Obsah (25)

§ 3401§ 371§ 368§ 363§ 124§ 372§ 331§ 441§ 3111§ 663§ 661§ 637§ 654§ 465§ 136§ 66§ 2§ 701§ 64§ 133§ 132§ 125§ 134§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-120-16 Määruse kuupäev Tartu, 21. detsember 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi O

) § 3401 lg 1 alusel käiguta ning määras hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ajaks

1. märtsi
2. Maakohus hoiatas hagejat, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse hagiavaldus

§ 3401lg 2 järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Lisaks hoiatas maakohus hagejat, et

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei kõrvaldanud maakohtu hagi käiguta jätmise määruses osutatud puudusi tähtaegselt. Hageja esitas

1. märtsil 2015 ehk päev pärast maakohtu määratud kuupäeva kohtule täiendatud hagiavalduse.
2. Harju Maakohus keeldus
3. märtsi
4. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise alustena nii

§ 371

lg 1 p-le 10 (hageja nõuetelt on tasumata seadusest tulenev riigilõiv),

§ 3401

lg-le 2 (hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks hagi käiguta jätmise määruses välja toodud ulatuslikke hagiavalduse puudusi) ning

§ 371

lg 2 p-le 2 (hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada). Maakohus viitas

§ 368

lg-le 1 ning leidis, et hageja ei ole hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal selgitanud, milline on hageja õiguslik huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel ja millistel põhjendustel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist soovib. Maakohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 ning selgitas, et hagiavaldusest võib järeldada, et sundtäitmine on toimunud ning hageja ei väida, et sissenõudja nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei väitnud, et tema huvi seisneks selles, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Asjaoludest tulenevalt sellist huvi ei saagi esineda, sest täitedokument on täidetud. Maakohus selgitas, et kahjunõue ei saa üldjuhul olla oletuslik, kohtule esitatav nõue peab olema selge ja arusaadav. Hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtaja jooksul, kui palju ta müüdud kütuse eest raha on saanud või saab. Hagiavaldusest ei selgu ja hageja pole hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal selgitanud, millisel alusel vastutavad kostjad I ja II. TMS § 223 võimaldab enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda kostjalt I kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse alusel, mille kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS § 7 lg 1) sätestatud alustel ja ulatuses. Maakohus selgitas, et hageja ei ole hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal täpsustanud, kas tema arvates esinevad praegu eespool viidatud asjaolud kostja I vastutuse osas, ning viitas hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise alusena

§ 371lg 2 p-le 2.

Hageja ei selgitanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtaja jooksul, millised on tema nõuded ning milliste kostjate vastu on konkreetsed nõuded esitatud. Hageja ei tõendanud hagiavalduses ega hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal hagi aluseks olevaid asjaolusid sõltuvalt sellest, milliste ja kelle vastu esitatud nõuete juurde hageja jääb. Täitmata on muud

§ 363lg-st 1 tulenevad hagiavalduse kohustuslikud nõuded.

Maakohus viitas

§ 124

lg-le 1 ja § 134 lg-le 1 ning leidis, et hageja nimetatud hagihind (3500 eurot) ei vasta tegelikkusele. Hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal hagihinda ega tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu. Olukorras, kus hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal, milliste nõuete juurde ta lõplikult jääb ja millised konkreetsed nõuded on esitatud konkreetsete kostjate vastu, ei saa 30. märtsil 2015 600 euro suuruse riigilõivu tasumist arvestada puuduste kõrvaldamisena. Hagis esitatud 92 958 euro 52 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudelt tuleks riigilõivu tasuda 1200 eurot. Lisaks tuleks riigilõivu tasuda ka teiste nõuete eest. Maakohus tagastas

§ 372

lg 4 alusel hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Maakohus viitas

§ 372

lg-le 6 ning selgitas, et määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtusse pöörduda.

1. Hageja palus määruskaebuses tühistada maakohtu
2. märtsi
3. a määrus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja hinnangul oli maakohtu määrus vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja olulises ulatuses motiveerimata. Maakohus oleks pidanud kaaluma hageja
4. märtsil 2015 esitatud täiendatud hagiavalduse arvessevõtmist

§ 331lg-s 1 sätestatud põhimõttest lähtudes.

Mõistlik ei oleks keelduda täiendatud hagiavalduse menetlusse võtmisest praeguses tsiviilasjas ja seejärel lahendada hagiavalduse menetlusse võtmine teises menetluses. Maakohtu määrus on olulises ulatuses motiveerimata, kuna maakohus ei esitanud selget seisukohta ega põhjendanud, kas ka täiendatud hagiavaldus ei vastanud seaduse nõuetele või ei saanud sellega arvestada hilinenult esitamise tõttu. Lisaks ei olnud maakohtu 19. märtsi 2015. a e-kiri (nõuetekohane) hagi käiguta jätmise määrus

§ 3401

lg 1 mõttes ning selle (õigel ajal) täitmata jätmise tõttu ei saanud saabuda

§ 3401lg-s 2 sätestatud tagajärjed.

1. märtsi
2. a e-kiri ei vastanud

§ 441lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest kohtujurist ei allkirjastanud seda.

1. märtsi
2. a e-kirja ei toimetatud hagejale kätte

§ 3111lg-s 1 ettenähtud viisil.

Kohtu üldsõnaline arutlus konkreetset asja hinda ja riigilõivu määramata ei olnud hagiavalduse puuduse kõrvaldamise nõue

§ 3401lg 1 mõttes.

Hageja tasus hagiavalduses nimetatud asja hinnale vastava riigilõivu õigel ajal ja õiges suuruses. Esialgne hagiavaldus ei sisaldanud olulisi sisuega vormipuudusi, mis oleksid takistanud hagiavalduse menetlusse võtmist. Täitemenetlus ei ole lõppenud ning hagiavalduses ei ole seda ka väidetud. Asjakohatu oli maakohtu arutlus TMS § 221 kohta, kuna kolmanda isiku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi reguleerib TMS §

1. Hagejale jäi selgusetuks, miks pidas maakohus varalise kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu perspektiivituks, kuigi esialgses hagis olid esitatud väited ja õiguslikud põhjendused kostja I rikkumiste kohta enampakkumise korraldamisel.
2. Kostja I ja kostja II palusid jätta hageja määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja II palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja IV palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata, kuna maakohus võttis hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse (määruskaebus oli esitatud pärast

§ 661lgs 2 sätestatud tähtaega).

Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kostja II nõustus vastuses määruskaebusele, et hageja esitas määruskaebuse, järgides seaduses sätestatud tähtaega. Kostja I palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas

1. jaanuari
2. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-164-15 hageja määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et hageja on tõendanud, et e-kirjaga saadetud määruskaebus jõudis tähtaegselt maakohtuni ning puudus alus jätta määruskaebus menetlusse võtmata

§ 637lg 1 p 2 alusel.

Seega leidis ringkonnakohus põhjendamatult, et maakohus võttis hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega rahuldamata hageja määruskaebuse maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ning määruskaebemenetluse menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus

§ 654

lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks maakohtu määruse motiive korrata. Ringkonnakohus leidis, et pooled ei vaidle, et hageja jättis kohtu määratud tähtpäevaks (

1. märts 2015) hagi käiguta jätmise määruses osutatud hagiavalduse puudused kõrvaldamata. Maakohtu määrust ei ole alust tühistada seetõttu, et hageja esitas
2. märtsil 2015 kell 13.58 mõnede kohtu osutatud hagiavalduse puuduste kohta hagiavalduse täpsustuse ning maakohus allkirjastas hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse pärast (
3. märtsil 2015 kell 14.45) hagiavalduse täpsustuse esitamist. Maakohtul ei olnud kohustust hilinenult esitatud menetlusdokumendiga arvestada ega sellele hinnangut anda. Kuivõrd hageja kohtu määratud mõistlikuks tähtpäevaks hagiavalduses esinenud puudusi ei kõrvaldanud, keeldus maakohus õigustatult hagi menetlusse võtmast. Ringkonnakohus viitas

§ 372

lg-le 6 ning selgitas, et praeguses asjas ei ole hageja hagiavaldust esitanud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus ei saa niisuguses olukorras pärast kohtu määratud tähtaega esitatud hageja hagiavalduse täpsustuse osas asuda hindama, kas selles esitatuga saab lugeda kohtu osutatud puudused kõrvaldatuks. Hageja leidis põhjendamatult, et maakohtu määrus on olulises ulatuses motiveerimata põhjusel, et maakohus ei esitanud põhjendusi hageja hagiavalduse täpsustuse kohta. Ringkonnakohus leidis, et

1. märtsi
2. a hagiavalduse käiguta jätmise määruse kirjana vormistamine ja hageja e-posti aadressile edastamine (mitte kättetoimetamine) ei saanud mõjutada hagejale nimetatud määruse täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja rõhutab, et vähemalt enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei olnud maakohtu hagiavalduse käiguta jätmise määruse ega maakohtu hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse põhjenduste kohaselt perspektiivitu ega puudustega ning maakohus oleks pidanud nõude menetlusse võtma. Ringkonnakohus ei saanud

§ 654

lg 6 alusel nõustuda maakohtu motiividega enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise põhjuste kohta, kuna maakohus ei esitanud neid määruses. Ka teiste nõuete puuduste osas ei olnud maakohtu põhjendused selged ning ringkonnakohus ei oleks tohtinud jätta maakohtu põhjenduste seaduslikkust sisuliselt kontrollimata. Kuna maakohtu

§ 371

lg 2 p 2 alusel tehtud diskretsiooniotsuse põhjendused olid üldsõnalised ja puudulikud, ei võinud ringkonnakohus piirduda viitega

§ 654

lg-le 6, vaid oleks pidanud vastama hageja määruskaebuse etteheidetele maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse põhjendamise puuduste kohta. Ringkonnakohus rikkus

§ 465

lg 2 p-s 8 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning kohtule hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtivat kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust. Hageja arvates heitsid kohtud hagejale ette asja hinna valesti nimetamist, millest tulenes paratamatult riigilõivu vale suurus, mitte riigilõivu vales suuruses tasumist. Kui hageja nimetatud asja hind ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele, peab kohus ise

§ 136

lg 1 alusel määrama asja hinna, andma hagejale mõistliku tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks ning selle tasumata jätmisel jätma hagi menetlusse võtmata

§ 3401lg 2 alusel.

Kohtute määrustest ei selgunud asja õige hind ega tasutava riigilõivu suurus. Kuigi kohtud ei pidanud pärast tähtaja möödumist 31. märtsil 2015 esitatud täiendatud hagiavaldusega arvestama, ei olnud see tsiviilkohtumenetluse seadustikust (

§ 66

; § 331 lg 1 jj) tulenevalt keelatud ning kohtud oleksid pidanud diskretsiooniõigust kasutades hindama, kas tsiviilkohtumenetluse ülesannetele (

§ 2

) vastaks rohkem hilinemisega esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta jätmine või selle menetlemine, olenemata menetlustähtaja formaalsest möödalaskmisest.

1. Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Ringkonnakohus tuvastas praeguses asjas, et pooled ei vaidle, et hageja jättis maakohtu määratud tähtpäevaks (
2. märts 2015) hagi käiguta jätmise määruses osutatud hagiavalduse puudused kõrvaldamata. Hageja esitas
3. märtsil 2015 hagiavalduse täienduse puuduste kohta, millega ta nõustus. Kolleegium kordab varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
4. aprilli 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-21-45-09, p 12) väljendatut, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

Kolleegium selgitab, et puudus, mille kõrvaldamiseks

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks

§ 371

lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada.

§ 3401

lg 2 järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Kolleegiumi arvates ei või kohus jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu otsusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist. 12. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kohtutel ei olnud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (

§ 66

;

§ 331

lg 1 jj) tulenevalt keelatud hilinenult esitatud hagiavalduse täiendusega arvestada, kui oli juba otsustatud hagiavalduse menetlemisest keelduda.

§ 66

kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lg-s 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Praeguses asjas ei ole hageja esile toonud, et ta oleks

§ 64

lg 1 alusel taotlenud kohtult menetlustähtaja pikendamist ning põhistanud, et selleks on mõjuv põhjus. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus hagiavalduse menetlemist takistavat puudust ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks ja kohus keeldub seetõttu

§ 371

alusel hagi menetlusse võtmisest ning tagastab

§ 372

lg 4 alusel hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale, tuleb maakohtul otsustada pärast kohtu määratud tähtaja möödumist esitatud täiendatud hagiavalduse kui uue hagiavalduse menetlusse võtmine. Seda ei ole aga võimalik teha sama tsiviilasja raames. 13. Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja määruskaebuse väidet, et maakohus ei põhjendanud hagi menetlusse võtmisest keeldumist enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude osas ning seega ei saanud ringkonnakohus maakohtu põhjendustega

§ 654

lg 6 alusel nõustuda.

§ 372

lg 4 järgi peab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Maakohus põhjendas (ning ringkonnakohus nõustus

§ 654

lg 6 alusel maakohtu põhjendustega) hagi menetlusse võtmisest keeldumist mh sellega, et hageja ei selgitanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtpäevaks, millised on tema nõuded (mh kahjunõude suurust) ning milliste kostjate vastu on konkreetsed nõuded esitatud. Kolleegium jääb varasemas praktikas (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 10) väljendatud seisukoha juurde, et kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peavad kõik nõuded olema selgelt väljendatud, sh raha saamiseks esitatud nõue peab üldjuhul olema summaliselt kindlaks määratud. Seega on hageja kohustuseks oma nõuded arusaadavalt ja selgelt välja tuua. Samas rõhutab kolleegium, et kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peab kohus iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1151-14, p 13; Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13; Riigikohtu
5. detsembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14). Maakohus leidis, et hageja ei ole hagi käiguta jätmise määruses antud tähtpäevaks täpsustanud, kas tema arvates esinevad praegu kostja I vastutuse osas TMS §-s 223 ja RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud alused. Kolleegiumi arvates ei nähtu maakohtu põhjendustest selgelt, mis oli enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlemist takistav puudus ning miks esines maakohtu arvates

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise alus.

1. Kolleegiumi hinnangul ei täitnud maakohus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust. Maakohus leidis, et hageja ei ole hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal selgitanud, milline on hageja õiguslik huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel ja millistel põhjendustel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist soovib. Maakohus viitas TMS § 221 lg-le 1 ning selgitas, et hagiavaldusest võib järeldada, et sundtäitmine on toimunud, hageja ei väida, et sissenõudja nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud või et tema huvi seisneks selles, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks (sellist huvi ei saagi esineda, sest täitedokument on täidetud). Olukorras, kus hageja ei olnud võlgnik, on viide TMS §-le 221 väär. Lisaks leiab kolleegium, et maakohus ei ole välja toonud, millest järeldub, et sundtäitmine on toimunud. Maakohus on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et hagiavaldusest võib järeldada, et sundtäitmine on toimunud. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium hagejaga, et kohtud rikkusid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuete puhul olulises ulatuses põhjendamiskohustust.
2. Kolleegium ei nõustu, et kohtud heitsid hagejale ette üksnes hinna valesti nimetamist, mitte riigilõivu vales suuruses tasumist. Maakohtu määruse kohaselt keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ka seetõttu, et hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal hagihinda (vastavalt sellele, milliste konkreetsete nõuete juurde ta jääb) ega tasunud hagihinnale vastavat riigilõivu. Hageja tasus
3. märtsil 2015 riigilõivuna 600 eurot. Kuivõrd maakohus selgitas, et juba üksnes esialgses hagis esitatud 92 958 euro 52 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudelt tuleks riigilõivu tasuda 1200 eurot, on maakohus hagejale ette heitnud ka riigilõivu vales suuruses tasumist.

§ 363

lg 1 p 5 järgi on hageja kohustuseks märkida hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on hageja põhjendamatult leidnud, et kohus oleks pidanud

§ 136lg-st 1 tulenevalt ise tsiviilasja hinna määrama.

Maakohus kohustas hagejat täpsustama hagi hinda vastavalt sellele, milliste nõuete juurde hageja jääb. Olukorras, kus hagi ese oli ebaselge, ei saanud maakohus hageja eest tsiviilasja hinda määrata. Küll aga peab kohus olukorras, kus hageja võimalikud nõuded on arusaadavad, kuid hagi ese ei ole üheselt selge, selgitama hagejale tema eelduslike nõuete puhul tsiviilasja hinna määramise aluseid, kuivõrd sellest sõltub tasumisele kuuluva riigilõivu suurus. Praeguses asjas olid hageja võimalikud nõuded hagiavalduse kohaselt rahaline nõue, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ja enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue. Rahalise nõude puhul tuleb hagihinna määramisel lähtuda

§-st 124. Kui hagis on lisaks põhinõudele esitatud ka kõrvalnõudeid, siis tuleb hagihinna määramisel

§ 133

lg-st 1 tulenevalt ka neid arvesse võtta.

§ 132

lg 5 järgi loetakse hagihinna tähenduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue mittevaraliseks ning kohus ei või sellise nõudega hagi hinnaks määrata enam kui 6000 eurot. Kolleegiumi hinnangul tuleb TMS §-s 223 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lugeda hagihinna mõttes tuvastushagiks

§ 125järgi.

Sel juhul võiks hagejale eeldatavalt kuuluva hüve suuruseks lugeda nõude hinna, mille hageja võiks enampakkumise kehtetuks tunnistamisel TMS § 223 lg 2 järgi esitada.

§ 125

teise lause kohaselt, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 järgi eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot.

Kui hagis on esitatud mitu nõuet (sh praegusel juhul ka mitme kostja vastu), on asjakohane hagejale selgitada

§ 134alusel hagihinna arvutamisel nõuete liitmisega seostuvat.

Olukorras, kus kohus ei ole hagi käiguta jätmise määruses välja toonud konkreetset tsiviilasja hinda, mille alusel tuleb riigilõivu tasuda, hageja on riigilõivu osaliselt tasunud ning hagis on esitatud erinevad nõuded, peab kohus hagejalt küsima, milliste nõuete menetlemist ta soovib (mh on võimalik ka olukord, et hageja on otsustanud oma rahalist nõuet vähendada). Kohus ei või sellises olukorras keelduda tervikuna hagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et ühe alguses esitatud (praeguses asjas rahalise) nõude osas ei ole riigilõivu õiges suuruses tasutud. Kohus peab välja selgitama, kas esineb nõudeid, mille menetlemist takistavaid puudusi (nt tasumata riigilõiv) ei esine. 16. Ülalmärgitud põhjendustel keeldus maakohus põhjendamatult hagi menetlusse võtmast ning ringkonnakohus pole maakohtu rikkumist kõrvaldanud. Seega tuleb asjas tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas hagis esitatud nõuete puhul esineb menetlemist takistavaid

§-s 371 sätestatud puudusi. Kui maakohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

17. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

18. Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Malle Seppik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve