← Eesti

3-1-1-99-16

Obsah (8)§ 339§ 145§ 132§ 131§ 387§ 130§ 389§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-99-16 1. detsember 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Roosma Kohtuasi K. T

) § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Määrav ei ole, millal täpselt või kui kiiresti eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse põhjendatuse kohta oma seisukoha kujundab. Oluline on, kas kohtuniku siseveendumus kujuneb kohtuliku uurimise tulemusena. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest on alust rääkida alles siis, kui kohus võtab seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid. Maakohus, kuulutades lahendi suuliselt pärast kahtlustatava küsitlemist ning prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ilma nõupidamistuppa lahkumata, ei rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Vahistamistaotluse vaatab kohus läbi ainuisikuliselt ja see võimaldab tal pidada nõu ka kohapeal. Istungiprotokolli kohaselt selgitas kohus, et määrus on kättesaadav tunni aja jooksul tehniliste põhjuste tõttu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määruse peale esitas kaebuse K. T. kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning K. T. vabastamist. Kaitsja leiab, et K. T. kahtlustamine varguse toimepanemises 30.-
  4. juulil 2016 ei ole põhjendatud. Samuti märgib kaitsja, et maakohus kuulutas määruse kohtuistungil nõupidamistuppa siirdumata. Istungiprotokollist nähtub, et kohtuistung lõppes kell 14.35, kuid määrus allkirjastati kell 15.
  5. Seega kuulutas maakohus istungil määrust, mida ei olnud veel olemas. Kiirustades on maakohus teinud põhjendamatu kohtumääruse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited põhjendatud kuriteokahtluse ning vahistamisaluse kohta alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Samas väärib tähelepanu kaitsja seisukoht kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kohta maakohtu vahistamismääruse kuulutamisel. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud

§ 339lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Maakohtule heidetakse ette vahistamismääruse kuulutamist nõupidamistuppa siirdumata, mis on kaitsja väitel kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi.

  1. Maakohtu
  2. augusti
  3. a istungi protokolli kohaselt avati kohtuistung kell 14.
  4. Prokurör avaldas vahistamistaotluse, pärast mida küsitleti kahtlustatavat ning seejärel andis kohtunik sõna seisukohtade esitamiseks kahtlustatavale, kaitsjale ja vastuseks prokurörile. Järgnevalt on kohtuistungi protokolli märgitud: „Kohus teatab, et tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära osapooled rahuldab vahistamistaotluse, määrus on kättesaadav tunni aja jooksul tehniliste põhjuste tõttu. Kohus selgitab edasikaebekorra ja tähtaja“. Seejärel küsis kohus kahtlustatavalt, kas kohtumäärus on arusaadav, millele kahtlustatav vastas eitavalt. Kohus märkis, et kaitsja selgitab seda veel kahtlustatavale üle. Istungi lõpuks märgitud kellaaeg on 14.
  5. Pärnu Maakohtu
  6. augusti
  7. a vahistamismäärus on digiallkirjastatud samal päeval kell 15.
  8. Seega on maakohus kuulutanud vahistamismääruse resolutsiooni enne määruse allkirjastamist.
  9. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et sellisel viisil ei toiminud maakohus korrektselt.

§ 145

lg 1 p 1 kohaselt on määrus menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Ka

§ 132

, millest nähtuvalt märgitakse vahistamismäärusesse vahistatava andmed, kuriteo asjaolud, vahistamise alused ja põhjendus, võimaldab järeldada, et vahistamismäärus tuleb koostada kirjalikult. Seda kinnitab ka kohtupraktikas vahistamismääruse seaduslikkuse hindamisel väljendatud seisukoht, et õiguslik jõud on vaid kohtuniku kehtival digitaalallkirjal ja seda vaatamata asjaolule, et vahistamistaotluse vaatas eeluurimiskohtunik läbi ainuisikuliselt ja et kohtunik väljendas menetluses tahet kahtlustatav vahistada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-15, p 8). Seega on kahtlustatavat võimalik vahistada vaid kohtuniku kirjaliku määruse alusel. Kolleegium leiab, et vahistamismääruse resolutsiooni kuulutamisega enne selle kirjalikku koostamist ja allkirjastamist tegutses maakohus ennatlikult. Samuti on enne kirjaliku vahistamismääruse koostamist ja sellega tutvumist kaheldav kahtlustatava võimalus adekvaatselt vastata kohtuniku küsimusele määruse arusaadavuse kohta.
  3. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku
  4. augusti
  5. a kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud vahistamismäärus ebaseaduslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  6. juuni
  7. a määruse nr 3-1-1-19-16 punktis 11 selgitanud, et

§ 131

lg 3 kohaselt hindab eeluurimiskohtunik vahistamisküsimuse lahendamisel vahistamistaotluse põhjendatust. Selleks tutvub kohtunik kriminaaltoimikuga, küsitleb kahtlustatavat ning kuulab ära prokuröri ja kaitsja arvamuse. Otsustamaks, kas eelkirjeldatud nõuded on täidetud, ei ole määrav, millal täpselt või kui kiiresti eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse põhjendatuse kohta oma seisukoha kujundab, vaid see, kas kohtuniku siseveendumus kujuneb kohtuliku uurimise (s.o kriminaaltoimikuga tutvumise, kahtlustatava küsitlemise ning prokuröri ja kaitsja ärakuulamise) tulemusena. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest on alust rääkida alles siis, kui kohus võtab vahistamisküsimuses seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid. 9. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt avaldas prokurör vahistamistaotluse, mille järel andis kohtunik sõna kahtlustatavale, kaitsjale ja prokurörile. Protokollist nähtub, et maakohus on tutvunud ka asja materjalidega enne oma seisukoha avaldamist. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeluurimiskohtunikule ette heita, et kohtu siseveendumus ei oleks kujunenud kohtuliku uurimise tulemusena. Samuti ei ole kaebuses välja toodud asjaoludel tegemist ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisega

§ 339lg 1 p 12 tähenduses.

Nimelt ei ole kolleegiumil alust kahelda kohtu sõltumatuses ja erapooletuses. Vahistamistaotlusele said kahtlustatav ja kaitsja esitada vastuväiteid, seega oli tagatud poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõte ja võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks. Seega ei tingi kaebuses esitatud väited vaidlustatud määruste tühistamist.

  1. Väljaspool määruskaebemenetluse piire selgitab kriminaalkolleegium obiter dictum’i korras järgmist. 10.
  2. Ringkonnakohtu määruses on edasikaebe korrana märgitud: „Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast“.

§ 387

lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui sama paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

§ 387

lg 2 sätestab, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama: 1) ringkonnakohtule vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud maakohus; 2) Riigikohtule, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud ringkonnakohus. 10.2. Osutatud sätetest nähtub, et üldjuhul on kriminaalmenetluses kohtumääruseid võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul ning kümnepäevane kaebetähtaeg on erand.

§ 387

lg-s 2 on valdavalt loetletud põhiõigusi eriti intensiivselt riivavad kohtumäärused ning lühema kaebetähtaja eesmärgiks tuleb pidada nende määruste põhjendatuse võimalikult kiiret kontrolli. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu määruse puhul, millega jäetakse muutmata maakohtu vahistamismäärus, ei ole tegemist vahistamismäärusega

§ 387

lg 2 tähenduses, mille vaidlustamiseks tuleb määruskaebus esitada kümne päeva jooksul. Selliseks järelduseks annab aluse asjasse puutuvate sätete grammatiline tõlgendamine: vahistamismäärus on määrus, millega otsustatakse isiku vahi alla võtmine, st kohaldatakse tema suhtes tõkendit, mis seisneb temalt vabaduse võtmises (

§ 130jj).

Vahi alla võtmisele järgnevas määruskaebemenetluses toimub aga vahistamismääruse (vahistamise) õiguspärasuse kontroll, mitte enam isiku vahistamine, kuna selleks ajaks on isik juba vahi alla võetud. Kuigi maakohtu vahistamismäärust, nagu ka teisi

§ 387

lgs 2 loetletud määrusi, saab vaidlustada läbi kolme kohtuastme, on esmane põhiõiguste riive lubatavuse kontroll läbitud juba lahendi teinud kohtu määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisega kõrgemalseisvas kohtus ning alama astme kohtu võimalikud ilmsed eksimused on sellega enamasti kiirelt kõrvaldatud. Vaidlustamise erinevate tähtaegade ja korra sätestamine põhiõigusi piirava määruse ning sellise määruse kontrollimisel tehtud määruse suhtes on põhjendatav ka sellega. 10.3. Üldjuhul rakenduva viieteistpäevase kaebetähtaja asemel kümnepäevase kaebetähtaja kohaldamisel on isiku kaebeõigust piirav toime, kuna sellisel juhul peaks kõrgemalseisev kohus hiljem kui kümne päeva jooksul esitatud kaebused jätma läbi vaatamata. Seega peab selline piirang olema põhjendatud ja kohaldatav vaid olukorras, kus see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kolleegium peab seda põhjendatuks

§ 387

lg-s 2 sätestatud juhtudel ehk siis, kui loetletud põhiõigusi intensiivselt riivava määruse on teinud maakohus ja seda vaidlustatakse ringkonnakohtus või kui määruse on teinud ringkonnakohus ja seda vaidlustatakse Riigikohtus. Juhul, kui esitatakse kaebus ringkonnakohtu määrusele, millega jäeti maakohtu määrus muutmata, ei ole lühema edasikaebetähtaja kohaldamine kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja lähtuda tuleb

§ 387lg-s 1 sätestatud edasikaebekorrast.

10.4.

§ 387

lg 1 näeb ette määruskaebuse esitamise 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Seega tuleb määruskaebused esitada ringkonnakohtule, kes on jätnud maakohtu määruse muutmata, millele järgneb kaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus

§ 389

järgi nn enesekontrollimenetluses.

§ 389

lg-s 4 on sätestatud, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.