) § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mille lahendamisel lähtus kaebaja HKMS § 47 lg-t 3 eelistavast tõlgendusest. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise see, et vastustaja ei ole võimeline kinnipeetavate kaebusi tähtaegselt lahendama, kuid lahendab need tavaliselt hiljem siiski. Vastustaja ei teatanud aga, et menetlustähtajast kinni pidamine on võimatu, rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 41 sätestatut. Seega ootas kaebaja, kuni vastustaja tema taotluse lahendab, ja pöördus seejärel 30-päevase tähtaja sees kohtusse. 8. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52449 kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 ja
lg-st 2 tulenevalt pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal praeguses asjas kohustus esitada kaebus, arvestades vanglale esitatud kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt
Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-118-16 leidnud, et olukord ei pruukinud olla selge. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise vangla viivitus kahjunõude lahendamisel ning kaebaja teavitamata jätmine menetlustähtajast kinni pidamise võimatusest.
lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.
lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 12. Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 7. juuliks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 30. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 15. oktoobril 2014. 13. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et
lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-118-16 (p 11) ja 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist. 14. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (
lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud HMS § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.