Obsah (9)

§ 1201§ 1265§ 2§ 105§ 1192§ 73§ 106§ 107§ 125

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-94-16 21. detsember 2016 Eesistuja Saale Laos, Paavo Randma Kohtuasi Väärteoasi Serg

§ 1201

lg 1 ja Parcus Metal OÜ karistamises

§ 1201lg 2 järgi Harju Maakohtu 20.

mai

1. a otsus väärteoasjas nr 4-16899 Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, kassatsioon
2. oktoober 2016, kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis liikmed Eerik Kergandberg ja RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid asendada maakohtu otsuse põhjendused Keskkonnainspektsiooni
6. mai
7. a otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise osas käesoleva otsuse punktides 6–19 märgitud põhjendustega.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Keskkonnainspektsiooni kui kohtuvälise menetleja
10. jaanuari
11. a otsusega heideti Sergei Netšeporukile ja Parcus Metal OÜ-le ette jäätmeseaduse (

) § 73 lg 2 p-s 4, § 106 lg-s 1 ja §-s 107 sätestatud nõuete rikkumist. 1.

1. Otsusest nähtuvalt ostis S. Netšeporuk, olles Parcus Metal OÜ juhatuse liige,
2. augustil 2015 jäätmeloata kokku 2 rulli rohekatkollast värvi isolatsiooniga vaskkaablijäätmeid jäätmekoodiga 17 04 11 01 koguses 36,9 kg, jättes vormistamata kokkuostu dokumendi ja makstes kokkuostetud kaablijäätmete eest sularahas 20 eurot. 1.
3. Osutatud nõuete rikkumisega pani S. Netšeporuk toime

§ 1201

lg 1, § 1265 lg 1 järgi ja Parcus Metal OÜ

§ 1201lg 2, § 1265 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kar

S § 63 lg 1 kohaldamisega karistati S. Netšeporukki

§ 1201

lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses ehk summas 1000 eurot ja Parcus Metal OÜ-d

§ 1201lg 2 järgi rahatrahviga 20 000 eurot.

1. Harju Maakohtule esitatud kaebustes taotlesid menetlusalused isikud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.
2. Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega rahuldati S. Netšeporuki ja Parcus Metal OÜ kaebused ning Keskkonnainspektsiooni otsus tühistati. Väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. 3.1.

§ 1201

lg-tes 1 ja 2 ning

§ 1265

lg-tes 1 ja 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ei ole täidetud, sest on tuvastamata, et käitlemise ja tehingu objektiks olid jäätmed. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kontrolltehingu käigus Keskkonnainspektsiooni ametnike müüdud vaskkaabel ei olnud kahjustatud ega määrdunud, kaabel oli pikk ja rulli keeratud. E OÜ ja Keskkonnainspektsiooni vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingust ei nähtu, et E OÜ on kaabli ära visanud, kavatses seda teha või oli kohustatud seda tegema. Tasuta kasutamise lepingu muutmise kokkuleppe järgi on juhtme hinnaks kokku lepitud 149,08 eurot. Maakohus leidis, et ära visatakse väärtusetu või väikese väärtusega asi. Samas möönis kohus, et kuivõrd Keskkonnainspektsioon sooviski E OÜ-lt tasuta kasutamise lepingu alusel saadud kaableid kasutada kontrollostu-müügi objektina, siis ei tarvitsenudki tasuta kasutamiseks antud objektid olla sellised, mida ka tegelikult E OÜ-le vaja ei olnud. Oluline on see, et kontrollostu kui tehingu pooltele on arusaadav selle ebaseaduslikkus. 3.2. Teisalt aga leidis maakohus, et

§ 2

lg 2 sisaldab mingi eseme jäätmetena käsitamise kohustuslikku tingimust, et äravisatavat eset ei oleks tehniliselt võimalik kasutusele võtta või ei oleks see majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Maakohus asus seisukohale, et kasutusele võtmise all on seadusandja pidanud silmas eelkõige eesmärgipärast kasutusele võtmist. Kuivõrd kaabel oli kahjustusteta ja puhas, oli selle eesmärgipärane kasutamine võimalik. Seega ei olnud tegemist jäätmetega

§ 2lg 2 tähenduses.

Eluliselt usutavad on ka S. Netšeporuki selgitused, et ta soovis kaablit osta selle kasutamise eesmärgil, mitte aga väärismetallina töötlemiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Maakohtu otsusele kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 4.
2. Kassaator ei nõustu maakohtuga selles, et kontrolltehingu esemeks olnud vaskkaablite puhul ei ole tegemist jäätmetega. Kõnealuses asjas ei ole tähtsust, millisel õiguslikul alusel on kaablid Keskkonnainspektsiooni käsutuses. Nende kaablite müügi puhul oli tegemist kontrolltehinguga, mille eesmärk oli tuvastada, kas Parcus Metal OÜ ostab

§ 105

lg-s 2 nimetamata jäätmevaldajalt kaablijäätmeid.

§ 1192

lg 4 alusel võib Keskkonnainspektsioon riikliku järelevalve erimeetmena kontrolltehingu teha. Sätte seadusesse lisamise üheks eesmärgiks oligi varastatud kaabli ostjate väljaselgitamine. Kontrolltehingute tegemiseks vajalikud esemed on Keskkonnainspektsioon saanud lepingu alusel kasutamiseks E OÜ-lt ja teistelt elektri- ja sidevaldkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt. 4.2.

§-s 2 sätestatud jäätmete legaaldefinitsioon ei määratle, milline peab olema eseme välimus, et see muutuks jäätmeteks. Üldteada on asjaolu, et ära visatakse ka esemeid, mida ei ole kasutatud, kuigi see oleks võimalik. Seega on määravaks eseme valdaja positsioon. Kui eseme valdaja otsustab, et ta ei soovi seda enam kasutada, muutub see jäätmeseaduse tähenduses jäätmeks. Maakohus on vääralt tõlgendanud ka äraviskamise mõistet

§ 2lg 2 tähenduses.

Kui eseme valdaja teeb otsuse, et ese ei ole temale vajalik ja viib selle jäätmekogumise kohta, ei tähenda see veel iseenesest eseme kasutuselevõtmise tehnilist võimatust ega majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevat ebamõistlikkust. 4.

1. Kontrolltehingu puhul oli oluline, et isikule, kellele kaableid müügiks pakuti, jäi mulje, et tegemist on jäätmevaldajaga ning pakutavad kaablid on tema poolt äravisatavad esemed. Keskkonnainspektsiooni töötajad väljendasid Parcus Metal OÜ juhatuse liikmele S. Netšeporukile pakkumist tehes selgelt, et pakuvad kaablijäätmeid, mistõttu ei saanud S. Netšeporuk enne kaablite vastuvõtmist otsustada, et tegemist ei ole jäätmetega.
2. Kassatsioonile on vastuse esitanud Parcus Metal OÜ seaduslik esindaja S. Netšeporuk, kes palub jätta kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. S. Netšeporukile ja Parcus Metal OÜ-le heidetakse ette

§ 73

lg 2 p-s 4, § 106 lg-s 1 ja §-s 107 sätestatud nõuete rikkumist.

§ 73

lg 2 p 4 kohaselt on teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil vaja jäätmeluba.

§ 106

lg 1 kohustab metallijäätmete kogujat ja metallijäätmete üleandjat koostama metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumenti.

§ 107

sätestab aga, et metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras ning sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. 7. Eelnimetatud nõuete rikkumise eest on vastutus ette nähtud

§-des 1201 ja 1265.

§ 1201

sätestab väärteona jäätmete käitlemise jäätmeloata, kui see on nõutav, või loa nõudeid rikkudes.

§ 1265

aga näeb ette rahatrahvi metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest. 8. Lahendamaks küsimust menetlusaluste isikute vastutusest, tuleb kõigepealt selgitada jäätmete mõistet jäätmeseaduse tähenduses.

§ 2

lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

§ 2

lg 2 täpsustab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

1. Jäätmeseaduse seletuskirjadest (vt eelnõu 105 SE, Riigikogu X koosseis ning eelnõu 76 SE, Riigikogu XII koosseis) nähtuvalt on seaduse väljatöötamisel ja muutmisel suures osas lähtutud Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist. Selles seaduses sätestatud jäätmete legaaldefinitsioon vastabki sisuliselt üks ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2. novembri
3. a direktiivi nr 2008/98/EÜ artikli 3 lõikes 1 toodud jäätmete mõistele. Sarnasel kujul on jäätmeid defineeritud ka varasemates Euroopa Liidu jäätmedirektiivides, mida osutatud direktiiv asendab. Jäätmete mõiste päritolu silmas pidades tuleb ka selle mõiste sisustamisel riigisiseselt arvestada Euroopa Kohtu praktikat. Ka

§ 2

lg-s 2 sisalduva äraviskamise mõiste sõnastamisel on lähtutud Euroopa Kohtu praktikast.

1. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige valdaja tegevus ja äraviskamise mõiste. Kui äraviskamise ja jäätmete mõistet tõlgendada liiga kitsalt, ei oleks tagatud inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjuliku mõju eest (vt
2. detsembri
3. a otsus liidetud kohtuasjas nr C-241/12 ja C-242/12, p-d 37-38 koos edasiste viidetega). Selles lahendis osutatakse vajadusele välja selgitada, kas valdaja kavatseb asja ära visata. Äraviskamise kavatsusele võib viidata asjaolu, et asi ei ole valdajale vajalik või kujutab endast koormat, millest valdaja soovib vabaneda (samas, p-d 42–48).
4. Seega on jäätmete mõiste sisustamisel olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (

§ 2

lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (

§ 2

lg 1 teine alternatiiv).

§ 2

lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi (on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada kehtivas õiguses sisalduvate kohustus- ja keelunormide kaudu.

1. Vale on maakohtu seisukoht, et eesmärgipäraselt kasutatava ja väärtusliku vallasasja puhul ei saa tegemist olla jäätmega. Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult taaskasutada (
2. detsembri
3. a otsus liidetud kohtuasjas nr C-241/12 ja C-242/12, p 50). Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada ja et asjal on sarnase tootega võrreldav turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena (samas, p 49).
4. Kassaator on õigesti märkinud, et ära visatakse ka asju, mida on võimalik veel kasutada. Asja äraviskamise mõistlikkus on valdaja subjektiivne hinnang ja see võib erinevate isikute puhul olla erinev. Samas aga võivad ka väärtuslikud ja kasutatavad äravisatud asjad nende käitlemisnõuete rikkumisel põhjustada kasutamiskõlbmatute asjadega võrreldava ohu keskkonnale.

§ 2

lg-s 2 sätestatud äraviskamise mõistet tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada seega selliselt, et asja kasutuselevõtmise tehnilist võimatust, majanduslikku ning keskkonnakaitselist ebamõistlikkust (ehk kokkuvõtvalt kasutamisperspektiivi) on vallasasja käsitamisel jäätmetena oluline hinnata üksnes siis, kui valdaja hoiab seda kasutuseta (kolmas alternatiiv). Sellisel juhul võib olla keeruline välja selgitada, kuidas kavatseb valdaja asjaga edasi toimida ja seetõttu on oluline arvestada ka asja kasutamise perspektiivi. Muudel juhtudel (asja kasutuselt kõrvaldamisel või selle kasutusele võtmisest loobumisel) ei ole ainuüksi kasutamisperspektiivist lähtumine põhjendatud, kuna kasutamiskõlblike äravisatud asjade välistamine jäätmeseaduse kohaldamisalast ei ole kooskõlas jäätmeseaduse eesmärgiga vältida jäätmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu. 14. Sellest järeldub, et Parcus Metal OÜ-le ostmiseks pakutud kaabli käsitamist jäätmena ei välista maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, et kaabel oli puhas, kahjustusteta, kaabli eesmärgipärane kasutamine oli võimalik ning sellel oli turuväärtus. Maakohus on seega eksinud

§-s 2 sätestatud jäätmete mõiste sisustamisel.

1. Eeltoodud tõdemus ei too siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtud otsuse tühistamist. Kolleegium peab vajalikuks juhtida väljaspool kassatsiooni piire tähelepanu järgnevale. Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja O. A.
2. augusti
3. a korraldusega anti luba

§ 1192

lg 4 alusel kontrolltehingu tegemiseks Parcus Metal OÜ suhtes, kuna varasemate kontrollide käigus oli tekkinud ebaseadusliku jäätmekäitluse kahtlus. Kontrolltehingu protokolli ja tunnistajate ütluste kohaselt tehti

1. augustil 2015 kontrolltehing, mille käigus pakkusid Keskkonnainspektsiooni ametnikud end tutvustamata Parcus Metal OÜ esindajale S. Netšeporukile ostmiseks kaablit, millega menetlusalune isik nõustus. Kaabli maksumuseks lepiti kokku 20 eurot. Keskkonnainspektsiooni ametnikud avaldasid seejärel, et tegemist on kontrolltehinguga ning see on tühine. Kaabel ja sularaha tagastati.
2. Kontrolltehingu tegemise seaduslik alus on sätestatud

§ 1192

lg-s 4, mis näeb ette, et kui sama seaduse §-s 1191 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud §-des 105 ja 107 sätestatud nõuete täitmise järelevalve, kuid see on vajalik kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnainspektsioon riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Lõige 5 selgitab, et kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingu sooritamisel võib ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Ametiisik ei pea ennast kontrolltehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ta esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalveseaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses. Lõike 8 kohaselt on kontrolltehing tühine. 17. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et vaatamata

§ 1192

lg-s 5 sisalduvale jälitustoimingu keelule kontrolltehingu puhul, mis viitaks justkui nende kahe olemuslikule erinevusele, ei saa eitada kontrolltehingu ja kuriteo matkimise kui jälitustoimingu olulist sarnasust. Märkida tuleb sedagi, et

§ 125

lg 1 sätestab väärteona jäätmete käitlemiseks üleandmise jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav. Seega võib arutleda selle üle, kuivõrd erineb kontrolltehingu käigus jäätmeluba mitteomavale isikule jäätmete tasu eest üleandmine matkimisel toimepandava süüteotunnustega teost. Seletuskirjas jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, millega kontrolltehing seadusesse lisati, kontrolltehingu ja jälitustoimingu erinevuse küsimust ei käsitleta (790 SE, XII koosseis). Selgitamaks seadusandja arusaama kõnealuses küsimuses, märkigem, et ka Riigikogu menetluses oleva alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (265 SE, Riigikogu XIII koosseis) kavandatakse kontrolltehingu sätestamist. Selle eelnõu seletuskirjas nenditakse järgmist. Kontrolltehing on andmete varjatud töötlemise meetod, mis piirneb õiguslikult jälitustoiminguga (variisiku kasutamine, süüteo matkimine). Kontrollostu tegeva ametiisiku õigus jätta end esitlemata erineb variisikust eelkõige selle poolest, et on lühiajaline. Samuti ilmneb seletuskirjast, et matkimisest erineb kontrolltehing seetõttu, et kontrolltehingut tegev isik ise ei pane toime süüteotunnustega tegu ja loob vaid konteksti, kus tehingu teine pool võib panna toime korrarikkumise või süüteotunnustega teo. Seletuskirjas märgitakse muu hulgas sedagi, et VTMS § 32 lõikest 1 tulenevalt on kontrolltehinguga kogutud teabe kasutamine väärteomenetluses tõendina problemaatiline.

1. Tuleb tõdeda, et ükski eelmises punktis loetletud piiritlemiskriteeriumidest ei võimalda siiski üheselt ja selgelt öelda, et kontrollostul puudub absoluutselt igasugune olemuslik sarnasus kuriteo matkimisega. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik jätta arvestamata, et varasemas kohtupraktikas on seoses kuriteo matkimisega asutud seisukohale, et kuriteo matkimisele allutatud süüteod jäävad olemuslikult peaaegu alati katsestaadiumisse ning seda sõltumata sellest, kas tegu on juriidiliselt lõpule viidud. Seejuures on põhiline argument olnud selline, et kuriteo matkimise korral on toimuv jälitusametkondade kontrolli all, isik paneb toime täielikult ühepoolse teo, millel ei ole võimalust realiseeruda kahjuliku tagajärjena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04, p 12;
4. mai
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-16, p 14).
6. Kolleegium leiab, et isegi kui jätta kõrvale võimalikud teised arutluskäigud kontrolltehingu ja jälitustoimingu sarnasuse küsimuses, siis ilma igasuguste kahtlusteta on ka kontrolltehing nii nagu kuriteo matkiminegi üheselt ja selgelt seda tegeva ametiisiku kontrolli all. Seetõttu asub kolleegium seisukohale, et ka kontrolltehingu tegemisel jäävad süüteod üldjuhul katsestaadiumisse. Seda kinnitab ka

§ 1192

lg-s 8 sätestatu, mille kohaselt on kontrolltehingu käigus teostatud tehing tühine. Seega ei saa käesoleva väärteomenetluse asjaoludel isikule ette heita

§-s 1201 ja §-s 1265 sätestatud väärtegude toimepanemist ja seda vaatamata sellele, et tegemist on formaalsete süüteokoosseisudega. 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. Kuna

§-des 1201 ja 1265 ei ole vastutust väärteokatse eest sätestatud, on maakohus lõpptulemusena põhjendatult lõpetanud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3, jätab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid asendab maakohtu otsuse põhjendused Keskkonnainspektsiooni
4. mai
5. a otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise osas käesoleva otsuse punktides 6–19 märgitud põhjendustega. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
6. Parcus Metal OÜ seaduslik esindaja S. Netšeporuk on esitanud vastuse kassatsioonile. VTMS § 17 lg 2 sätestab, et Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist kaitsja. VTMS § 164 lg 2 kohaselt kirjutab kassatsioonivastusele alla kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poole advokaadist esindaja. Kuna S. Netšeporuk on Riigikohtule esitanud seisukoha advokaadi vahenduseta, jätab kolleegium selle tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt)