← Eesti

3-1-1-96-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-96-16

  1. november 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma Kriminaalasi Rein Kruusmaa süüdistuses KarS § 210 lg-te 1 ja 2, § 299 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-4840 Rein Kruusmaa kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask
  4. oktoober 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a otsus Rein Kruusmaa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi võltsitud dokumendi väljaandmises.
  10. Mõista Rein Kruusmaa eelmises punktis nimetatud osas KarS § 299 lg 1 järgi õigeks.
  11. Muus osas, sh Rein Kruusmaa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimises, jätta kohtuotsused muutmata.
  12. Kassatsioon jätta rahuldamata.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt Rein Kruusmaa kasuks välja 604 (kuussada neli) eurot 80 (kaheksakümmend) senti, sh käibemaks 100 eurot 80 senti, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  14. Pärnu Maakohtu
  15. aprilli
  16. a otsusega tunnistati Rein Kruusmaa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 210 lõigete 1 ja 2, § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 7440 eurot. 1.
  17. Maakohus tuvastas R. Kruusmaa süüküsimuse lahendamisel järgmised asjaolud. Risti Vallavalitsus soovis
  18. aastal rajada vana raamatukogu hoonesse Risti valla tervisekeskuse, kus baseeruksid perearst, hambaarst ja apteek. Tervisekeskuse ehitamiseks otsustas vald taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust PRIA LEADER-i meetme kaudu. Toetuse taotlemiseks pidi vallavalitsus esitama PRIA-le vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tulevastelt potentsiaalsetelt ehitajatelt. Seetõttu küsis Risti vallavanem R. Kruusmaa kolmelt äriühingult hinnapakkumised.
  19. jaanuaril 2011 saatis OÜ T esindaja R. Kruusmaale elektronposti teel pakkumise, mille kohaselt oleks tervisekeskuse ehitustööd maksnud 34 534,99 eurot. OÜ A esindaja saatis
  20. veebruaril 2011 R. Kruusmaale meili teel hinnapakkumise, mille suuruseks oli 23 889 eurot.
  21. veebruaril 2011 saatis R. Kruusmaale elektronposti teel pakkumise ka H OÜ, kes hindas ehituse maksumuseks 44 656 eurot. 1.
  22. Hinnapakkumised saanud R. Kruusmaa muutis nendes esitatud ehitustööde maksumust. Nimelt suurendas ta OÜ T ja OÜ A hinnapakkumistes üksiktööde hindu ja sellest lähtuvalt ka ehitustööde lõpphinda, kuid H OÜ pakkumises vähendas üksiktööde hindu ja ehitustööde lõpphinda.
  23. veebruaril 2011 koostas R. Kruusmaa LEADER-i meetme projektitoetuse taotluse „Tervisekeskuse rajamine Ristile“, mille ta saatis
  24. aprillil 2011 elektronposti teel PRIA-le. Taotluses oli märgitud projekti kogumaksumuseks 36 613,60 eurot, millest omaosalus moodustas 3661,36 ja toetus 32 952,24 eurot. Manusena lisas R. Kruusmaa tema muudetud OÜ T hinnapakkumise 45 488,40 eurole, OÜ A hinnapakkumise 44 284,20 eurole ja H OÜ hinnapakkumise 43 936,32 eurole. 1.
  25. Maakohus mõistis R. Kruusmaa süüdi KarS § 210 lg-te 1 ja 2 järgi selles, et eelnimetatud hinnapakkumistega lõi ta PRIA-le tegelikust ehitustööde maksumusest ebaõige ettekujutuse. Pettuse eesmärk oli saada majandustegevuses osalevale isikule avalikest vahenditest tasuta väljamakse, et soodustada majandustegevust. PRIA määras Risti vallale tervisekeskuse rajamiseks abikõlbliku toetuse 32 952,24 eurot, mis kanti vallale üle
  26. oktoobril
  27. Olenemata sellest, et soodustuse saamisel polnud R. Kruusmaa peamine eesmärk majanduslik kasu, tegutses ta Risti valla kaudu majandustegevuses. Ilma valla toetuseta ei oleks pere- ja hambaarst ning apteek pruukinud Risti vallas tegutsema asuda. 1.
