RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-100-16 30. november 2016 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Paa

) § 21 lg 3 alusel taotluse esitada ringkonnakohtule. Taotluse esitamisel on järgitud

§ 21lg-s 3 ette nähtud 6-kuulist tähtaega, sest maakohus kuulutas tervikotsuse 18.

detsembril

3. juuni
4. a kuupäeva kandvas, kuid
5. juunil 2016 allkirjastatud täiendatud taotluses palub A. K. esindaja hüvitada ka töölepingu alusel saamata jäänud tulemustasu.
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. augusti
8. a määrusega jäeti taotlus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et kuna maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa
9. oktoobril 2015, hakkas

§ 21lg-s 3 ette nähtud 6-kuuline tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast.

Taotluse hilinenud esitamise tõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1, § 326 lg 2 p 1 ja § 319 kohaselt läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. K. esindaja vandeadvokaat R. Sarv, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule, et otsustada kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmine. Kaebuse kohaselt ei seadnud ringkonnakohus kahtluse alla tekkinud kahju ulatust ega kahju hüvitamise eelduste täidetust. A. K. sai töölepingu ülesütlemisest teada pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa ja esitas kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule mõjuval põhjusel. Seisukoht, et

§ 21

lg-s 3 ette nähtud tähtaega peab arvestama kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, ei vasta seaduse sätetele ega mõttele. Kohtuotsuse kuulutamisest

§ 21lg 3 tähenduses saab rääkida tervikotsuse tegemise korral.

Maakohus avaldas tervikotsuse

1. detsembril
2. Kuna taotlus kahju hüvitamiseks esitati
3. juunil 2016, ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerib

1. peatüki
2. jagu (§-d 18–21).

§ 18

lg 1 esimese lause järgi esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule. Sama lõike teise lause kohaselt esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.

§ 21

lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS

1. või
2. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Kirjeldatud juhul tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates (

§ 21lg 3).

9. Määruskaebuse lahendamiseks on vajalik hinnata, kas

§ 21

lg-s 3 nimetatud tähtaega tuleb arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või tervikotsuse kättesaadavaks tegemisest. Sellest sõltuvalt saab otsustada, kas ringkonnakohus toimis taotlust läbi vaatamata jättes seaduslikult. Kuigi A. K. esindaja arvates ei seadnud ringkonnakohus taotlust läbi vaatamata jättes kahtluse alla ka kahju tekkimist ja selle hüvitamise eelduste olemasolu, ei ole märgitud asjaoludele tegelikult hinnangut antud. Seetõttu kriminaalkolleegium määruskaebuse vastavaid argumente ei analüüsi. 10. Ringkonnakohus arvestas

§ 21lg-s 3 märgitud 6-kuulist tähtaega 26.

oktoobrist 2015, s.t kuupäevast, mil maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa. Kuna prokurör on maakohtule teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on maakohus koostanud ka tervikotsuse. Määruskaebuses asutakse seisukohale, et taotluse esitamise tähtaega oleks tulnud arvestada 18. detsembrist 2015, s.t kuupäevast, mil maakohus tegi tervikotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks. 11.

§ 21

lg 3 kohaselt hakkab kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg kulgema maakohtu lahendi kuulutamisest. Kohtuotsuse kuulutamist kriminaalmenetluses reguleerib KrMS §

1. Selle sätte järgi tuleb otsuse kuulutamisena mõista kohtuotsuse suulist teatavakstegemist, mis seisneb eeskätt kriminaalasja arutamise tulemina tehtud otsustuste ettelugemises ja vajadusel ka olulisemate põhjenduste selgitamises. KrMS § 315 lg-te 4 ja 8 järgi on aga võimalik olukord, kus kohtuotsuse kuulutamisel tehakse teatavaks üksnes selle resolutiivosa ning põhjendusi sisaldav tervikotsus koostatakse ja tehakse kättesaadavaks hiljem. Kuna tervikotsust sellisel juhul enam kohtusaalis ette ei loeta, ei ole see ka otsesõnu käsitatav otsuse kuulutamisena KrMS § 315 mõttes. Kirjeldatud arusaamast on sisuliselt juhindunud ka ringkonnakohus, kes leidis, et otsuse kuulutamisena tuleb mõista kohtuotsuse resolutiivosa ettelugemist kohtusaalis.
2. Kriminaalkolleegium leiab, et

§ 21lg 3 sõnastamisel ei ole lähtutud Kr

MS § 315 lg-tes 4 ja 8 kirjeldatud kriminaalmenetlusele omasest eripärast, mil otsuse resolutiivosa kuulutatakse lahutatult tervikotsusest. Tuleb arvestada, et kahju hüvitamise taotluse esitamisele laienevad

§ 21lg 1 kohaselt apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse sätted.

Nende edasikaebemenetluste raames saab aga üldjuhul vaidlustada vaid põhistustega kohtulahendit. Keeruline on leida argumente, millega saaks õigustada seisukohta, et kahju hüvitamise taotluse korral tuleb kõnealuseid edasikaebemenetluse tingimusi tõlgendada kitsendavalt ja isikule kahjulikus suunas. Pole kahtlust, et sarnaselt apellatsiooni- ja määruskaebemenetlusega võib ka ringkonnakohtule esitatava kahju hüvitamise taotluse koostamisel osutuda vajalikuks kohtulahendi põhjendustega tutvumine. Seetõttu tuleb

§ 21

lg-s 3 märgitud tähtaja kulgemist arvestada kuupäevast, mil kohus pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist teeb kättesaadavaks põhjendustega tervikotsuse. Resolutiivosa kuulutamise kuupäevast saab tähtaja kulgemist arvestada vaid juhul, kui maakohus ei ole tervikotsust koostanud.

1. Arutatavas asjas avaldas maakohus motiveeritud tervikotsuse
2. detsembril
3. Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitati ringkonnakohtule
4. juunil
5. Kuna taotluse esitamisel on KrMS § 171 lg 4 kohaselt järgitud

§ 21

lg-s 3 ette nähtud 6-kuulist tähtaega, jättis ringkonnakohus taotluse seega alusetult läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p 35). Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt)