) § 80 lg 1 tähenduses.
Soorituse tegijal on
lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab
lg-st 1 tulenevalt saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Eelleping on ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks ning seega tuleb alusetust rikastumisest tuleneva tagasinõudeõiguse puhul kohaldada
. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja enda vastuoluline käitumine välistab hagi rahuldamise. Kostja ei olnud seaduses sätestatud vorminõudest teadlik. Kostja uskus eellepingu kehtivusse ning oma õigusesse investeeringut eellepingus kokkulepitud eesmärgil kasutada.
Lähtudes
lg-st 2, kehtib selle suhtes äriseadustiku § 149 lg-s 5 sätestatud vorminõue, mille järgimata jätmise tõttu on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 järgi tühine. Kuna uusi ettevõtteid ei asutatud ning kostja osade jaotust ei muudetud, ei saa eeldada, et eelleping oleks sõlmitud ka ilma tühise osata.
kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, s.t kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil.
sisaldab
regulatsiooni täiendavat erisätet juhuks, kui alusetu rikastumise kaasa toonud suhetes osaleb rohkem kui kaks isikut. Kui hageja täitis kostja osanike korraldusel kohustuse kolmandale isikule (kostjale), siis saab ta alusetust rikastumisest tuleneva nõude
kohaselt esitada siiski vaid kostja osanike vastu.
on
kõrval
suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist, mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks.
alusel määratakse, kelle vahel tekib alusetu rikastumise võlasuhe ja vastavasisulised nõuded, kui lepingulist kohustust, mida soodustatud isiku kasuks täita sooviti, ei eksisteeri, seda ei teki või kui see hiljem ära langeb. Eellepingu p-s 2.7 sätestatud kokkulepet tuleb tõlgendada nn ebaehtsa lepinguna kolmanda isiku kasuks, kuna eellepingust ega seadusest ei tulene kolmanda isiku (kostja) täitmisnõuet. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei teki kolmanda isiku ja talle oma lepingulise kohustuse täitnud lepingupoole (hageja) vahel
§-s 1028 sätestatud juhul soorituskondiktsiooni ning vastavad alusetu rikastumise nõuded eksisteerivad üksnes lepingupoolte vahel nagu
§-s 1029 kirjeldatud alusetu rikastumise nõuete puhul.
kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tühine või tühistatud leping oli nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks
lg 2 järgi, s.t juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud ebaõige kostja vastu ning see tuleb jätta rahuldamata.
. Maakohus jõudis õigesti järeldusele, et nõue on esitatud vale kostja vastu, ega pidanud seejuures tuvastama, millised õigussuhted kehtivad asjakohaste kostjate (s.o kostja osanike) ja kostja vahel ning kas osanikel on võimalik omakorda esitada alusetult saadu tagastamise nõue oma äriühingu (kostja) vastu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu. Hageja nõudeõigus tuleneb
§-st 1028 ja § 1030 lg-st 1. Ei ole tähtis, kas leping oli ehtne või ebaehtne, kuna kostja osanikud soodustasid kostjat tasuta. See tähendab, et kostja osanikel ei ole õiguslikku alust, mis lubaks esitada regressinõude kostja vastu. Alternatiivselt tuleneb hageja nõudeõigus
Hageja ja kostja osanikud ei teadnud, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Alternatiivselt tugineb hageja ka
lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui teine lepingupool või lepingupooleks peetud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepingut või lepingust tulenevat kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt. 12. Kolleegium on varem leidnud, et
on
kõrval
suhtes erinormiks.
järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult
lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (
). Seega on soorituse tegijal
lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab
lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult (vt Riigikohtu 22. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-08, p 11). Järelikult on
puhul tegemist soorituskondiktsiooni (
) erijuhtumiga, mis reguleerib soorituskondiktsiooni erisusi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu korral (
). Kolleegium ei nõustu hagejaga, et
kohaldamise seisukohalt ei ole oluline, kas tegemist on ehtsa või ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei teki kolmanda isiku ja talle oma lepingulise kohustuse täitnud lepingupoole vahel
§s 1028 sätestatud juhul soorituskondiktsiooni. Seejuures ei ole oluline, kas kostja osanikud soodustasid kostjat tasuta ning kas ja millisel õiguslikul alusel tekib kostja osanikel regressinõue kostja vastu. Kolleegium märgib, et
kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tühine või tühistatud leping oli ehtne leping kolmanda isiku kasuks (
lg 2), s.t juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist. Eelnevast tulenevalt on kohtud õigesti leidnud, et hageja nõuet kostja vastu tühise eellepingu alusel tasutud 26 000 USA dollari tagastamiseks ei saa rahuldada. Hagejal on võimalik esitada nõue lepingupoole (kostja osanike) vastu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.