Obsah (11)

§ 29§ 23§ 132§ 190§ 135§ 150§ 134§ 38§ 196§ 156§ 174

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 29lg 1 p 1 alusel ja rahuldas menetlusaluse isiku kaebuse.

Sama otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt P. Ulsti kasuks välja 480 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

2. aprillil 2016 esitas P. Ulsti kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin maakohtule kassatsiooniteate ja täpsustas
3. aprilli
4. a e-kirjas, et soovib vaidlustada maakohtu otsust kaitsjatasu hüvitamise osas.
5. Tartu Maakohus põhjendas kaitsjatasu hüvitamist
6. aprilli
7. a määruses, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 5.
8. KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või -otsusega. Eelnevast tulenevalt võib menetluskulude hüvitamise otsustust põhjendada eraldi määrusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. mai
10. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-15). 5.
11. P. Ulsti kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja nii maakohtu istungiks ettevalmistamiseks kui ka kohtuistungil osalemiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas kaitsja menetlusalusele isikule õigusabi 5 tunni vältel.

§ 23

kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Maakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud P. Ulsti kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samas on tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) ebamõislikult suur. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on liiklusalastes väärteoasjades enim levinud etteheide ja selle vaidlustamine ei ole üldjuhul õiguslikult keskmisest keerukam. Ka praegusel juhul tugines kaitsja tavapärastele õigusalastele teadmistele. Arvestades kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse mahtu, väärteoasja keerukust, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tunnitasu suurust ja õigusteenuse turuhinda, on käesolevas asjas valitud kaitsja mõistlik tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku tuleb menetlusalusele isikule hüvitada seega 480 eurot. 5.3. Kohtumenetluse pool võib esitada määruse peale kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai määrusest teada või pidi sellest teada saama. 6. P. Ulst esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist täies ulatuses. Maakohus edastas P. Ulsti määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 7. Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ja see edastati

§ 132p 3, § 136 lg 2 ja § 155 lg 1 p 1 alusel lahendamiseks Riigikohtule.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis
2. juuni
3. a määrusega P. Ulsti määruskaebuse käiguta, märkides, et

§ 190

ja § 17 lg 2 kohaselt on kohtumenetluse poolel Riigikohtus kaebeõigus advokaadist kaitsja vahendusel, ning andis menetlusalusele isikule selle puuduse kõrvaldamiseks aega

1. augustini
2. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. P. Ulsti kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas
4. augustil 2016 Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt P. Ulsti kasuks välja 480 eurot, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista Eesti Vabariigilt P. Ulsti kasuks välja 720 eurot. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist. 9.
7. Kaitsja määruskaebust tuleb käsitada kassatsioonina. Maakohus otsustas menetluskulude hüvitamise samas otsuses, millega lahendati kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus, ja

§ 135lg 9 kohaselt saab sellist kohtulahendit vaidlustada kassatsiooni korras.

9.2. Esitades menetluskulude hüvitamise põhjendused määruses, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 mõttes.

Riigikohus on märkinud, et

§ 135

lg 6 kohaselt võib kohus piirduda kohtuotsuse sissejuhatava osa ja lõpposa koostamisega vaid juhul, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski kohtumenetluse pool ei teatanud tähtaegselt oma soovist kassatsiooniõigust kasutada. Kui vähemalt üks kohtumenetluse pool on esitanud tähtaegselt kassatsiooniteate, peab maakohus koostama

§ 134kohaselt sama seadustiku §-de 109-111 nõuetele vastava põhistatud kohtuotsuse.

Kui kohus jätab eelkirjeldatud olukorras põhistatud kohtuotsuse koostamata, on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.

veebruari 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-09, p-d 7 ja 9). Kuna praegusel juhul esitas kaitsja maakohtule tähtaegselt kassatsiooniteate, oleks maakohus pidanud koostama

§-de 109-111 nõuetele vastava põhistatud kohtuotsuse. 9.

1. Maakohus jättis alusetult kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule hüvitamata. Riigikohus on leidnud, et kohus peab õigusabi eest makstud tasu suuruse mõistlikkust hinnates arvestama, millistel tingimustel on süüteo​menetlusele allutatud isikul reaalselt võimalik kvalifitseeritud õigusabi saada. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus nr 3-1-1-99-11, p 7). Praegune väärteoasi oli keskmiselt keerukas ja kaitsja tugines menetlusaluse isiku kaitsmisel tavapärastele õigusalastele teadmistele. Tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab tehtud töö mahule ja keerukusele. Menetlusalune isik poleks oluliselt madalama tasu eest kvalifitseeritud õigusabi saanud. 9.
4. Maakohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihind (s.o 80 eurot, millele lisandub käibemaks) ei vasta advokaadibüroo või vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse turuhinnale. Riigikohus luges juba
5. aastal mõistlikuks 110-eurose tunnihinna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus nr 3-1-1-66-12, p 16).
8. Kaitsja kaebusele esitas vastuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere, kelle hinnangul on maakohtu otsus seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kõigepealt nõustub kolleegium kaitsjaga selles, et P. Ulsti huvides esitatud kaebust tuleb käsitada kassatsioonina. Kaitsja märgib õigesti, et maakohus otsustas menetluskulude hüvitamise samas otsuses, millega lahendati kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus, ja

§ 135lg 9 kohaselt saab sellist kohtulahendit vaidlustada kassatsiooni korras.

1. Samuti leiab kolleegium, et maakohus juhindus
2. aprilli
3. a otsuse osalisel põhjendamisel ja
4. aprilli
5. a määruses kaitsjatasu hüvitamist puudutavate põhjenduste esitamisel ekslikult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai
7. a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-44-
8. 12.
9. Kriminaalasjas nr 3-1-1-44-15 tehtud lahendis selgitas Riigikohus kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel peatudes, et KrMS § 189 lg 2 lubab lahendada kohtul menetluskulude hüvitamise kas otsuses või määruses ja KrMS § 189 lg 3 võimaldab kohtumenetluse poolel vaidlustada menetluskulude hüvitamist kriminaalmenetluse
10. peatükis sätestatud korras ka juhul, kui see on ette nähtud kohtuotsuses. Eelnevast nähtuvalt on menetluskulude hüvitamist võimalik eraldada muudest kohtuotsusega lahendatavatest küsimustest nii otsuse tegemisel kui ka kaebemenetluse käigus. Seetõttu tuleb kohtumenetluse poolele tagada võimalus teavitada kohut resolutiivotsuse kuulutamisel ka üksnes KrMS § 189 lg-s 3 sätestatud õiguse kasutamise soovist ja KrMS § 315 lg-t 8 tuleb seega tõlgendada viisil, et sellisel juhul võib kohus esitada põhjendused ka üksnes menetluskulude hüvitamise osas. KrMS § 191 lg 2 kohaselt peab kohus põhjendama kogu menetluskulude hüvitamise otsustust ja KrMS § 189 lg 2 alusel on seda võimalik teha ka määruses (viidatud määruse p 10). 12.
11. Käesoleval juhul arutas maakohus väärteoasja

12. peatükis sätestatud kaebemenetluses. Sellele menetlusele kriminaalmenetluse eeltoodud sätted aga ei laiene.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetlus​kulude arvestamisel küll kriminaal​menetluse sätteid, kuid selliselt saab toimida üksnes väärteomenetluse erisusi arvestades. Üheks selliseks väärteomenetluse erisuseks on kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtava maakohtu otsuse ja maakohtu määruste erinev vaidlustamiskord. Nimelt nähtub

§ 135

lg-st 9, et kaebuse läbivaatamisel tehtava maakohtu otsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras sama seadustiku 14. peatüki 1. jao kohaselt, samas kui

§ 196

lg-st 2 tulenevalt vaatab maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ringkonnakohtu kohtunik. Eelnevast tulenevalt pole võimalik KrMS § 189 lg-t 3 kohaldada ega menetluskulude hüvitamist muudest kohtuotsusega lahendatavatest küsimustest kaebemenetluse käigus eraldada, kui maakohus teeb väärteomenetluses lahendi kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel (

§ 132

). Järelikult pole

12. peatükis sätestatud kaebemenetluses põhjust jaatada ka kohtumenetluse poole õigust teavitada kohut otsuse lõpposa kuulutamisel üksnes menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise soovist ja seega ei saa kohus

§-s 132 märgitud lahendi korral kassatsiooniteate saamisel piirduda üksnes menetluskulude hüvitamise otsustuse põhjendamisega. Kui vähemalt üks kohtumenetluse pool on esitanud tähtaegselt kassatsiooniteate, peab maakohus koostama

§ 134

kohaselt sama seadustiku §-de 109-111 nõuetele vastava põhistatud kohtuotsuse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-09, p 7). Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata, rikkus maakohus väärteomenetlusõigust.
3. Siiski ei kujuta maakohtu ülalkirjeldatud eksimus praegusel juhul endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 150lg 2 mõttes.

P. Ulst kavatses vaidlustada maakohtu otsuse menetluskulude hüvitamise osas ja väärteoasja materjalist ei nähtu, et kohtuvälise menetleja esindaja soovis kasutada kaitsja kassatsiooniteate esitamise tõttu

§ 156lg 11 alusel tekkinud kassatsiooniõigust.

Järelikult ei piiranud maakohtu otsuse osaline põhjendamine kohtumenetluse poolte kaebeõiguse teostamist ega toonud kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit. Kuna maakohus on menetluskulude hüvitamise otsustust põhjendanud, on kassatsioonimenetluses võimalik kontrollida selle otsustuse seaduslikkust väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.

1. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus alusetult seisukohale, et 144-eurone tunnitasu (sh käibemaks) on ebamõislikult suur. Riigikohus on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust hinnates tuleb üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Samas ei pruugi riigi õigusabi eest makstava tasu määrad peegeldada õigusteenuse turu tegelikku hinnataset ega ole ainsad kriteeriumid, mille põhjal hinnata valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub võimalus saada riigi õigusabi, peab endale kaitsja leidma teistsuguse hinnaga. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus nr 3-1-1-99-11, p 9-10). Samuti on kohtupraktika aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-14, p 26.3;
6. oktoobri
7. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-15, p 11 ja
8. novembri
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-15, p 15.1). Praegusel juhul olid kaitsja taotluses märgitud toimingud maakohtu hinnangul P. Ulsti kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti tugines kaitsja oma töö tegemisel tavapärastele õigusalastele teadmistele, mistõttu pole alust kaitsjatasu hüvitamisel õigusteenuse keskmisest tunnihinnast hälbida. Kuna maakohus lõpetas P. Ulsti suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, tuleb kaitsjale makstud tasu

§ 23kohaselt P.

Ulstile hüvitada. Asudes vastupidisele seisukohale, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlus​õigust

§ 150lg 2 mõttes.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 174

p-st 8, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsuse osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt P. Ulsti kasuks välja 480 eurot, ja teeb uue otsuse, millega mõistab Eesti Vabariigilt P. Ulsti kasuks välja 720 eurot. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse.
3. P. Ulsti kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsiooni​menetluses valitud kaitsjale makstud tasu 456 eurot (sh käibemaks 76 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega tutvumiseks 40 minutit, ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega tutvumiseks 10 minutit ning kassatsiooni koostamiseks 2 tundi ja 20 minutit. Kokku osutas kaitsja P. Ulstile kassatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni ja 10 minuti vältel.

§ 38lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud P. Ulsti kaitsmiseks kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus teeb

§ 174

p-s 8 nimetatud lahendi, tuleb nimetatud menetluskulu

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 186 lg 1 alusel P. Ulstile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)