← Eesti

3-3-1-60-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-60-16

  1. detsember 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi Mušvig Agajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Mušvig Agajev Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus asjas nr 3-1451331 Mušvig Agajevi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Mušvig Agajevi määruskaebus.
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrus asjas nr 3-14-
  8. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
  9. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
  10. Tagastada kautsjon Oksana Agajeva pangakontole nr EE
  11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tallinna Vangla registreeris
  13. jaanuaril 2014 Mušvig Agajevi kahju hüvitamise taotluse seoses liiga vähese põrandapinnaga kambris.
  14. märtsi
  15. a kirjas viitas Tallinna Vangla taotluses esinenud puudustele, mille kõrvaldamiseks esitas kaebaja
  16. märtsil 2014 hüvitamisnõude täpsustused.
  17. M. Agajev esitas
  18. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kinnipidamis​tingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest 7200 euro suuruse hüvitise saamiseks.
  19. Tartu Halduskohus rahuldas
  20. novembri
  21. a otsusega asjas nr 3-14-51331 kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 1612 eurot.
  22. Tallinna Vangla ning M. Agajev esitasid apellatsioonkaebused.
  23. Tartu Ringkonnakohus asus
  24. novembri
  25. a määruses seisukohale, et kaebus on haldus​kohtule esitatud tähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks.
  26. Kaebaja esitas
  27. novembril 2015 ringkonnakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt jäi kaebaja ootama vangla otsust kahju hüvitamise nõude kohta, kuna teadis, et vangla riigiasutusena on kohustatud taotluse lahendama. Tallinna Vangla
  28. märtsi
  29. a kirjas, millega anti tähtaeg taotluses puuduste kõrvaldamiseks, ei olnud vaidlustamisviidet. Haldus​menetluse seaduse (HMS) § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.
  30. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  31. juuni
  32. a määrusega Tartu Halduskohtu
  33. novembri
  34. a otsuse ja lõpetas asjas menetluse, kuna leidis, et kaebaja on kaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega ja seda ei saa ennistada. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tuleb asjas kohaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 18 tulenevat kaebetähtaega. Kaebaja ei ole ennistamise taotluses märkinud, et ta lähtus tähtaja arvestamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 3 või seda, et nimetatud regulatsioon oleks tema jaoks segadusseajav. Esitatud kaebuses on kaebaja märkinud kohtusse pöördumise alusena korrektselt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ning RVastS § 18 lg
  35. Sellest nähtub, et kaebaja oli teadlik asjakohasest regulatsioonist: kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtajaks läbi vaatamata, peab ta juhinduma RVastS § 18 lg-st 2 ja pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul. Riigikohtu
  36. mai
  37. a määruses asjas nr 3-3-1-18-16 esitatud põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks seega kohaldamisele ei kuulu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  38. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  39. juuni
  40. a määrus ja teha uus määrus, millega jätkata kaebuse menetlemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebaja kaebuse esitamise hetkel teadlik RVastS § 18 lg-st
  41. Kaebaja ei oleks selles sätestatud kaebetähtaega ületanud, kui vangla oleks täitnud oma kohustust lahendada kahjunõue ette nähtud tähtajaks. Kaebajale ei ole antud juhiseid, kuidas viivituse korral tegutseda, mistõttu jäi ta ootama Tallinna Vangla vastust kahjunõudele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  43. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu sellekohaseid põhjendusi ega enda varasemaid seisukohti sarnastes asjades (vt kolleegiumi
  44. novembri
  45. a määrus asjas nr 3-3-1-46-16,
  46. septembri
  47. a määrus asjas nr 3-3-1-39-16 ja
  48. mai
  49. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16).
  50. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et nagu haldusasjas nr 3-3-1-18-16, tuleb ka praegusel juhul kaebetähtaeg HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada. Viidatud asjas asus kolleegium seisukohale, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 47 lg - d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Isikul võis HKMS § 47 lg - te 2 ja 3 tõttu tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates.
  51. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust arvata, et praegusel juhul oli kaebajale selge RvastS § 18 lg-st 2 tulenev eriregulatsioon kaebetähtaja kulgema hakkamise kohta pelgalt selle tõttu, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud kohtusse pöördumise aluseks VangS § 11 lg 8 ning RVastS § 18 lg
  52. Nimetatud sätetele on kaebaja esimest korda tuginenud kaebuse esitamise hetkel ehk pärast RVastS § 18 lg-s 2 toodud tähtaja möödumist. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et kaebaja oli endale sisuliselt teadvustanud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja regulatsiooni ning et ta lähtus sellest ka enne kaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude järgi ületas kaebaja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega vaid 18 päeva võrra. Seega ei ole kaebaja viivitanud kohtusse pöördumisega ebamõistlikult kaua.
  53. Eeltoodu tõttu tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ja saadab asja menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2). Kuna Riigikohus ei tee lõplikku lahendit, ei saa ta otsustada menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada Oksana Agajeva pangakontole nr EE432200001100238603.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.