aktsiisivabastus kohaldub üksnes juhul, kui on tõendatud, et kütust tarvitatakse samas veokis rahvusvahelise veo teostamiseks. Aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud tuleb tõendada aktsiisivabastuse soovijal ning praktikas esitavadki rahvusvahelisi vedusid teostavad äriühingud tollile lisainformatsiooni tulevikus teostatavate rahvusvaheliste vedude kohta. Kui esitatud tõendid on usaldusväärsed ja kontrollitavad, vabastab toll isiku kütuseaktsiisist ja lubab kütuse vabasse ringlusse. Sellisel juhul on isikud kõrvaldanud ohu, et kütus võidakse paagist eemaldada ning kasutada seda moel, mille puhul pole ette nähtud aktsiisivabastust. Maksuhaldur põhjendab oma seisukohta aktsiisivabastuse eesmärgiga, rõhutades, et aktsiisivabastuse eesmärgiks ei ole odavama kütuse importimine, vaid veokite kiirem ja sujuvam piiriületus. 12.

muutmise seaduse eelnõu 449 SE seletuskirjas (kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/75216bd7-ae4b-4d49-8808-c94a4b105821/) on aktsiisivabastuse reeglite täpsustamist põhjendatud vajadusega vähendada piiriületuste järjekordi, takistada ebaseaduslikku kauplemist liiduvälisest riigist toodud aktsiisikaubaga ning tagada EL-i nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikli 6 (a) otstarbekohane rakendamine.

§ 68

lg 4 kohta märgitakse seletuskirjas järgmist: "Veo eesmärk teostada rahvusvahelist veose- või sõitjatevedu peab olema täidetud, see tähendab, et Eestisse või Eestist ühe ja sama mootorsõidukiga edasi-tagasi autoveo korral peab vähemalt ühel suunal olema sõit teostatud veose või sõitjatega. Aktsiisivabastus ei kehti, kui üle riigipiiri edasi-tagasi vedu toimub tühja sõidukiga." Euroopa Kohus on kohtuasjas C-250/11 uurinud, milline eesmärk on imporditollimaksu maksu​vabastusel, mis nõukogu

1. märtsi
2. a määruse (EMÜ) nr 918/83 ja
3. novembri
4. a määruse (EÜ) nr 1186/2009 ning nõukogu
5. märtsi
6. a direktiivi 83/181/EMÜ ja
7. oktoobri
8. a direktiivi 2009/132/EÜ alusel on antud kommertsmootorsõidukis olevale kütusele ja määrde​ainetele. Vaidlus käis selle üle, kas veduri standardsetes kütusepaakides Euroopa Liidu tolli​territooriumile imporditud kütus on sarnaselt maanteel liikuvate kommertsmootorsõidukite standardsetes paakides imporditud kütusega vabastatud aktsiisi ja impordikäibemaksu tasumisest. Kohtuotsuses märgiti, et maksuvabastuste eesmärk on lihtsustada isikutel liidu välispiiri ületamist ja vähendada tolli- ja maksukontrolli, mida pädevad asutused peavad tegema. Otsesõnu öeldi, et kõigi liidu territooriumile iga päev sisenevate maanteesõidukite kütusepaakide sisu regulaarne kontrollimine oleks peaaegu võimatu ning imporditollimaksu ja käibemaksu võimalik kadu ei kaalu üles sellise kontrolliga kaasnevaid kulusid ja reisijatele põhjustatavaud ebamugavusi. Vedurite kontrolli puhul sarnaseid ebamugavusi ei täheldatud. Seega ei kinnita normi eesmärgipärane tõlgendus maksuhalduri seisukohta, et lisaks konkreetsel juhul rahvusvahelise veo teostamisele peab isik piiril tõendama ka seda, et standardses paagis olev kütus on vajalik kontrollitava veo lõpetamiseks ja edaspidisteks rahvusvahelisteks vedudeks. Rahvusvahelist vedu teostava veoki kütusepaagist kütuse väljapumpamine ja kinnipidamine ning lisatõendite nõudmine järgmiste vedude kohta ja nende kontrollimine takistab piiriületusi.
9. Ka

