Obsah (5)

§ 106§ 116§ 1361§ 33§ 31

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 116 lg 2 seob intressi maksmise kohustuse tagastusnõude täitmise, mitte selle aktsepteerimisega. Tagastusnõude tuvastamise menetlus oli

§-de 106 ja 107 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 34 tähenduses küll lõppenud ning vastustaja oli tagastusnõude aktsepteerinud ja kandnud selle ettemaksukontole, kuid vastustaja ei olnud teinud lõplikku otsust enammakse tagastamata jätmise kohta. Sellise otsuse tegi vastustaja alles 30. jaanuari 2014. a maksuotsuses; 2) kaebaja esitas maksuhaldurile tagastusnõude 23. augustil 2013.

§ 106lg-st 2 tulenevalt oli tagastusnõude täitmise tähtpäevaks 22.

september

1. Vastustaja ei tagastanud selleks tähtajaks kaebajale käibemaksu enammakset, vaid pikendas KMS § 34 lg 2 alusel tagastusnõude täitmise tähtaega ja taotles halduskohtult luba seada kaebaja ettemaksukontole arest. Vastustaja aktsepteeris kaebaja tagastusnõude
2. novembril 2013 ja kandis selle kaebaja ettemaksukontole, kuid arestis seejärel kaebaja ettemaksukonto.

§ 116

lg 2 järgi lõppesid nii enammakse tagastamise kohustus kui ka intressi arvestamise ja tasumise kohustus

1. jaanuari
2. a maksuotsuse väljastamisega, millega tuvastati tagastusnõude alusetus; 3) kuna vastustaja tunnistas maksuotsuse osaliselt kehtetuks, siis ei ole intressi tasumise alus ära langenud ja vastustajal tuleb tasuda kaebajale intressi kogu ajavahemiku
3. september 2013 kuni
4. jaanuar 2014 eest. Halduskohtu loal maksukohustuslase ettemaksukonto arestimine ei välista maksuhalduri seadusest tulenevat kohustust tasuda maksukohustuslasele tähtajaks täitmata jäänud tagastusnõudelt intressi, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega.
5. MTA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati, ja jätta kaebus ka selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendas MTA järgmiselt: 1) halduskohus jättis asjas olulised asjaolud välja selgitamata ning lähtus valest eeldusest, et kaebaja on esitanud maksuhaldurile taotluse tagastusnõude kandmiseks pangakontole. Kaebaja esitas ette​maksukonto vabade vahendite tagastustaotluse
6. mail 2014, enne seda kaebaja sellesisulist taotlust ei esitanud; 2) kohus tõlgendas vääralt

§ 116lg-t 2.

Enammakse pangakontole kandmise fakt ei oma tagastusnõude täitmise seisukohalt tähtsust, kuivõrd tagastusnõue tuleb täidetuks lugeda enammakse kandmisega isiku ettemaksukontole, sõltumata sellest, kas isik on teinud taotluse enammakse kandmiseks pangakontole või mitte. Kui maksuhaldur aktsepteerib tagastusnõude ning kannab enammakse isiku ettemaksukontole, siis väljub enammakse maksuhalduri kontrolli alt. Seega ei saa ettemaksukontole kantud enammakse puhul rääkida täitmata tagastusnõudest; 3) praegusel juhul saabus tagastusnõude täitmise tähtpäev 22. septembril 2013. Maksuhaldur pikendas tagastusnõude täitmise tähtaega KMS § 34 lg 2 alusel kahel korral, kokku 60 päeva. Seega saabus tagastusnõude täitmise tähtpäev 20. novembril 2013 ning sellel päeval, st tähtaegselt, tagastas maksu​haldur tagastusnõudega taotletava summa kaebaja ettemaksukontole. Seetõttu ei saa kohaldada

§ 116lg-t 2.

Tähendust ei oma asjaolu, et maksuhaldur arestis

1. novembril 2013 kaebaja ette​maksu​konto. Puudub õiguslik alus arvestada maksukohustuslase kasuks intresse aja eest, mil isiku rahalistele vahenditele on seatud arest, sõltumata sellest, kas need rahalised vahendid asuvad ettemaksukontol või isiku pangakontol.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis apelleeritud osas halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised: 1) intresside maksmise kohustuse lõppemise ja

§ 116

lg 2 kontekstis on määravaks see hetk, millal maksukohustuslasel tekkis võimalus enammakse tagastamisest laekunud raha reaalselt kasutada.

§ 116

lg-s 2 sätestatud õigusmõistet "kuni selle tagastamise päevani" tuleb tõlgendada nii, et enammakse tuleb lugeda maksukohustuslasele tagastatuks alates päevast, mil ta saab ise otsustada selle rahasumma kasutamise üle maksuhaldurist sõltumatult; 2) see, kuidas enammakse tagastatakse, sõltub maksukohustuslase soovist. Üldjuhul, kui maksuhaldur aktsepteerib tagastusnõude, kantakse enammakse maksukohustuslase ettemaksukontole. Tagastus​nõude täitmiseks pangakontole peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava taotluse. Samas ei ole maksukohustuslasel kohustust sellist taotlust esitada. Enammakse tuleb lugeda

§ 116

lg 2 tähenduses tagastatuks ka juhul, kui see on kantud maksukohustuslase ettemaksu​kontole ning maksukohustuslasel on reaalne võimalus ise otsustada, mida selle rahaga ette võtta. Kuna tagastusnõude täitmise taotluse esitamine on

kohaselt maksukohustuslasele vabatahtlik, ei saa sellise taotluse esitamisest või esitamata jätmisest panna sõltuma enammakse tagastamist

§ 116lg 2 tähenduses; 3) kaebaja esitas maksuhaldurile tagastusnõude 23.

augustil 2013.

§ 106lg-st 2 tulenevalt oli tagastusnõude täitmise tähtpäevaks 22.

september

1. Vastustaja ei tagastanud selleks tähtajaks kaebajale käibemaksu enammakset, vaid pikendas KMS § 34 lg 2 alusel tagastusnõude täitmise tähtaega ja taotles halduskohtult luba seada kaebaja ettemaksukontole arest. Pärast halduskohtult loa saamist aktsepteeris vastustaja kaebaja tagastusnõude
2. novembril 2013 ja kandis selle kaebaja ettemaksukontole, kuid arestis seejärel kohe kaebaja ettemaksukonto. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et maksuhaldur tagastas enammakse

§ 116lg 2 tähenduses 20.

novembril 2013, sest maksukohustusel polnud võimalik oma vara, st ettemaksukontole kantud enammakset, reaalselt ja maksuhaldurist sõltumatult kasutada. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-79-13 tehtud otsuse p-s 18 möönnud ja asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud otsuse p-s 19 otsesõnu märkinud, et

§ 116

lg 2 intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi. Halduskohus on põhjendatult viidanud

§ 116

lg-le 3, leides, et maksuhaldur ei pea maksma intressi üksnes aja eest, mis jääb maksukohustuslase vastutusalasse ja mille pikkus sõltub just maksukohustuslasest, mitte muudest asjaoludest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. MTA palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada järgmiste põhjendustega: 1) ringkonnakohus kohaldas ajavahemiku
2. november 2013 kuni
3. jaanuar 2014 osas

§ 116lg-t 2 ebaõigesti.

Maksukohustuslase ettemaksukontole kantud rahalised vahendid on maksu​kohustuslase käsutuses ja tal on õigus otsustada, kas ta tahab neid kasutada mõne nõude tasa​arvestamiseks või soovib, et maksuhaldur kannaks need tema pangakontole. Kuna tasaarvestus on võimalik üksnes isikule juba tagastatud maksusummade arvel, siis maksukohustuslase ettemaksu​kontole kantud tagastusnõuet tuleb käsitada kui tagastatut. Seda arvesse võttes ei hõlma

§ 116

intressi arvestamise kohustust ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite arestimise tõttu.

näeb ette maksuhalduri kohustuse maksta intressi just alusetult sisse nõutud või tasaarvestatud maksusummade alusel, mitte aga rahaliste vahendite arestimise, kinnisasjale keelumärke panemise või ka muude tagamistoimingute alusel. Teistsuguse tõlgenduse korral tekiks olukord, kus maksu​haldur oleks kohustatud arvestama maksumaksja kasuks fikseeritud intressi alati, kui tegemist on isiku mingite vahendite kasutamise piiramisega, mis hiljem osutub alusetuks. See oleks aga ilmselgelt

