RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄR

) § 44 lg 1).

1. Isegi kui hooned 1 ja 3 eraldivõetuna ei pruugiks kaebaja omandiõigust riivata, võivad nad avaldada mõju kumulatiivselt koos hoonega
2. Kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku naaber​kinnistu ehitusliku terviklahenduse, tuginedes muu hulgas just sellele, et kolm ehitusluba kogumis on vastuolus kehtivate planeeringutega. Ennekõike väidab kaebaja, et planeeringute kohaselt poleks tohtinud kolmanda isiku kinnistule ehitada nii palju ridaelamubokse, kui neid tegelikult kolme elamu peale kokku ehitati.
3. Kolleegium meenutab, et kohtus kaitstavad ei ole ainult põhiõigused, vaid kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist (Riigikohtu erikogu otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22), seega ka planeeringust (vt ka kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 29). Kohtud ja menetlusosalised ei ole senises menetluses veenvalt lükanud ümber kaebaja väidet, et ehitusload on vastuolus Viimsi Vallavolikogu
4. septembri
5. a määrusega nr 32 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringus elamukruntide suurusele kehtestatud nõuetega. EhS § 24 lg 1 p-st 1 ja § 19 lg-st 1 ei tulene, et ehitusloa andmisel ei tuleks lisaks detailplaneeringule arvestada kehtiva üld​planeeringu ja muude asjassepuutuvate õigusaktide nõudeid. Teemaplaneeringu koormusnorme detail​planeeringus ei muudetud ning ringkonnakohus peab lähemalt uurima seda, kas detail​planeering määras siduvalt kindlaks ridaelamubokside arvu kolmanda isiku kinnistul. Kui detail​planeering ei reguleerinud bokside arvu, ei pidanud kaebaja teemaplaneeringu koormusindeksile tuginemiseks vaidlustama detailplaneeringut.
6. Kuna pole ilmselge, et ehitusload ei riivanud kaebaja õigusi, oleks vald pidanud kaebaja kaasama ehitusloa menetlusse (haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3, § 40 lg 1). Isegi kui rida​elamute ehitamine ei ole vastuolus planeeringutega, ei saa välistada, et kaebaja ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine oleks võinud mõjutada näiteks ridaelamute kavandatavat asukohta soodsamas suunas (vrd kolleegiumi otsus asjas 3-3-1-42-03, p 30).
7. Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus ekslikult apellatsioonkaebuse osaliselt läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada (

§ 230lg 5 p 2).

II 13. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis ringkonnakohus lõpptulemusena õigesti rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 jääb muutmata (

§ 230lg 5 p 1).

14. Esialgse õiguskaitse vajadust (

§ 249

lg 1) tuleb kolleegiumi hinnangul möönda, sest hoone 3 ehitusloa ning hoonete 1 ja 2 kasutuslubade faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada tagantjärele. Kolleegium nõustub aga vastustaja ja kolmanda isiku väitega, et lubade peatamine oleks ebaproportsionaalne kolmandate isikute suhtes (

§ 249lg 3).

Igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil. Asjakohatu on kaebaja väide, et kolmandatel isikutel polnud õiguspärast ootust.

§ 249

lg 3 ei sätesta, et kolmandate isikute huvidega tuleks esialgse õiguskaitse menetluses arvestada vaid juhul, kui neil oli enne kohtumenetlust tekkinud õiguspärane ootus. 15. Hoone 3 ehitamise peatamist ei pea kolleegium põhjendatuks, sest selle valmisehitamisega põhjustatav kaebaja õiguste täiendav riive saab ka käesoleva määruse p 9 valguses olla vaid vähese intensiivsusega. Seda hoonet ehitatakse kaebaja kinnistult vaadatuna teiste hoonete taha. Selline riive ei ole ilmselgelt kaalukam kui märkimisväärne ja kindlasti tekkiv kahju, mida kolmas isik peaks ehitamise peatamise korral kandma. Hooned 1 ja 2 on valminud, nende ehitamist ei ole enam võimalik esialgse õiguskaitsega vältida. Kuigi need elamud paiknevad kaebaja kinnistule lähemal, ei saa ka nende kasutamise füüsilised mõjud olla esialgsel hinnangul intensiivsed ega mõjutada oluliselt kaebaja omandi käsutamist, kasutamist ja valdamist ega eraelu. Kodu kasutamise keelamine tähendaks praegusel juhul väga intensiivset sekkumist ridaelamuboksid omandanud isikute põhiõigustesse. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja õigused jäävad täiesti kaitseta. Kaebajal on võimalus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et vastustaja tekitas talle õigus​vastaste ehituslubade andmisega kahju.