§ 68

lg 4 keeleline tõlgendamine ei võimalda normist tuletada nõuet, et veokit koos selle paagis oleva kütusega võib kasutada üksnes rahvusvahelistel vedudel. Veel vähem on võimalik normist tuletada piirangut, et piiril veoki paagis tuvastatud kütuse kogus peab olema vajalik konkreetse veo lõpetamiseks. Aktsiisivabastuse kohaldumiseks on oluline, et veok ületaks piiri eesmärgiga teostada rahvusvahelist vedu, teostades sõidu vähemalt ühel suunal veose või sõitjatega, ning kütus oleks veoki standardses kütusepaagis. Piiril ei ole võimalik tõendada ega kontrollida seda, et Eestisse toimetatud kütust kasutatakse samas veokis. Igal juhul ei saa kütuse kasutamist samas veokis tagada kütuse väljapumpamise ja kinnipidamisega. 14. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtutega, et maksuhalduril on aktsiisivabastuse kontrollimisel ja aktsiisimaksukohustuse täitmise tagamisel maksuseadustest ja tolliseadusest tulenevad laiad volitused. Aktsiisivabastuse kontrollimisel tuleb maksuhalduril aga lähtuda vabastust andva normi koosseisus ettenähtud asjaoludest.

§ 68

lg 5 annab maksuhaldurile õiguse sõitjate rahvusvahelise juhuveo puhul jätta kohaldamata aktsiisivabastus standardses kütusepaagis oleva kütuse sellele osale, mis ületab veo algpunktist sihtkohta jõudmiseks vajalikku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine. Erinevalt

§ 68

lg-st 5 ei näe sama paragrahvi lg 4 ette, et maksuhalduril oleks õigus hinnata, kas standardses kütusepaagis olev kütus on kogu mahus vajalik veose sihtkohta viimiseks. Seaduse järgi pole oluline ka see, et veokit kasutataks järgnevateks rahvusvahelisteks vedudeks. Seepärast ei ole põhjendatud maksuhalduri nõue esitada aktsiisivabastuse tõendamiseks teavet järgmiste rahvusvaheliste vedude kohta. Samuti ei näe seadus ette aktsiisivaba kauba kinnipidamist põhjendusega, et rahvusvahelise veo teostaja on oma eelneva käitumisega andnud alust kahtluseks, et kütus tuuakse Eestisse ärilisel eesmärgil. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 242 lg 1 annab maksuhaldurile võimaluse pidada kütus kinni kuni asjaolude selginemiseni või tagatise esitamiseni, kui on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Praegusel juhul asjaolud selgitamist ei vajanud ning kuigi kütuse mitte-eesmärgipärane kasutamine (mujal, kui samas veokis) võib kaasa tuua aktsiisimaksukohustuse, ei ole kaebajale tagatist määratud, mistõttu ei ole VKS § 24² lg 1 koosseisulised elemendid täidetud. VKS § 242 ja

§ 31

lg 16 kohaldamine rahvusvahelise veo ja veoki standardse kütusepaagi puhul poleks ilmselt kooskõlas ka seaduse eesmärgiga. 15. Seega tuleb MTA kütuse väljapumpamise ja kinnipidamise toimingud tunnistada õigusvastaseks ning kogu kinnipeetud 1709,95 liitrit diislikütust tagastada kaebajale. Kütuse tagastamine on

§ 27

lg 1 p 20 ja § 68 lg-te 4 ja 6 järgi võimalik üksnes veokisse DAF riikliku registreerimis​numbriga 489BBD, sest aktsiisivabalt

§ 68

lg 4 alusel sisse toodud kütuse ladustamine on lubatud üksnes veoki remondi ajaks. Praegu veoki remondiga tegemist ei ole. Seega võib käesoleva kohtuotsuse täitmine tähendada veoki korduvat tankimist poolte vahel kokku lepitud kohas. 16. Kuna kolleegium tühistab kohtute otsused, tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Kaebaja on halduskohtusse kaebusi esitades tasunud riigilõivu kokku 71 eurot ja 64 senti ning apellatsioonkaebust esitades 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 86 eurot ja 64 senti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada.