← Eesti

3-3-1-64-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-64-16 7. d

) § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mille lahendamisel lähtus kaebaja HKMS § 47 lg-t 3 eelistavast tõlgendusest. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise see, et vastustaja ei ole võimeline kinnipeetavate kaebusi tähtaegselt lahendama, kuid lahendab need tavaliselt hiljem siiski. Vastustaja ei teatanud aga, et menetlustähtajast kinni pidamine on võimatu, rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 41 sätestatut. Seega ootas kaebaja, kuni vastustaja tema taotluse lahendab, ja pöördus seejärel 30-päevase tähtaja sees kohtusse. 8. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52449 kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 ja

§ 18

lg-st 2 tulenevalt pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal praeguses asjas kohustus esitada kaebus, arvestades vanglale esitatud kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt

  1. augustil
  2. Seega on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väide, et ei tema ega tema esindaja ei saanud aru, millisest seadusesättest tuleb kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda, ei ole asjakohane. Kaebajat esindas kahjunõude esitamisel vanglale MTÜ Auxilio advokaat Heiki Kuningas ja kohtumenetluses vandeadvokaat Denis Piskunov. Ei ole usutav, et kogemustega advokaadid ei saa aru, millisest seadusesättest tuleb kaebetähtaja arvestamisel lähtu​da. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla advokaadist esindaja kogene​matusest tingitud eksimus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. L. Sõtšugov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lugeda L. Sõtšugovi kaebus esitatuks tähtaega rikkudes, kuid ennis​tada tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebajale ega tema esindajatele selge, kas kaebuse esitamisel tuleb lähtuda

§ 18lg-st 2 või HKMS § 47 lg-st 3.

Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-118-16 leidnud, et olukord ei pruukinud olla selge. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise vangla viivitus kahjunõude lahendamisel ning kaebaja teavitamata jätmine menetlustähtajast kinni pidamise võima​tu​sest.

  1. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

§ 18

lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigus​vastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ette​nähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 12. Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 7. juuliks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 30. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 15. oktoobril 2014. 13. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et

§ 18

lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-118-16 (p 11) ja 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pida​nuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödu​mist. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist. 14. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahju​nõude lahendamisega ning kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebe​tähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (

§ 18

lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebe​täht​aja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vas​tust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahen​damiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud HMS § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.

  1. Kuigi erinevalt viidatud asjast oli kaebajal praeguses asjas haldusmenetluses advokaadist esindaja, on kolleegium siiski seisukohal, et alus kaebetähtaja ennistamiseks on olemas. Vastuoluline õiguslik regulatsioon võis olla ebaselge nii kaebajale kui ka tema esindajale. Lisaks oli kaebetähtaja ületamine ka selles asjas tingitud vastustaja õigusvastasest viivitusest kahjunõude lahendamisel ja HMS § 41 järgse teavitamiskohustuse täitmata jätmisest.
  2. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebuse esitamise tähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.