← Eesti

3-4-1-12-16

Obsah (4)§ 19§ 201§ 461§ 20

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-12-16 24. november 2016 Eesistuja P

§ 19

lõike 2 punkti 3 ja

§ 201lõike 1 alusel M.

Songa volikogu liikme volitused kuni

  1. jaanuarini 2017 ning määras asendusliikmeks T. Anissimova.
  2. oktoobril 2016 esitas I. Tšubenko Narva-Jõesuu linnasekretärile avalduse linnapea ametist tagasiastumiseks

§ 461

alusel ning avalduse volikogu liikme volituste taastamiseks

§ 201alusel.

Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjon taastas

  1. oktoobri
  2. a otsusega nr 23 I. Tšubenko volitused volikogu liikmena alates
  3. oktoobrist 2016 ning luges lõppenuks T. Anissimova volitused.
  4. Pärast seda
  5. oktoobril 2016 esitas M. Song Narva-Jõesuu linnasekretärile avalduse volikogu liikme volituste taastamiseks alates
  6. oktoobrist
  7. Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjon keeldus
  8. oktoobri
  9. a otsusega nr 24 M. Songa volituste taastamisest.
  10. Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni otsuse nr 24 kohaselt peatatakse volikogu liikme volitused

§ 19

lõike 2 punkti 3 järgi selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Ehkki

§ 201

lõike 1 esimene lause sätestab, et volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse, täpsustab sama lõike teine lause, et avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. Seega ei tulene seadusest võimalust taastada volikogu liikme avalduse alusel tema volitusi volikogu enne, kui on möödunud volituste peatamise avalduses märgitud tähtaeg. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-8-03 (otsus asjas nr 3-4-1-803).

  1. oktoobril 2016 esitas M. Song kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile, taotledes Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni otsuse nr 24 tühistamist, selle täitmise peatamist kuni jõustunud lahendini ning linna valimiskomisjoni kohustamist uue otsuse tegemiseks, millega tema volikogu liikme volitused taastatakse. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis
  2. novembri
  3. a otsusega nr 2 M. Songa kaebuse rahuldamata.
  4. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse nr 2 kohaselt on M. Song linnasekretärile esitatud volikogu liikme volituste peatamise avalduses selgelt avaldanud soovi volikogu liikme volituste peatamiseks kuni
  5. jaanuarini
  6. Tulenevalt sellest ja otsuse asjas nr 3-4-1-8-03 punktis 18 väljendatud seisukohast ning tuginedes

§ 19

lõike 2 punktile 3 ja KOVVS § 20 lõikele 2 ja § 64 lõigetele 3 ja 4 ning lõike 5 punktile 2 tuleb kaebus jätta rahuldamata.

  1. novembril 2016 esitas M. Song Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni tegevusetuse peale, kuna maakonna valimiskomisjon ei olnud talle kirjalikult edastanud
  2. novembri
  3. a otsust nr
  4. M. Song sai maakonna valimiskomisjoni
  5. novembri
  6. a otsuse nr 2 kätte
  7. novembril 2017 koos Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe selgitustega, et dokument ei olnud M. Songani jõudnud tehnilistel põhjustel.
  8. novembril 2016 esitas M. Song Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  9. novembri
  10. a otsuse nr 2 peale, taotledes Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni
  11. oktoobri
  12. a otsuse nr 24 tühistamist ja täitmise peatamist ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  13. novembri
  14. a otsuse nr 2 tühistamist, samuti kohustada valimiskomisjoni tegema uut otsust, millega tema volikogu liikme volitused taastatakse.
  15. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
  16. novembri
  17. a otsusega nr 20 M. Songa
  18. novembri
  19. a kaebuse ning jättis tema
  20. novembri
  21. a kaebuse rahuldamata. Kuna Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  22. novembri
  23. a otsuse nr 2 peale kaebuse esitamise tähtaega tuleb arvestada otsuse kättesaamisest kaebaja poolt ehk
  24. novembrist 2017, oli M. Songa
  25. novembril 2016 Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud kaebus esitatud tähtaegselt.
  26. Vabariigi Valimiskomisjon jättis M. Songa
  27. novembri
  28. a kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. 13.1.

§ 19

lõike 2 punkt 3 ei võimalda pärast volikogu liikme isikliku avalduse alusel volikogu liikme volituste peatamist muuta oma avalduses märgitud volituste peatamise tähtaega. Samale seisukohale on asunud Riigikohus otsuses asjas nr 3-4-1-8-03. 13.2.

§ 20

lõige 5 sätestab, et valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Samuti lõpevad vastavalt

§ 201

lõikele 2 volikogu liikme volituste taastumisel selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama samas valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. Seega toimub volikogu liikmete asendamine

§-s 20 sätestatud korras ning kaebaja väited, et I. Tšubenkol ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ta saab olla volikogu liige, kuna kaebaja asendusliikmeks oli T. Anissimova, ning et kaebaja sai arvestada, et I. Tšubenko ei tule tagasi volikokku, kuna sõlmitud poliitilise kokkuleppe kohaselt pidi ta olema linnapea kuni volikogu volituste lõppemiseni, ei ole asjakohased. Mõlemal asendusliikmel oli ootus, et otsustamisel, kas volikogu töös osaleda, saavad nad arvesse võtta ka asendatava volikogu liikme volituste peatumise lõpptähtaega. 13.3. Tähendust ei ole asjaolul, et

§ 201lõike 1 sõnastus on pärast Riigikohtu otsust asjas nr 3-4-1-8-03 muutunud.

Asjassepuutuv muudatus sätestab vaid, et kui isiku volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, ei pea ta volituste taastamiseks täiendavat avaldust esitama. Sellest ei järeldu, et säte näeks pärast muudatust ette võimaluse uue tähtajaga uue avalduse esitamiseks.

  1. novembril esitas M. Song Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palus tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsuse nr 20, Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni
  4. oktoobri
  5. a otsuse nr 24 ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  6. novembri
  7. a otsuse nr
  8. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Songa kaebuse Riigikohtule. Kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi vaidlustatud otsuse seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. M. Songa kaebus saabus Riigikohtusse
  9. novembril
  10. KAEBAJA SEISUKOHT
  11. mail 2016 esitas kaebaja

§ 19

alusel Narva-Jõesuu linnasekretärile avalduse volikogu liikme volituste peatumiseks alates

  1. maist 2016 kuni
  2. jaanuarini 2017, mille Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjon
  3. mai
  4. a otsusega nr 22 rahuldas. Kuna avalduses märgitud tähtaeg oli pikem kui kolm kuud, mis täitus
  5. augustil 2016, on

§ 19lõike 2 punktis 3 sätestatud nõue täidetud.

Seadusandja ei ole välistanud volikogu liikme võimalust taastada volikogu liikme volitused ennetähtaegselt tema avalduse alusel. 17. Linna valimiskomisjoni tuginemine Riigikohtu otsusele asjas nr 3-4-1-8-03 ei ole asjakohane, kuna

§ 201lõike 1 17.

oktoobril 2005 jõustunud muudatusega on isikule jäetud võimalus esitada avaldus, kui ta soovib naasta volikokku enne peatamisavalduses näidatud tähtaega tingimusel, et volitused on olnud peatunud vähemalt kolm kuud.

  1. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-4-1-8-03 käsitletud situatsioon ei ole kaebaja olukorraga võrreldav. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast sai asendusliikmel T. Anissimoval tekkida ootus, et ta on liige kuni kaebaja avalduses märgitud tähtajani
  2. jaanuaril 2017, kuid sellist ootust ei saanud tekkida I. Tšubenkol, kuna „valimisliit kuhu kuulub endine linnapea ja ka Meelis Song vahel oli kokkulepe, et linnapea on oma ametiaja lõpuni ja tema soov oli saada volikogu liikmest linnapeaks“ (kirjaviis muutmata). Seetõttu oli ka kaebaja arvestanud, et tema asendusliige I. Tšubenko ei tule tagasi volikokku, millest oli ajendatud tema volikogu liikme staatuse peatamise avaldus. Olukorra muutudes oli tarvis vastu võtta uus otsus, mida kaebaja ka tegi, esitades avalduse volikogu liikme volituste taastamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsusega on rikutud tema õigusi. Kuna kaebaja vaidlustatud valimiskomisjonide otsustest sõltub see, kas ta saab oma volikogu liikme volitusi realiseerida või mitte, on taotlus lubatav.
  4. Käesoleva asja põhiküsimuseks on see, kas volikogu liikmel, kelle volitused on

§ 19

lõike 2 punkti 3 alusel tähtaegselt peatatud, on pärast seaduses sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist õigus volituste taastamisele

§ 201lõike 1 alusel enne tema enda määratud volituste peatamise tähtaja saabumist.

21.

§ 19

lõike 2 punkti 3 järgi peatatakse volikogu liikme volitused tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud.

§ 201

lõike 1 esimene lause sätestab, et volikogu liikme volituste taastumiseks esitab volikogu liige vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Sama lõike teise lause järgi ei pea avaldust esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

  1. Kaebaja esimese väite kohaselt ei välista need sätted volikogu liikme võimalust taastada volikogu liikme volitused ennetähtaegselt tema avalduse alusel. Kolleegium sellise väitega ei nõustu, vaid jääb selles küsimuses otsuses asjas nr 3-4-1-8-03 väljendatu juurde. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lg 2 p 3 ja selle seaduse teised sätted ei näe ette, et volikogu liige võib pärast tema avalduse alusel volikogu liikme volituste peatamist muuta oma avalduses märgitud volituste peatamise tähtaega (otsus asjas nr 3-4-1-8-03, punktid 16-18).
  2. Kaebaja teise väite kohaselt ei ole Riigikohtu otsuses asjas nr 3-4-1-8-03 väljendatu tema asjas asjakohane, kuna olukorrad ei ole võrreldavad. Kaebaja apelleerib seda väites asjaolule, et valimisliidu „Lemmik linn“ poliitilise kokkuleppe kohaselt pidi linnapea olema ametis oma ametiaja lõpuni. Kaebaja arvates pidi ta saama selle kokkuleppega oma volituste peatamise tähtaega määrates arvestada ning kokkuleppe mittetäitmisel oma tahet tähtaja osas muuta. Kolleegiumi arvates ei oma see asjaolu praeguse vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Volikogu liikme volituste peatamise tähtaegsus teenib õiguskindluse ja volikogu töö stabiilsuse eesmärke, mida ei saa üles kaaluda volikogu liikme väidetav õiguspärane ootus poliitiliste kokkulepete kehtivusele.
  3. Kolleegium ei nõustu ka kaebaja kolmanda väitega, et tema olukord ei ole võrreldav otsuses asjas nr 3-4-1-8-03 käsitletud situatsiooniga

§ 201lõike 1 muutumise tõttu pärast nimetatud lahendi tegemist.

17. oktoobril 2005 jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse muutmise seadusega üksnes lisati

§ 201

lõikele 1 (praegune) teine lause, mis sätestab, et kui isiku volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, ei pea ta volituste taastamiseks täiendavat avaldust esitama. Sellest ei järeldu, et säte näeks pärast muudatust ette võimaluse uue tähtajaga uue avalduse esitamiseks.

  1. Seetõttu leiab kolleegium, et isiku, kelle volikogu liikme volitused on peatatud tema tähtaegse avalduse alusel, volikogu liikme volitusi ei saa taastada enne tema volituste peatamise avalduses märgitud tähtaja saabumist. Kolleegium jätab M. Songa kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsuse nr 20 peale rahuldamata. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata ka osas, milles M. Song taotleb Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni otsuse ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.