  28. Lisaks tunnistas maakohus R. Kruusmaa süüdi ametialases võltsimises KarS § 299 lg 1 järgi. Süüdistatav võltsis ametiisikuna hinnapakkumisi materiaalselt, muutes nendes sisalduvaid andmeid ehitustööde maksumuse kohta. Muudetud pakkumised lisas ta manusena projektitoetuse taotluse juurde. Hinnapakkumiste põhjal on tuletatav, et võltsitud pakkumiste koostaja oli just R. Kruusmaa. Ebaõigete andmetega projektitoetuse taotlust võltsis süüdistatav intellektuaalselt, sest ta kandis sinna ebaõiged andmed ehitustööde maksumuse kohta. 1.
  29. Maakohus mõistis R. Kruusmaa süüdi ka võltsitud dokumentide kasutamises. Nimelt saatis ta eelkirjeldatud viisil võltsitud projektitoetuse taotluse ja hinnapakkumised PRIA-le, mis vastab KarS § 345 lõikes 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Apellatsioon
  30. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Kruusmaa kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Risti valda ei saa käsitada majandustegevuses osaleva isikuna KarS § 210 lg 1 mõttes. Soodustuskelmuse toimepanemisel ei ole R. Kruusmaa saanud varalist kasu. Lisaks ei saa R. Kruusmaale ette heita dokumendi võltsimist KarS § 299 lg 1 järgi ega ka võltsitud dokumendi kasutamist KarS § 345 lg 1 järgi. R. Kruusmaa poolt PRIA-le saadetud hinnapakkumised ei olnud allkirjastatud, seega ei saa neid lugeda dokumentideks. Projektitoetuse taotluse võltsimises ei ole R. Kruusmaale süüdistust esitatud. Ringkonnakohtu otsus
  31. Tallinna Ringkonnakohtu
  32. juuni
  33. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Seejuures oli kohus järgmistel seisukohtadel. 3.
  34. Risti vald osales majandustegevuses, sest PRIA soodustuse saamisel sai vald majanduslikku kasu, ühtlasi soodustas see majandustegevust vallas. Majandustegevuses osalemine väljendus tervisekeskuse rajamises, mis lõi lisavõimalused tervishoiuga seotud ettevõtete tegutsemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, et Risti valla peamine eesmärk ei olnud tulu teenimine. 3.
  35. Põhjendamatu on kaitseväide, et kriminaalasjas ei ole tõendatud, kes sai varalist kasu ja kui suures ulatuses. Maakohus sedastas, et soodustuskelmus KarS § 210 järgi ei eelda koosseisulise tagajärjena varalise kasu ega ka mitte kahju saamist. Teo ebaõiguse moodustab pettuse teel soodustuse saamine. Kuna PRIA kandis toetuse Risti vallale üle, oli soodustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud. 3.
  36. R. Kruusmaale esitatud süüdistuse tekstist nähtub üheselt ja selgelt, et teda süüdistatakse ka PRIA-le intellektuaalselt võltsitud projektitoetuse taotluse esitamises. Apellandi vastupidine seisukoht on paljasõnaline. 3.
  37. Elektronposti teel PRIA-le saadetud hinnapakkumistes tegi muudatused just R. Kruusmaa. Allkirjade puudumine hinnapakkumistel ei ole määrav. Allkirjastamata, kuid ettevõtte rekvisiitidega hinnapakkumine on käsitatav dokumendina, mille põhjal on tuvastatav hinnapakkumise esitamise fakt, selle väljaandja ja pakkuja tahteavaldus. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  38. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kasseeris R. Kruusmaa kaitsja, kes taotleb kohtulahendi tühistamist täies ulatuses ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassatsioonis esitatud väited on kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.
  39. Soodustuskelmuse toimepanijaks saab KarS § 210 lg 1 järgi olla üksnes majandustegevuses osalev isik. Risti vald on kohalik omavalitsusüksus ja tal ei olnud PRIA projektitoetuse taotlemisel püsiva iseloomuga majandustegevust ning tulu teenimise eesmärki. Seepärast ei saa Risti valda käsitada majandustegevuses osaleva isikuna. 4.
  40. Allkirjastamata hinnapakkumist ei saa pidada dokumentideks, mida saaks võltsida. Lugedes, et see on dokument, tõlgendasid kohtud dokumendi mõistet liiga laialt. 4.
  41. Maakohus mõistis R. Kruusmaa lisaks kolme hinnapakkumise materiaalses võltsimises süüdi ka PRIA LEADER-i meetme projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises. Kassaator leiab jätkuvalt, et sellist süüdistust ei ole R. Kruusmaale esitatud. Kassatsioonivastus
  42. Kassatsioonivastuses leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask, et vaidlustatud kohtuotsused on seaduslikud ja põhjendatud. Kohtud asusid põhjendatult seisukohale, et Risti vald oli majandustegevuses osalev isik tervisekeskuse rajamisel. Ehkki märkimisväärset otsest majanduslikku kasu vald selle tegevusega ei plaaninud, oli kaudne majanduslik kasu ilmselge. Vald lõi tingimused tervishoiuga seotud ettevõtluseks. Erinevalt kaitsjast leiab prokurör, et R. Kruusmaa poolt allkirjastamata hinnapakkumised olid käsitatavad dokumentidena. Lisaks ei nõustu prokurör kassatsioonis esitatud seisukohaga, et süüdistust projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ei ole R. Kruusmaale esitatud. Süüdistuses on kirjas, et valeandmeid esitati ka projektitaotluses, kus oli odavaimaks hinnapakkujaks märgitud ebaõigesti H OÜ. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  43. Riigikohus käsitleb esmalt R. Kruusmaa süüküsimust soodustuskelmuse toimepanemises KarS § 210 lõigete 1 ja 2 järgi (I). Seejärel hindab kriminaalkolleegium, kas R. Kruusmaa süüdimõistmisel KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi on maa- ja ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (II). Viimaks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse (III).
  44. I R. Kruusmaa süüküsimuse lahendamisel KarS § 210 lg-te 1 ja 2 järgi on maa- ja ringkonnakohus järginud kriminaalmenetlusõigust ning tuginenud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele. Seejuures on kohtuotsustes tuvastatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud. Muu hulgas näitasid kohtud ära, et R. Kruusmaa võltsis Risti valda kavandatava tervisekeskuse ehitustööde hinnapakkumisi, mille esitasid talle kolm ettevõtet. Hinnapakkumistes kajastas R. Kruusmaa tegelikust märgatavalt kõrgemat hinda. Võltsitud hinnapakkumised ja nendest lähtuvalt koostatud projektitoetuse taotluse esitas R. Kruusmaa PRIA töötajale, mis vastab KarS § 210 lõikes 2 nimetatud pettusele. Omades ebaõiget ettekujutust sellest, millised olid ettevõtjate pakutavad ehitustööde hinnad, rahuldas PRIA taotluse ja tegi Risti vallale väljamakse. Seega sai Risti vald R. Kruusmaa poolt toimepandud pettuse tulemusel tervisekeskuse rajamiseks tasuta väljamakse avalikest vahenditest.
  45. Kaitsja on olnud kohtumenetluses läbivalt seisukohal, et Risti valda ei saa käsitada majandustegevuses osaleva isikuna KarS § 210 lg 1 tähenduses, kuna tal ei olnud kohaliku omavalitsuse üksusena tervisekeskuse kavandamisel tulu teenimise eesmärki ega ka püsiva iseloomuga majandustegevust. Vastuseks nendele väidetele märgib kolleegium järgmist.
  46. R. Kruusmaale esitatud süüdistusest lähtuvalt omab arutatavas kriminaalasjas tähendust KarS § 210 lg-s 2 sätestatud koosseisualternatiividest esimene, s.o pettuse teel soodustuse saamine. Selle kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse, ning seeläbi soodustuse saamine. Vaadeldav koosseis kattub ebaõigussisult suuresti kelmuse üldkoosseisuga (KarS § 209), hõlmates sarnaselt pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. novembri
  48. a otsus asjas nr 3-1-1-98-09, p 13), ja selle tulemusena varakäsutuse tegemist. Neid kuriteokoosseise eristab peamiselt eksimuses olija poolt käsutatav vara. Erinevalt kelmuse üldkoosseisust, millega kaitstavaks õigushüveks on vara tervikuna (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  49. mai
  50. a otsus asjas nr 3-1-1-32-11, p 7), kaitseb soodustuskelmuse koosseis üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid.
  51. Lisaks eelnevale on soodustuskelmus ka erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes. Kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja. Soodustuseks loetakse sama paragrahvi lõike 1 tähenduses tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. Seega selleks, et isikut käsitada soodustuse saajana, peab väljamakse olema avalikest vahenditest eraldatud majandustegevuses osalevale isikule ja edendama tema majandustegevust. Kuna soodustuse saamine on vahetult seotud isiku majandustegevusega ja peab seda eelduslikult soodustama, tuleb nimetatud erilise isikutunnuse olemasolu hinnata igal üksikjuhul sõltuvalt süüdistuses kirjeldatud asjaoludest.
  52. Praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt tegutses R. Kruusmaa PRIA projektitoetuse taotlemisel vallavanemana Risti valla kaudu. Väljamakstud projektitoetuse saajaks oli vald, s.o kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lgst 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg-st 2 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksus avalikõiguslik juriidiline isik ning võib õigussubjektina osaleda majanduskäibes, sh majandustegevuse läbiviimises, kui see vastab avalikele huvidele ega ole vastuolus tema ülesannetega. Eelöeldu järeldub muu hulgas ka KOKS § 35 („Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes“) lg-st 5, mis sätestab, et vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Kolleegium juhib tähelepanu sellelegi, et KOKS § 35 lg 1 kohaselt võib vald või linn teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Eelnevast tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus osaleda avalik-õigusliku juriidilise isikuna oma ülesannete täitmisel majandustegevuses.
  53. Süüdistuses kirjeldatud ajal, s.o
  54. aastal, olid projektitoetuse taotlemiseks esitatavad nõuded kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lg 5, § 59 lg 5 ja § 60 lg 4 alusel põllumajandusministri
  55. septembri
  56. a määruses nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“. Määruse preambulist tulenevalt sätestati selles õigusaktis maaelu arenguks antavate kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse väljamaksmise alused. Nimetatud toetuste andmise eesmärk oli eeskätt maaelu arengu soodustamine. Määruse (§ 32 jj) kohaselt menetles projektitoetuse taotlusi ja tegi nende alusel väljamakseid PRIA Euroopa Liidu rahalistest vahenditest. Lähtuvalt määruse § 23 lg-st 1 võis projektitoetust taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sh kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohaliku omavalitsuse üksus, kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud. Seega oli kohaliku omavalitsuse üksus, nagu ka näiteks ettevõtja, viidatud määruse alusel maaelu edendamiseks antavat projektitoetust taotlema õigustatud isik.
  57. Maakohus viitas otsuses muu hulgas Risti valla projektitoetuse taotluses nimetatud projekti üldistele eesmärkidele, milleks olid tervishoiuteenuste jätkusuutliku kättesaadavuse kindlustamine Risti vallas ja selle tagamaal ning tervishoiuteenuse osutamise tingimuste parandamine ja teenuseosutajate koostöö tihendamine. Lisaks loetles kohus projekti otsesemad eesmärgid, millena olid käsitatud valla omandis oleva kasutuseta hoone kohandamine tervisekeskuseks, tervishoiuteenuse osutajatele kindlustunde tagamine munitsipaalomandis olevate ruumide pikaajalise kasutusõiguse kaudu, tervishoiuteenuse osutamise jätkamine Risti vallas ning tervishoiuteenuse osutajate tegevuskoha ruumide vastavus erinõuetele.
  58. R. Kruusmaa esitatud projektitoetuse taotluse peamiseks eesmärgiks ei olnud tõepoolest valla majandustegevuse soodustamine, vaid eelmises punktis märgitust lähtuvalt tervishoiuteenuse parema kättesaadavuse tagamine Risti vallas. Kahtlemata vastab see eelviidatud määrusest tulenevale eesmärgile, mille kohaselt määrati projektitoetust kõige üldisemalt maaelu arenguks (vt käesoleva otsuse p 12). PRIA peadirektori
  59. oktoobri
  60. a käskkirjaga nr 13-6/2030 antigi kooskõlas määruses sätestatuga Risti vallale tervisekeskuse rajamiseks projektitoetus. Samas ei välista see mingilgi moel seda, et projektitoetuse taotlemise ja PRIA tehtava väljamakse kaudsem eesmärk oli muu hulgas edendada valla majandustegevust. Kolleegium leiab sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga, et soodustus on KarS § 210 lg-st 1 lähtuvalt ka selline isikule tasuta või osaliselt tasuta väljamakse avalikest vahenditest, millel võib olla mitu eesmärki. Seejuures ei pea soodustuse peamine eesmärk olema majanduslikku laadi, vaid võib sõltuvalt teo toimepanemise asjaoludest olla ka mittemajanduslik, näiteks tervishoiu-, kultuuri- või haridusalase tegevuse soodustamisel.
  61. Nagu märgitud, soovis Risti vald tervisekeskuse rajamisega tagada eeskätt tervishoiuteenuse jätkusuutlikku kättesaadavust vallas. Maakohus tuvastas, et projektitoetuse taotluse kohaselt kavandati tervisekeskus ettevõtjatele perearsti-, hambaarsti- ja apteegiteenuse osutamiseks. R. Kruusmaa esitatud projektitoetuse taotlusest tulenevalt pidi investeerimisobjektiks olev tervisekeskus jääma munitsipaalomandisse. Tervisekeskuses olevad ruumid taheti kohandada vastavalt ettevõtjate erinõuetele ja luua neile seejuures paremad tingimused vallas jätkuva tervishoiuteenuse osutamiseks. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu aga sellele, et projektitoetuse taotluse kohaselt oli projekti eesmärgiks ka ettevõtjatele tervishoiuteenuse osutamiseks ruumide pikaajalise kasutusõiguse andmine. Maakohus tugines valla koostatud finantsprognoosile, mis kajastas tervisekeskuse rajamisega kaasnevaid tulusid ja kulusid, ning sedastas, et vald arvestas tervisekeskuse ülalpidamisest majandusliku kasuga (sh üürituluga). Neil ja eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et Risti vald osales tervisekeskuse rajamiseks projektitoetuse taotlemisel muu hulgas majandustegevuses ning talle määratud PRIA projektitoetus soodustas valla majandustegevust ettevõtjatele tingimuste loomisel tervishoiuteenuse osutamiseks ja kavandatavas tervisekeskuses paiknevate ruumide üürile andmisel. R. Kruusmaa ebaõigena esitatud andmed projektitoetuse taotluses olid soodustusrelevantsed, s.t neist sõltus soodustuse (projektitoetuse) saamine ja selle suurus investeerimisobjekti rahastamiseks, et tagada paremini tervishoiuteenuse kättesaadavus vallas ja selleks vajalikud tingimused ettevõtjatele. Kirjeldatud viisil projektitoetuse saamisega kahjustas R. Kruusmaa majanduskäibe ausust ja PRIA tegevust avalikest vahenditest toetuste andmisel.
  62. Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et R. Kruusmaa süüdistuses kirjeldatud tegu vastab KarS § 210 lg-tes 1 ja 2 sätestatud soodustuskelmuse koosseisule ning kassatsioon on seda puudutavas osas põhjendamatu. II
  63. Kassatsioonis on vaidlustatud ka R. Kruusmaa süüditunnistamist ja karistamist KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Esmalt märgib kassaator, et R. Kruusmaa poolt võltsitud hinnapakkumised, mille ta saatis koos projektitoetuse taotlusega PRIA-le, olid allkirjastamata, mistõttu ei saa neid pakkumisi käsitada dokumentidena KarS § 299 ja § 345 tähenduses. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga järgmistel põhjustel.
  64. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et R. Kruusmaa saatis
  65. aprillil 2011 elektronposti teel PRIA töötajale projektitoetuse taotluse „Tervisekeskuse rajamine Ristile“. Elektronkirjale manusena lisatud taotlus oli digitaalselt allkirjastatud, nagu ka näiteks R. Kruusmaa koostatud hinnapakkumiste võrdlustabel. Saadetud kirjale lisas R. Kruusmaa manustena muu hulgas OÜ T, OÜ A ja H OÜ allkirjastamata hinnapakkumised, mille võltsimises R. Kruusmaad ka süüdistatakse.
  66. Maakohus kajastas R. Kruusmaa muudetud hinnapakkumisi ja sedastas, et need on kirjalikud aktid, mis sisaldavad ehitustööde mahu ja hinna pakkumisi kavandatava tervisekeskuse rajamiseks. Ühtlasi märkis kohus, et hinnapakkumistel on rekvisiidid, sh pakkumise koostanud isiku ning tema esindatava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. Lisaks juhtis maakohus tähelepanu, et PRIA luges hinnapakkumistega tuvastatuks pakkumise esitamise, selle väljaandja ja hinnapakkuja tahteväljenduse. Kokkuvõttes leidis kohus, et hinnapakkumised on süüdistuses kirjeldatud asjaoludel käsitatavad dokumentidena vaatamata sellele, et pakkumise koostaja ei ole neid allkirjastanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.
  67. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et KarS § 299 on KarS § 345 suhtes erinorm ja dokumendi võltsimist sisustatakse nende koosseisude puhul samadel alustel, v.a erisubjekti (ametiisik) ja eesmärgi (õiguste omandamine ja kohustustest vabanemine) osas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  68. juuni
  69. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 13). Nende kuriteokoosseisudega kaitstavateks õigushüvedeks on eeskätt dokumendi puutumatus ja dokumendiga seotud õiguskäive (vt sarnaselt ka: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  70. oktoobri
  71. a otsus asjas nr 3-1-1-46-07, p 7.2).
  72. Nõustudes maa- ja ringkonnakohtuga, leiab kolleegium, et OÜ T, OÜ A ja H OÜ hinnapakkumised on käsitatavad KarS § 299 lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 nimetatud dokumendina. Kõnealused pakkumised on kirjalikud aktid, mis sisaldavad mõtteväljendust ja olid nende esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Seejuures on pakkumistele märgitud nende väljaandja. Ettevõtjate esitatud pakkumiste võltsimine ja võltsitud hinnapakkumiste kasutamine kahjustas KarS § 299 lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 sätestatud koosseisudega kaitstavaid õigushüvesid. Eeltoodust lähtuvalt on dokument muu hulgas ka kirjalik akt, millel puudub selle väljaandja allkiri. Dokumendi väljaandja ei pea olema tuvastatav ainuüksi tema allkirja kaudu. Näiteks võib dokumendi väljaandja olla tuletatav dokumendi sisust, sh selle rekvisiitidest ja muudest asjakohastest andmetest. Võttes eelneva kokku, on kolleegium seisukohal, et maa- ja ringkonnakohus lugesid õigesti R. Kruusmaa võltsitud hinnapakkumised dokumentideks KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 tähenduses.
  73. Kaitsja märgib kassatsioonis sedagi, et maakohus mõistis R. Kruusmaa lisaks kolme hinnapakkumise materiaalses võltsimises süüdi ka projektitoetuse taotluse võltsimises intellektuaalselt, kuid sellist süüdistust ei ole talle esitatud. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. R. Kruusmaale esitatud süüdistuses on selgelt ja arusaadavalt kirjas, et talle arvatakse süüks nii OÜ T, OÜ A ja H OÜ hinnapakkumiste kui ka PRIA LEADER-i meetme projektitoetuse taotluse võltsimist. Seega ei väljunud maakohus süüdistuse piiridest. Lisaks väärib tähelepanu, et süüdistusest tulenevalt koostas R. Kruusmaa projektitoetuse taotluse ja märkis sinna ebaõiged andmed muudetud hinnapakkumiste põhjal. Maakohus järeldas, et süüdistatav võltsis seeläbi nimetatud taotlust intellektuaalselt. Varasema kohtupraktika järgi tähendab intellektuaalne võltsimine dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  74. juuni
  75. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et R. Kruusmaa süüdimõistmine PRIA projektitoetuse taotluse võltsimises oli põhjendatud.
  76. Väljaspool kassatsiooni piire juhib aga kolleegium tähelepanu, et R. Kruusmaad süüdistatakse üheaegselt nii KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises kui ka KarS § 299 lg 1 järgi ametiisikuna dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi väljaandmises. Maa- ja ringkonnakohus on otsuses käsitlenud küll dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist, kuid ei ole võtnud selgesõnalist seisukohta R. Kruusmaa süüküsimuse lahendamisel võltsitud dokumendi väljaandmise kohta. Selle vea loeb kolleegium kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  77. Vaatamata sellele, et kohtud ei lahendanud kriminaalasja terviklikult, leiab kolleegium faktilisi asjaolusid tuvastamata, et R. Kruusmaa ei vastuta KarS § 299 lg 1 järgi võltsitud dokumendi väljaandmise eest. Süüdistusest tulenevalt arvatakse talle sama teokirjelduse põhjal süüks nii võltsitud dokumendi väljaandmist KarS § 299 lg 1 järgi kui ka võltsitud dokumendi kasutamist KarS § 345 lg 1 järgi, s.o intellektuaalselt võltsitud projektitoetuse taotluse ja materiaalselt võltsitud hinnapakkumiste esitamine PRIA-le. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda tegu käsitada võltsitud dokumendi väljaandmisena, vaid üksnes selle kasutamisena. Dokumendi kasutamist ei saa võrdsustada selle väljaandmisega ja see ei hõlma seega võltsitud dokumendi väljaandmist KarS § 299 lg 1 järgi. Seepärast tuleb võltsitud dokumendi kasutamine kvalifitseerida üksnes KarS § 345 järgi. Kuna R. Kruusmaale võltsitud dokumendi väljaandmist KarS § 299 lg 1 järgi omistada ei saa, mõistab kolleegium ta selles osas õigeks. Samas ei pea kolleegium põhjendatuks muuta R. Kruusmaale mõistetud karistust, kuna karistatava süülise käitumise ulatus sisuliselt ei muutu. III
  78. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
  79. aprilli
  80. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  81. juuni
  82. a otsuse R. Kruusmaa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi võltsitud dokumendi väljaandmises ning mõistab ta selles osas õigeks. Muus osas, sh R. Kruusmaa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimises, jätab kriminaalkolleegium vaidlustatud kohtuotsused muutmata. Kassatsioon jääb rahuldamata.
  83. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt R. Kruusmaa kasuks välja kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu 604,80 eurot, sh käibemaks 100,80 eurot. Taotluse kohaselt sisaldab see summa kassatsiooni koostamise ja esitamise kulu 480 euro ja õigusteenuse kulu 24 euro ulatuses. KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 361 lg 1 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb selles asjas R. Kruusmaa kohta KrMS § 361 lg 1 punktis 7 nimetatud lahendi, peab riik hüvitama tema kassatsioonimenetluse kulud.
  84. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  85. juuni
  86. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1058). Kolleegium leiab, et R. Kruusmaale tuleb kassatsioonimenetluses KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada 604,80 eurot, sh käibemaks 100,80 eurot. See summa katab ka apellatsioonimenetluse kulu, mille ringkonnakohus oleks pidanud süüdistatavale hüvitama, kui ta oleks ise materiaalõigust õigesti kohaldanud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  87. detsembri
  88. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 100). (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris, Lea Kivi, Paavo Randma

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.