Obsah (4)

§ 1§ 17§ 12§ 9

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-126-16 Määruse kuupäev Tartu, 7. detsember 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Margus Ma

) § 1 lg-le 1, §-le 7 ning § 9 lg-le

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul põhjust tuvastada andmete avaldajat, kuna asjakohase vastustaja teeb HKMS § 18 lg 1 järgi vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Kostjaks märgitud isik tegutses avalik-õiguslikus suhtes ja seetõttu tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Teisiti oleks olukord näiteks siis, kui kostja oleks hageja kohta väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava kirja või artikli lasknud avaldada ajalehes. Sel juhul oleks tegemist tsiviilõigussuhtes tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõudega, mida oleks pädev lahendama maakohus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonna- ja maakohtu määrused ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et kostja on ametiisik. Huvikooli seadusest (HuviKS) ega Nõmme Noortemaja põhimäärusest (noortemaja põhimäärus) ei tulene, et hoolekogu liikmed teostaksid avalikku võimu. Nende ülesannetel on huvikooli töös abistav ja nõustav funktsioon, mis ei mõjuta asutuse kaalutlus- ega otsustusõigust. Hoolekogu liikmetel ei ole ametiseisundit. Vaidlus ebakohaste väärtushinnangute üle ei tulene avalik-õiguslikust suhtest. Kui hageja vaidlustaks tagandamise taotlust, oleks tegemist avalik-õigusliku suhtega.
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
5. Hageja on esitanud kostja kui füüsilise isiku vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute esitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu äranägemisel või alternatiivselt tuvastada, et kostja on
6. juuni 2015 Tallinna Nõmme Noortemaja direktori ametist tagandamise taotluses avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi õigusliku alusena viitab hageja võlaõigusseaduse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonile. Maakohtu hinnangul on andmete avaldajaks noortemaja, mitte kostja, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi, leides, et hagi läbi vaatamata jätmise aluseks on TsMS § 423 lg 1 p
7. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.
8. Kolleegium on varem leidnud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue

§ 1

lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel.

§ 17

lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna

§ 1

lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis. Seega tuleb praeguses asjas selgitada, kas hagejale tekitati kahju avalike ülesannete täitmisel avalikõiguslikus vormis.

1. Kostja on noortemaja hoolekogu juhataja. Noortemaja on huvikool, s.o haridusasutus, mis tegutseb noorsoovaldkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sh oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades (HuviKS § 3 lg 1). Huvikool on kohaliku omavalitsuse üksuse (kooli pidaja) asutus (HuviKS § 2). Noortemaja on Tallinna linna asutus, mis tegutseb Tallinna haridusameti hallatava asutusena (noortemaja põhimääruse § 3 lg 2). Kooli pidaja moodustab viie- kuni üheksaliikmelise nõukogu, kes suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid direktorile ja haridusametile huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes (HuviKS § 17 lg 1 ja noortemaja põhimääruse § 21 lg-d 1 ja 3). Hoolekogu valib oma liikmete hulgast juhataja (noortemaja põhimääruse § 21 lg 4). Asja materjalidest nähtuvalt otsustati noortemaja hoolekogu
2. mai 2015 koosolekul taotleda haridusametilt huvikooli direktori (hageja) tagandamist ning konkursi korraldamist uue direktori leidmiseks (tl 74-75). Hoolekogu nimel allkirjastas ja esitas haridusametile vastavasisulise taotluse kostja (tl 26-27). Muuhulgas on taotluses märgitud järgmist: „Lahkunud õpetajatelt hoolekogu liikmeteni jõudnud informatsiooni kohaselt on lahkumise esmaseks põhjuseks NNM-i juhtkonna, eelkõige aga Margus Maasiku ebainimlik ja jõhker juhtimisstiil," ning „M. Maasik on sekkunud demokraatliku otsustusprotsessi keeldudes hoolekogu koosolekult lahkumast (08.04.2015)."
3. Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (vt Riigikohtu
4. veebruari 2010 määrus kohtuasjas nr 3-3-4-1-10, p 5). HuviKS § 17 lg 3 p 1 ja põhimääruse § 21 lg 5 kohaselt teeb huvikooli hoolekogu vajadusel kooli pidajale ettepaneku teha järelevalvet huvikooli tegevuse üle. Praeguses asjas esitas kostja hoolekogu nimel haridusametile taotluse tagandada huvikooli direktor (hageja) ja korraldada konkurss uue direktori leidmiseks. Kolleegiumi hinnangul saab sellist taotlust käsitada järelevalve algatamise taotlusena (ehk ettepanekuna teha järelevalvet huvikooli tegevuse üle). Sellega on hoolekogu täitnud oma avalik-õiguslikku ülesannet. 15.

§ 1

lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Kolleegium ei pea põhjendatuks eristada taotluse osasid - s.o noortemaja protokollist otsust taotleda hageja tagandamist ning taotluses kasutatud väärtushinnanguid. Hoolekogu taotlus kui järelevalve algatamise taotlus on üks tervik, mida ei esitatud haridusametile eraõiguslikus suhtes. 16. Ringkonnakohus on viidanud

§ 1

lg-le 1, §-le 7 ning § 9 lg-le 1, kuid on jätnud tähelepanuta

§ 12

lg 2.

§ 12

lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Huvikooli seaduses ei ole erisätteid selle kohta, et hoolekogu liige vastutaks mittevaralise kahju tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. Hoolekogu liikme vastutuse tekkimise võimalikuks aluseks on VÕS § 1043 jj (hagiavalduses on tuginetud VÕS §-le 1046). VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks

§ 12lg 2 teise lause tähenduses (vt Riigikohtu 14.

juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 14).

§ 1

lg 1, § 7 lg 1, ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud praegusel juhul hageja ja kostja vahel eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu ei ole maakohus pädev asja lahendama. Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 lg-te 1-3 ja § 1050 järgi, siis vastutab

§ 9

lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest Tallinna linn kui avaliku võimu kandja (vt Riigikohtu

1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 18).
2. Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu
3. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
4. Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu