Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Jaak Luige, Malle Seppiku ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu otsuse kohta tsiviilasjas nr 3-2-1-62-
- Me ei nõustu Riigikohtu otsuse resolutsiooni ning põhjendustega. Leiame, et kehtiva seaduse järgi ei saa kriminaalmenetluses ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse keelumärget abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale selle abikaasa nõusolekuta, kes ei ole asjas kostjaks.
- TMS § 14 lg 1 järgi saab abikaasade ühisvarale pöörata sissenõuet üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kriminaalasjas, kus kostjaks (kahtlustatavaks, süüdistatavaks) on vaid üks abikaasa, ei ole võimalik hagi rahuldamise tulemusena teha kohtulahendit, mis oleks mõlemat abikaasat kohustavaks täitedokumendiks. Et hagi tagamise eesmärgiks on teha võimalikuks hagi rahuldava otsuse täitmine (ka KrMS § 142 lg 1 teises lauses märgitud vara võõrandamise tõkestamisel saab hagi tagamise kontekstis ja esimeses lauses sätestatut arvestades olla üksnes see eesmärk), on ringkonnakohus meie arvates õigesti leidnud, et seost hagi tagamise abinõu ja varale sissenõude pööramise võimalikkuse vahel ei saa eirata.
- Kolleegium on leidnud otsuses, et TMS § 14 lg 1 ei kohaldu (otsuse p 14.3), ja tuletanud siiski samast sättest õigustuse jätta keelumärge kehtima vähemalt seni, kuni selgub, kas võlgnikuks mitteolev abikaasa annab nõusoleku kohtulahendi alusel sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale (otsuse p 16). Seejuures heidetakse otsuses mh ringkonnakohtule ette sellise nõusoleku võimalusega arvestamata jätmist. Leiame, et kuna vaidlusaluses asjas lahendatakse küsimust hagi tagamise abinõu kohta kinnistusraamatusse keelumärke tegemise võimalikkusest, ei ole eeltoodud etteheide asjakohane. Kinnistusraamatusse keelumärke kohta kande tegemist ei saaks õigustada sellega, et hüpoteetiliselt võib võlgnikuks mitteolev abikaasa hilisemas täitemenetluses nõustuda sissenõude pööramisega ühisvarale. Kui hagi tagamise abinõu kohaldanud kohus oleks kande tegemiseks esitanud kinnistusosakonnale koos hagi tagamise määrusega ka võlgnikuks mitteoleva abikaasa kui puudutatud isiku nõusoleku (KRS § 341) käsutamise keelumärke sissekandmiseks, nagu on KRS § 35 lg 1 p 2 kohaselt nõutav, ei oleks kande tegemine takistatud ja ei oleks ka vaidlust, mida praeguses asjas tuleks lahendada.
- Meie arvates on kolleegiumi otsuses käsitletud vastuoluliselt võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku vajalikkust keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõustume kolleegiumi enamuse seisukohaga, et sama paragrahvi lg 7 p-s 1 sätestatud erand, mille kohaselt puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav mh hagi tagamise määruse või vara arestimise kohtumääruse alusel kinnistamisavalduse esitamisel, käib üksnes kostja kohta, kelle suhtes on käsutuskeeldu kohaldatud. Nõustuda ei saa aga kolleegiumi seisukohaga, nagu ei oleks kostja abikaasa käsutuskeelu kande suhtes puudutatud isikuks seetõttu, et käsutuskeeldu on kohaldatud üksnes kostja suhtes (otsuse p 14.5). Nii on KRS § § 341 lg 2 p 7 kohaselt käsutuspiirangu kandmisel kinnistusraamatusse puudutatud isikuks mh eelkõige kinnisasja omanik. Abikaasade ühisomandi puhul on kinnisasja kui terviku omanikeks mõlemad abikaasad, seega kõrvuti võlgnikuga ka võlgnikuks mitteolev abikaasa. Ka kolleegiumi otsuse p-s 17 on selgitatud, et kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja käsutada üksnes tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu, selleks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut ning ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist. Selliselt seatava keelumärke mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada on jaatatud ka otsuse p-s 18, kus mh on märgitud, et abikaasa õiguse piirang on ajutine ja võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik. Seega on otsuses samal ajal võlgnikust mitteoleva abikaasa õiguse kahjustamist eitatud ja jaatatud, õigustades piirangut küll selle ajutisuse ja võlausaldaja õigustatud huvidega. Meie arusaamise kohaselt ei võimalda KRS § 341 lg 1 teha kannet puudutatud isiku nõusolekuta olenevalt sellest, millises määras kanne puudutatud isiku õigust kahjustab, kas kanne piirab puudutatud isiku õigust pikemat või lühemat aega või kas kanne on kellegi õigustatud huvidega arvestamiseks vajalik.
- Kolleegiumi otsuses on keelumärke (TsMS § 378 lg 1 p 2) seadmise vajadust mh põhjendatud asjaoluga, et kuigi rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte keelumärge, ei saa ühisvarale seada kohtulikku hüpoteeki, kui puudub teise abikaasa nõusolek (otsuse p 15). Leiame, et ebaloogiline on kohaldada sel põhjendusel koormavamat tagamisabinõu, arvestades, et ka keelumärge riivab teise abikaasa õigusi ja ka selle seadmiseks puudub teise abikaasa nõusolek (vt eriarvamuse p 4).
- Kolleegiumi otsuse järgi jääb keelumärge kehtima ka pärast tsiviilhagi rahuldava kohtulahendi jõustumist seni, kuni ühisvara on jagatud või võlausaldaja annab sõltumata sellest, kas ühisvara jagatakse, nõusoleku keelumärke kustutamiseks (otsuse p 16). Seda on põhjendatud vajadusega tõkestada vara võõrandamine KrMS § 142 lg-st 1 tulenevalt (samas). Meie arvates ei erine hagi tagamise eesmärk KrMS § 142 lg 1 järgi selle eesmärgist TsMS § 377 järgi ning selleks on teha võimalikuks hagi rahuldava otsuse täitmine. Kohaseks saab pidada TsMS § 378 lg-tes 1–3 sätestatud abinõu, mis hagi rahuldava otsuse täitmist võimaldab. Vara võõrandamist tõkestatakse KrMS § 142 lg-st 1 tulenevalt hagi rahuldava otsuse täitmise tagamise eesmärgil, viidatud säte ei sisalda aga alust jätta olenemata sellest, kas tagamisabinõu hagi rahuldava otsuse täitmist võimaldab, ühisvara käsutamist keelav tagamisabinõu kehtima ka pärast kohtulahendi jõustumist ühisvara jagamiseni või võlausaldajalt keelumärke kustutamiseks nõusoleku saamiseni. Ka muud sätet, mis seda võimaldaks, ei ole. Et kriminaalmenetluses tehtud üht abikaasat kohustava kohtuotsuse alusel ei saa üldjuhul pöörata sundtäitmises sissenõuet abikaasade ühisvarale, siis ei taga abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta keelumärke tegemine hageja nõude täitmist KrMS § 1411 lg 1 ja § 142 lg 1 (nagu ka TsMS § 377) tähenduses ja mh ei ole õigustust ka sellise keelumärke kehtima jäämiseks pärast kohtulahendi jõustumist.
- Kolleegium on leidnud, et keelumärkel võib küll olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid see piirang on ajutine ning hageja kui võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik (otsuse p 18). Kolleegiumi otsuse järgi võib selline ajutine olukord kesta, kuni ühisvara on TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel jagatud või kuni hageja annab nõusoleku keelumärke kustutamiseks (otsuse p-d 16 ja 18). Leiame, et selliselt on „ajutine" olukord ajaliselt kindlaks määramata ja prognoosimatu ning võib kesta aastaid. Samuti leiame, et kaalutud ei ole võlausaldaja ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa huve. Otstarbekuse põhjendusel (otsuse p 16 kolmas lõik) on eelistatud võlausaldaja huve, kuigi võlausaldajal on oma õiguste kaitseks tõhus õiguskaitsevahend tehingu tagasivõitmise instituudi näol (TMS § 187 jj) erinevalt võlgnikuks mitteolenevast abikaasast, kellel ei ole oma õiguste kaitseks tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Tõsiselt riivab käsutuskeelu eespool kirjeldatud viisil seadmine ka abikaasade õigust jagada ühisvara kohtuväliselt. Selliselt kohaldatuna võib kerkida küsimus KrMS § 1414 lg 1 ja § 142 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2 vastuolust põhiseaduse §-dega 25 ja 32, sest ühisvarasse kuuluva kinnisasja kohta keelumärke kandmine kinnistusraamatusse kitsendab võlgnikuks mitteoleva abikaasa omandiõigust ja võib tekitada sellele abikaasale olulist varalist kahju, samal ajal kui tal ei ole oma huvide kaitseks võimalik kohaldada tõhusaid abinõusid, mh TsMS §-des 383 ja 391 sätestatut, teise abikaasa võlausaldajal on oma õiguste kaitseks aga võimalik kasutada ka muid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mis ei piira võlgnikuks mitteoleva abikaasa õigusi. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu