Obsah (7)

§ 165§ 162§ 157§ 201§ 229§ 230§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 229 lg 3 järgi on Riigikohus asja lahendamisel seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Tallinna Vangla on kassatsioonkaebuses vaidlustanud peaasjalikult faktiliste asjaolude tuvastamise. Samas on kassatsioonkaebusest välja loetav, et vastustaja hinnangul rikkusid kohtud menetlusnorme ja materiaalõiguse norme, kui jätsid kõrvale vangla esitatud tõendid ja leidsid, et vanglas tuleb lähtuda mõõteseaduses sätestatud mõõtmistingimustest. 13. Kohtuotsuse põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas (

§ 165

) resolutsiooni (

§ 162

) kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (vt nt RKHKo 3-3-1-14-15, p 20). 14. Halduskohus viitas kohtuotsuses vangla esitatud mõõtetulemusi kajastavate dokumentide kõrvalejätmisel ja nende ebausaldusväärsuse tuvastamisel mõõteseadusele. Viitega mõõteseaduse § 5 lg-le 1 on halduskohus pidanud vangistusalastes vaidlustes mõõteseadust ning selles sätestatud mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendamise tingimusi (sh mõõtevahendite taatlemise ja pädeva mõõtja kasutamise kohustust) sisuliselt kohaldatavaks. Ringkonnakohus ei ole mõõteseaduse kohaldatavuse ning mõõtmiste tegemise ja kajastamise korra kohta seisukohta kujundanud, kuigi Tallinna Vangla on mõõtetulemuste kajastamise ja arvestamata jätmise osas halduskohtu seisukohad apellatsioon​kaebuse punktides 10–14 selgelt vaidlustanud. Ringkonnakohus piirdus otsuse punktis 9 üksnes abstraktse seisukohaga, et kuna CPT raporti ja õiguskantsleri seisukohad kinnitavad blokis K1 asuvate kartserikambrite halba seisukorda ja vangla ei ole suutnud esitada tingimuste parandamist kinnitavaid tõendeid, siis võib kaebaja etteheiteid pidada usutavaks. Samuti ei ole ringkonnakohus käsitlenud vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et ventilatsioon vastab kehtestatud nõuetele. Arvestades, et halduskohus tugines CPT raporti üldistele tähelepanekutele ja järeldustele ning kohus piirdus vangla esitatud seisukohtade ja tõendite analüüsimisel vaid üldise järeldusega, et vastustaja ei ole ventilatsiooni olemasolu kohta esitanud usaldusväärseid tõendeid, ning vastustaja selle seisukoha apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustas (vt selle otsuse p 5), siis tulnuks ringkonnakohtul ka selles osas võtta põhjendatud seisukoht, mitte piirduda viidetega halduskohtu otsuse põhjendustele. Ringkonnakohus on jätnud vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud olulised vastuväited nõuetekohaselt käsitlemata ja esitatud tõendid sisuliselt hindamata, millega rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 157lg 1).

Mõõtmistulemuste usaldusväärsuse hindamise ja mõõteseaduse kohaldamise küsimuses ei olnud

§ 201lg 4 kohaldamiseks alust.

1. Kolleegium ei nõustu halduskohtu otsuse sõnastusest tuleneva järeldusega, et mõõtetulemuste jälgitavuse kontrollimisel on mõõteseaduses sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise kriteeriumid vanglas kohaldatavad. Mõõteseaduse § 5 lg 1 esimese lause kohaselt on mõõte​tulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalon​aineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud juhud, kus mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud. Nimetatud loetelus ei ole vanglat või muid kinnipidamisasutusi nimetatud, samuti ei näe mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise tingimuste kohaldamist ette vangistusseadus ega teised vangistust reguleerivad õigusaktid. Seega ei pea vanglas tehtavate mõõtmiste puhul juhinduma mõõteseaduses mõõtja pädevusele ja mõõtmisvahendile kehtestatud nõuetest. Vanglas ei pea asjakohaseid mõõtmisi tegema akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõteseadmega, vaid seda võib teha ka vangla administratsiooni esindaja asjakohase vahendiga. Tegemist on tavapärase olulise tingimuse tõendamisega haldusmenetluses. Seda saab tõendada haldusmenetluse seaduse § 38 lg-s 2 sätestatud tõendiliikidega, sest vangistusseaduse § 1¹ lg 1 järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusõiguse erisusi. Olulise tingimuse tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust ja mõõtevahendi kasutamisel saadud mõõtetulemusi (vt ka RKHKo 3-3-1-45-11, p-d 12 ja 15). Asjaolu, et kohtule esitatud tõendil pole märgitud mõõtmisi teinud isiku nime ja tema allkirja, ei muuda iseenesest esitatud tõendit ebausaldusväärseks. Vanglal on võimalik kohtumenetluses selgitada, kes ja milliste vahenditega mõõtmisi tegi ja vajaduse korral saab kohus selle isiku tunnistajana kohtuistungil üle kuulata. Ka mõõtmiste aja ja koha vastavust protokollis kajastatule on võimalik teiste tõenditega (vangla administratsiooni korraldused mõõtmiste tegemiseks, vangla ametnike ütlused jms) tõendada. Seetõttu ei muuda ainuüksi asjaolu, et mõõtmisi ei teinud akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõtevahendiga, esitatud tõendit ebausaldusväärseks ja lubamatuks.
2. Ebaõige on ringkonnakohtu põhjendus, et isegi kui kambritele kehtestatud nõuded on formaalselt täidetud, võivad kambritingimused kogumis osutuda isiku inimväärikust alandavaks. Kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heite. Õiguspärased tingimused ei saa kogumis olla inimväärikust alandavad.
3. Kolleegium peab vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu ka sellele, et CPT ei ole raportis tuvastanud, et kartserikambri temperatuur ja niiskustase ei ole nõuetekohased. Raportis on kajastatud üksnes kinnipeetavate ütlused, et kambrid on talvel äärmiselt külmad (vt p 56). Sellistest kinnipeetavate subjektiivsetest konstateeringutest ei ole põhjendatud teha automaatselt järeldust, nagu oleks raportis tuvastatud, et kambri temperatuur ei vasta seaduses ette nähtud normidele. Kaebaja on heitnud ette ka puudulikku ventilatsiooni ning kolleegium märgib, et seda etteheidet analüüsides tuleb kohtul mh hinnata, kas ventilatsiooni toimimist võivad takistada ehitustehnilised lahendused. Selles asjas ei väitnud kaebaja, et kambris oli akende ette paigutatud metallplaatide tõttu liiga vähe loomulikku valgust, ega vaidlustanud nende kasutamise nõuetekohasust.
4. Kuna ringkonnakohus ei ole vangla esitatud mõõtetulemuste kui tõendi usaldusväärsust ning lubatavust nõuetekohaselt hinnanud ning halduskohus on kohaldanud mõõtetulemuste jälgitavuse hindamisel ebaõigesti mõõteseaduses sätestatut, siis tuleb ringkonnakohtu otsus kartserikambri tingimuste õigusvastasuse tuvastamise kaebuse osas tühistada. Tallinna Ringkonnakohtul tuleb kartserikambri tingimuste kohta esitatud tuvastamiskaebus uuesti lahendada. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata esitatud tõendeid kogumis ning analüüsida halduskohtus kõrvale jäetud vangla esitatud tõendite usaldusväärsust, korraldades vajaduse korral faktiliste asjaolude tuvastamiseks kohtuistungi.
5. Tallinna Vangla kassatsioonkaebus jalutusboksi nõuetelevastavuse osas tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust. Halduskohtu resolutsiooni sõnastuse kohaselt jäeti kaebaja üldse ilma võimalusest värskes õhus jalutada. Ka kohtuotsustes tehtud viide VangS § 55 lg-le 2 on ebaõige, sest kinnipeetav kandis kartserikaristust ning vabas õhus viibimise võimalust reguleeris erinormina VangS § 65¹ lg
6. VangS § 65¹ lg 3 näeb ette, et kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. VangS § 65¹ lg 3 ja ka § 55 lg 2 peavad vabas või värskes õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume. Vaidlusalune jalutusboks oli sisuliselt muudetud siseruumiks, sest see oli suletud nii seinte kui ka varikatusega, ehkki seinte ja varikatuse vahele jäid ligikaudu 0,5m kõrgused avad. Kolleegium möönab, et Eesti kliimat arvestades (üldiselt on aasta ringi rohkesti sademeid) võib esineda vajadus jalutushoovis või -boksis varjualuse kasutamiseks, kuid vangla jalutushoovi või -boksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Nimetatud asjaoludest ei ole aga õige teha järeldust, et kaebaja oli täielikult ilma jäetud võimalusest vabas õhus jalutada. Kolleegiumi hinnangul tagati kaebajale vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte VangS § 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt. Kolleegium tühistab seetõttu halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega tuvastab, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks.
7. Kaebaja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

§ 229

lg-st 2 tulenevalt arvestab Riigi​kohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega, ning on

§ 229

lg 3 alusel nendega seotud, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul on kohtud analüüsinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse hindamisel esitatud tõendite lubatavust ja usaldusväärsust ning põhjendanud piisavalt, millistele tõenditele ja miks on nad kaebaja distsiplinaarsüüteo toime​panemise ja määratud karistuse proportsionaalsuse hindamisel tuginenud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud tühistamiskaebust puudutavas osas menetlusõiguse norme rikkunud ning kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole seetõttu alust. 21. Eeltoodu tõttu rahuldab kolleegium Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse osaliselt ja jätab Aleksei Bobrovnitski kassatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistatakse

§ 230

lg 5 p 2 alusel osas, millega jäeti halduskohtu otsus kartserikambri tingimuste õigusvastasust puudutavas osas muutmata. Selles osas saadetakse asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 tuleb värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamise osas tühistada. Selles osas teeb kolleegium uue otsuse, millega tuvastab, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleval otsuse põhjendustega. Kuna asi saadetakse osaliselt uueks lahendamiseks, siis Riigikohus menetluskulusid ei jaga (

§ 109lg 4).

Kautsjoni tasumisest olid kassatsioonkaebuste esitajad vabastatud.