§-s 116 sätestatu põhjendamatu laiendamine; 2) kui isiku raha on alusetult arestitud ja

ega teised maksuseaduses ei anna otsest õiguslikku alust maksumaksja kasuks intressi arvestada, saab isik oma õigusi kaitsta riigivastutuse seaduse alusel. 10. OÜ Avolardo palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) kohtud on õigesti tuvastanud, et

§ 116

lg 2 rakendamise puhul on määravaks hetk, millal maksukohustuslasel tekkis võimalus enammakse tagastamisest laekunud raha reaalselt kasutada. MTA mõttekäigu järgi ei oleks enam oluline tähtaeg, millal tagastusnõude menetlemine peaks olema lõpetatud. Kasutades ära intressivaba menetlusaega, saab kohtu kaudu pikendada intressivaba aega kuni jõustunud kohtuotsuseni; 2) Riigikohus on sõnaselgelt öelnud, et

§ 116

lg 2 kohaselt ei välista intressi maksmise kohustust halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega; 3) kuna võlaõigusseaduse § 88 lg 8 järgi tuli maksuhalduril esmalt tasuda intressid, on MTA jätnud tagastusnõude põhiosa teatud ulatuses tasumata. Sellelt tasumata põhiosalt tuleb MTA-l arvestada ja tasuda kaebajale intressi alates

1. septembrist 2013 kuni tänase päevani; 4) kaebaja ei nõustu haldus- ja ringkonnakohtu otsustes antud hinnanguga kaebaja tehingutele BestBalt OÜ-ga. Kohtud ei ole hinnanud tõendeid kogumis ning arvestamata on jäetud maksu​menetluses kogutud tõendid. MTA on maksuotsuses vähendanud kaebaja
2. a juuni käibemaksu enammakset ebaseaduslikult.
3. MTA esitas täiendava selgituse, milles märkis, et asjas nr 3-3-1-61-15 tehtud Riigikohtu lahendi aluseks olnud olukord ja praeguse asja asjaolud on erinevad, kuna praeguses asjas ei esitatud tagastusnõude täitmise taotlust, mistõttu maksuhaldur ei viivitanud tagastusnõude täitmisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kassatsiooniastmes vaieldakse ainult selle üle, kas MTA-l on kohustus maksta kaebajale

§ 116lg 2 alusel intressi ajavahemiku 21.

november 2013 kuni

1. jaanuar 2014 eest (vt ka p 20).
2. Ringkonnakohus on tuvastanud järgmised kassatsioonkaebuse lahendamiseks olulised asjaolud: 1) OÜ Avolardo esitas
3. augustil 2013 maksuhaldurile
4. a juuli käibemaksudeklaratsioonis sisendkäibemaksu tagastusnõude 2780 eurot, mille täitmise tähtpäev oli
5. september 2013; 2) MTA esitas
6. novembril 2013

§ 1361

lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks OÜ Avolardo ettemaksukontole. Halduskohus rahuldas taotluse

1. novembri
2. a määrusega; 3) MTA kandis tagastusnõude kaebaja ettemaksukontole
3. novembril 2013 ja arestis samal päeval kaebaja ettemaksukonto; 4) MTA vähendas
4. jaanuari
5. a maksuotsusega mh OÜ Avolardo
6. a juuli sisendkäibe​maksu 2780 euro võrra ja jättis äriühingu sama kuu tagastusnõude 2780 eurot rahuldamata; 5) MTA tunnistas
7. mai
8. a otsusega kehtetuks oma
9. jaanuari
10. a maksuotsuse osas, millega vähendati OÜ Avolardo
11. a juuli deklareeritud sisendkäibemaksu ja jäeti
12. a juuli tagastusnõue rahuldamata; 6) tagastusnõue 2780 eurot vabastati OÜ Avolardo ettemaksukontole
13. mail 2014; 7) OÜ Avolardo esitas
14. mail 2014 avalduse
15. a juuli käibemaksudeklaratsioonis näidatud tagastusnõude summa kandmiseks oma pangakontole; 8) MTA arvestas
16. mai
17. a otsusega OÜ-le Avolardo tähtajaks tagastamata jäänud enammakstud maksusummalt ajavahemike
18. september 2013 kuni
19. november 2013 ja
20. jaanuar 2014 kuni
21. mai 2014 eest intressi kokku 271 eurot 88 senti. Eeltoodust tulenevalt oli ajavahemikul
22. november 2013 kuni
23. jaanuar 2014 OÜ Avolardo
24. a juuli käibemaksu tagastusnõue aktsepteeritud ja kantud äriühingu ettemaksukontole, kuid MTA seadis ettemaksukontole
25. novembril aresti. Kaebaja ei esitanud ajavahemikul
26. november 2013 kuni
27. jaanuar 2014 taotlust täita tagastusnõue selle kandmisega tema pangakontole.
28. KMS § 34 lg 1 järgi, kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksu​kohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enam​makstud käibemaks maksukohustuslasele

-s sätestatud korras.

§ 116

lg 2 järgi, kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (

§ 33

) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega, selleks et otsustada, kas maksuhalduril on praegusel juhul kohustus arvestada ja maksta kaebajale intressi ajavahemiku 21. november 2013 kuni 29. jaanuar 2014 eest, on oluline kindlaks teha, kas kaebaja esitatud tagastusnõue oli sellel ajavahemikul

§ 116lg 2 mõttes täitmata.

15. Tagastusnõue on

§ 31

lg 1 p 3 järgi isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt

§-le

1. Praegusel juhul on tagastusnõude aluseks OÜ Avolardo
2. a juuli käibedeklaratsioon, milles deklareeritud sisendkäibemaks ületas maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu. KMS § 34 lg-st 1 tulenevalt tagastatakse enammakstud käibemaks sel juhul, arvestades

-s sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksu​halduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemas​- olu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ette​maksu​kontole (halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 13). Seega, kui maksukohustuslane ei esita tagastusnõude täitmise taotlust, täidetakse aktsepteeritud e tuvastatud tagastusnõue selle kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Kui maksukohustuslane soovib, et tagastusnõue täidetakse muul viisil kui maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, saab ta maksuhaldurile esitada tagastusnõude täitmise taotluse. Tagastusnõude täitmise taotlus tuleb maksuhaldurile esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendis koos maksukohustuslase panga​konto andmetega (

§ 106lg 1).

16. Praegusel juhul kaebaja tagastusnõude täitmise taotlust enne vaidlusalust ajavahemikku ega ka selle jooksul ei esitanud.

§ 33

lg 11 järgi, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta, kohaldatakse

§ 106

lõigetes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut.

§ 106

lg 2 järgi tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Seega oli maksuhalduril kohustus kontrollida enammakse olemasolu ja õigsust ning kui maksuhaldur tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud tähtaja jooksul tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, tuli tal tagastusnõue aktsepteerida ning enammakse kaebaja ettemaksukontole kanda. Kuna kaebaja ei esitanud tagastusnõude täitmise taotlust, lõppes tagastusnõude menetlemine 20. novembril 2013, kui maksuhaldur täitis tagastusnõude enammakse kandmisega kaebaja ette​maksukontole. Seega oli 20. november 2013 päevaks, millal

§ 116

lg 2 mõttes toimus enam​makse tagastamine ja lõppes maksuhalduri kohustus arvestada tähtpäevaks tagastamata summalt kaebajale intressi. Olukord, kus kaebaja

1. a juuli tagastusnõue oli aktsepteeritud ja kantud kaebaja ettemaksukontole, kestis kuni MTA
2. jaanuari
3. a maksuotsuse tegemiseni.
4. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et

§ 116

lg 2 kontekstis on intresside maksmise kohustuse lõppemisel määravaks see hetk, millal maksukohustuslasel tekkis võimalus enammakse tagastamisest laekunud raha reaalselt kasutada.

§ 116lg 2 sellist eeldust intressi maksmise kohustuse lõppemiseks ei sea.

Samuti ei saa sellist eeldust tuletada

§ 116

lg-st 3, mis reguleerib intresside maksmise kohustust olukorras, kus maksukohustuslane ei ole esitanud tagastusnõude tõendamiseks täiendavaid dokumente.

§ 116

lg-s 2 sätestatud intressi arvestamise eesmärk on hüvitada isikule tagastusnõude menetlemisel viivitusest tekkida võiv rahaline kahju. Praegusel juhul ei olnud maksuhaldur ajavahemikul

1. november 2013 kuni
2. jaanuar 2014 kaebaja tagastusnõude menetlemisel viivituses. Kuna ettemaksukonto arest iseenesest ei tekita maksuhaldurile intressi arvestamise kohustust

§ 116

lg 2 alusel, puudub alus kaebajale selle ajavahemiku eest

§ 116lg 2 alusel intressi maksta.

18. Kuna praegusel juhul oli tagastusnõude menetlus vaidlusalusel ajavahemikul lõppenud, on

§ 116

lg 2 alusel intresside maksmise kohustuse seisukohalt asjakohatu ka ringkonnakohtu viide Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-79-13 ja nr 3-3-1-4-

1. Asjas nr 3-3-1-79-13 oli esitatud taotlus tagastusnõude täitmiseks äriühingu pangakontole, kuid maksuhaldur kandis tagastusnõude äriühingu ettemaksukontole, mistõttu oli maksuhaldur tagastusnõude täitmisel viivituses. Asjas nr 3-3-1-4-13 taotles maksuhaldur halduskohtult luba äriühingu ettemaksukonto arestimiseks, sest arvas, et ei suuda koguda tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud piiratud tähtaja jooksul kõiki vajalikke tõendeid. Nendes olukordades oli põhjendatud juhtida tähelepanu sellele, et halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Alusetu on kaebaja väide, et ettemaksukonto aresti kaudu saab maksuhaldur pikendada tagastusnõude menetlemise intressivaba ajavahemikku kuni maksuotsuse tegemiseni. Kolleegium on varem viidatud asjades nr 3-3-1-79-13 ja nr 3-3-1-4-13 selgitanud, et halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto ei välista intressi maksmise kohustust, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Maksukohustuslasel on võimalik valida, kas nõuda tagastusnõude täitmist pangakontole või selle kandmist teise isiku ettemaksukontole või jätta tagastatav summa ettemaksukontole. Kui tal tekib igakuine kohustus tasuda mõnd teist maksu, siis on tavapärane, et käibemaksu tagastusnõue jäetakse ettemaksukontole ja kasutatakse ära teiste maksude tasumiseks. Kui maksukohustuslane tagastus​nõude täitmist ei taotle, jääb tagastusnõue tema ettemaksukontole (rahandusministri
2. detsembri
3. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" §-d 12–14).
4. Eeltoodud põhjustel rahuldab Riigikohus MTA kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistab Tallinna Halduskohtu
5. jaanuari
6. a otsuse haldusasjas nr 3-14-50244 osas, millega kaebus rahuldati, ning Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a otsuse tervikuna. Riigikohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata OÜ Avolardo nõude kohustada MTA-d tasuma intressi täht​ajaks tasumata jäänud tagastusnõudelt ajavahemiku
9. november 2013 kuni
10. jaanuar 2014 eest.
11. Kaebaja on vastuses MTA kassatsioonkaebusele märkinud, et MTA-l tuleb tasuda intresse tagastusnõude tasumata põhiosalt alates
12. septembrist 2013 kuni praeguseni. Samuti ei nõustu kaebaja vastuses maksuotsusega nr 12.2-3/17025-28 osas, millega vähendati tema
13. a juuni käibemaksu enammakset 3806 euro võrra. Kolleegium jätab kaebaja eeltoodud väited tähelepanuta, kuna kaebajal puudub praeguses asjas selliste nõuete või vastukassatsioonkaebuse esitamise õigus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 211 lg 2 järgi ei saa kassatsioonkaebust esitada ringkonnakohtu otsuse peale nõude osas, milles halduskohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. HKMS § 215 lg 2 näeb ette, et vastukassatsioonkaebusele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS §-s 215 sätestatust ei tulene teisiti. Kaebaja ei esitanud Tallinna Halduskohtu
14. jaanuari
15. a otsuse peale apellatsioonkaebust. Halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks (kohustus maksta intressi aja​vahemiku
16. november 2013 kuni
17. jaanuar 2014 eest) esitas apellatsioonikaebuse üksnes MTA.
18. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ-le Avolardo on Tallinna Haldus​- kohtu
19. mai
20. a määrusega menetluse osalise lõpetamise tõttu tagastatud tasutud riigilõiv 83 euro 40 sendi ulatuses. Riigikohtu otsusega jääb OÜ Avolardo kaebus menetlusse jäänud osas täielikult rahuldamata, mistõttu jäävad OÜ Avolardo ülejäänud menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude nimekirja ega nende kandmist tõendavaid dokumente esitanud.